Ameerika Ühendriikide väiksemad kõrvalsaared on üheksa Ameerika Ühendriikide saareterritooriumi. Need on Baker Island, Howland Island, Jarvis Island, Johnston Atoll, Kingman Reef, Midway Atoll, Palmyra Atoll ja Wake Island Vaikses ookeanis ning Navassa Island Kariibi meres. Need saared on rühmitatud peamiselt statistilistel ja administratiivsetel põhjustel: neid ei haldata ühiselt ühe üheseisvana, vaid nende haldus ja järelevalve kuuluvad peamiselt Ameerika Ühendriikide siseasjade (Department of the Interior) vastutusalasse ning osa neist haldab US Fish and Wildlife Service.
Elanikkond ja kasutus
2008. aasta seisuga ei olnud ühelgi saarel püsielanikke. Ainus inimasustus koosneb ajutiselt seal viibivatest teadlastest, looduskaitsetöötajatest või sõjaväepersonalist, kui selline paik on ajutiselt kasutusel. 2000. aasta rahvaloenduse käigus loendati Johnstoni atollil 315 inimest ja Wake'isaarel 1 inimene, kuid tänapäeval püsielanikke ei ole. Tänapäevast põliselanikkonda ei ole olnud, välja arvatud 1940. aasta rahvaloenduse ajal; 1936. aastal alustati koloniseerimiskava ameeriklaste asustamiseks Bakerile, Howlandile ja Jarvisele, kuid kõik kolm saart evakueeriti 1942. aastal Teise maailmasõja tõttu.
Ajalooline ja rahvusvaheline taust
Paljud väiksemad kõrvalsaared omandasid Ameerika Ühendriigid 19. sajandi guaano- ja muude majanduslike huvide kaudu ning mõned neist kuuluvad ajalooliselt guano-saarte (Guano Islands Act) taustaga territoriaalsele pärandile. Mõned saared on olnud strateegilise tähtsusega sõjaliste tugipunktidena (näiteks Wake Island ja Johnston Atoll) ning Midway Atoll on kuulus ka II maailmasõja lahingutest (Battle of Midway). Navassa Island ümber on säilinud rahvusvaheline nõue – selle üle on toiminud vaidlused Haiti ja USA vahel.
Keskkond ja kaitse
Väiksematel kõrvalsaartel on kõrge ökoloogiline väärtus: need on olulised pesitsusalad merelindudele, merikilpkonnadele ja muudele rannikuelustiku liikidele ning ümbritsevad vöötmed sisaldavad laialdasi korallrahusid. Paljud neist territooriumidest on määratud rahvusparkideks, National Wildlife Refuge’deks või kuuluvad suuremate merealade kaitsealade hulka; osa neist on kaasatud ka laiematesse merekaitsealade või meremonumentide süsteemidesse. Tööd sisaldavad elupaikade taastamist, invasiivsete liigide hävitamist ja mereressursside jälgimist. Enamik saari on avalikkusele ligipääsemisest piiratud ning sinna pääseb ainult eriloa alusel.
Haldus, staatus ja rahvusvahelised koodid
Saared ei moodusta ühtset administratiivset üksust ja neid ei haldata koos; nende järelevalve all võivad olla mitmesugused föderaalsed agentuurid. Palmyra Atoll väärib erilist märkimist: sellel on eriline staatus ja seda on sageli käsitletud Ameerika Ühendriikide ainsana inkorporeeritud, kuid organiseerimata territooriumina (see eristab Palmyrat paljudest teistest välistest territooriumidest).
Saared on kõik koos esindatud ISO 3166-1 alfa-2 koodiga UM. ISO võttis 1986. aastal kasutusele termini "Ameerika Ühendriikide väiksemad kõrvalsaared". Aastatel 1974–1986 koondati viis saart (Baker Island, Howland Island, Jarvis Island, Palmyra Atoll ja Kingman Reef) mõiste "United States Miscellaneous Pacific Islands" alla, ISO 3166 koodiga PU. Midway atolli kood oli MI, Johnstoni atolli kood oli JT ja Wake'i saare kood oli WK. Vaikse ookeani saared on ümbritsetud suurte majandusvöönditega (200-meremiili majandusvöönd ehk EEZ), mis tõstab nende geograafilist ja majanduslikku tähtsust.
Tähtsus ja tänapäev
Kuigi enamik saari on asustamata ja inimtegevus neil on piiratud, on need olulised nii ajalooliselt (sõjalised ja merendusalased sündmused) kui ka looduskaitseliselt. Neid käsitletakse sageli erialaste uurimisprojektide, lindude ja mereliikide kaitse ning rahvusvahelise mereala halduse näidistena. Samal ajal võivad mõned neist toimida vajadusel ka strateegiliste või logistikapunktidena Ameerika sõjalises ja liitlassuhetes kontekstis.
Praktiline info
Kui huvi nende saarte külastamise või teadustöö tegemise vastu, tuleb arvestada rangete piirangutega: enamik saari nõuab föderaalseid lube ja mitmed alad on üldse suletud, et kaitsta tundlikke elupaiku. Kuna saarte pindalad on väga väikesed ja ressursid piiratud, on neid valdavalt väärtustatud eelkõige looduskaitseliste ja teaduslike eesmärkide pärast.