Werribee'i jõgi (Victoria, Austraalia) — vool, parkid & veekasutus

Avasta Werribee'i jõgi (Victoria): vulkaanilised tasandikud, Werribee Gorge State Park, Werribee River Trail, veekasutus aianduses ja looduskaitse — ideaalne matkamiseks ja linnuvaatluseks.

Autor: Leandro Alegsa

Koordinaadid: 37°58′42″S 144°41′40″E / 37.97833°S 144.69444°E / -37.97833; 144.69444

Werribee'i jõgi on mitmeaastane jõgi, mis voolab Austraalias Victoria osariigis, Melbourne'ist läänes paiknevatel vulkaanilistel tasandikel. Jõgi kogub vett mitmetest ojadest ja lisajõgedest, sh üks suuremaid lisajõgesid on Lerderderg'i jõgi. Werribee suubub Port Phillip lahesse Werribee linna lähedal; kogu voolu pikkus on ligikaudu 110 km sõltuvalt mõõtmiskohast.

Geograafia ja hüdroloogia

Jõgi algab kõrgematel aladel ja voolab läbi peamiselt põllumajandus- ja loodusalade, enne kui jõuab rannikualadele. Voolu mõjutavad nii looduslikud (sademed, põhjavesi) kui ka inimtekkelised tegurid (veevõtt, reservuaarid ja kanalid). Werribee jõgi kogub veevoolu ümbruskonna ojadest ja väiksematest sängidest, mis teevad sellest olulise maastikuveeru Melbourne'i läänepoolsetel aladel.

Pargid ja kaitsealad

Suur osa jõeäärsest maastikust on kaitstud ja haljasalana hooldatud. Olulisemad kaitsealad ja vabaajaruumid on:

  • Werribee Gorge State Park – kaljude, kanjonite ja matkaradadega ala, mis pakub võimalusi lühikesteks ja pikemateks matkadeks ning loodusvaatluseks.
  • Werribee avatud loomaaed (Werribee Open Range Zoo) – loomaaiaga seotud alad ja rohumaad, kus jõgi läbib või kulgeb lähedal.
  • Jõekallas ja selle varjatud loodusalad – tähtsad lindude, nahkhiirte ja teiste veesäästlike liikide elupaigana.

Vaba aeg ja ligipääs

Werribee River Trail ja teised jalgsirajad järgivad jõe kulgu ning pakuvad head võimalust jalutamiseks, rattasõiduks ja looduse vaatlemiseks. Rannikumadamikes ja suudmealade läheduses on suurepärased tingimused linnuvaatluseks – eriti Western Treatment Plant'i piirkonna ümbruses, kus puhastustehnoloogia ja madalad soosised pinnad meelitavad arvukaid rände- ja paikseid liike.

Veekasutus ja infrastruktuur

Werribee jõe vett kasutatakse nii põllumajanduseks kui ka linna- ja tööstusotstarbeks. Näiteks jõe vesivarud toetavad Bacchus Marsh'i ja Werribee South'i köögiviljaaiandusi, kus vesi on oluline kuivema suveperioodi vegatatsiooni niisutamiseks. Jõgi suubub ka Meltoni veehoidlasse, mis toimib lokaalse veereservuaarina ja aitab reguleerida veevoolu.

Ranniku lähedal asub Western Treatment Plant, Melbourne'i üks suuremaid reoveepuhastusjaamu. See asub jõe suudmevahetuspiirkonna lähedal ja mõjutab lahe ökosüsteemi, nii heade (toitumisvaru linnustikule) kui potentsiaalselt halvemate mõjudega (muutused vee kvaliteedis), mida jälgitakse ja hallatakse vastavate regulatsioonide ning keskkonnakaitse meetmetega.

Keskkond ja kaitseprobleemid

Werribee jõgi toetab mitmekesist loodusmaastikku, sealhulgas märgalasid, rohumaid ja põõsastikke, mis on olulised paljude loomaliikide jaoks. Samas tekitavad inimese tegevused nagu maakasutuse muutused, veevõtt, võõrliikide levik ja urbaniseerumine surve elupaikadele ning vee kvaliteedile. Sageli käsitletakse probleeme nagu erosioon, sedimenteerumine ja toitainete koormuse suurenemine.

Kohalikud omavalitsused, riiklikud agentuurid ja kogukonnagrupid teevad koostööd, et kaitsta jõe elurikkust: tehakse jõeäärsete alade taastamistöid, istutatakse kohalikke taimekooslusi, vähendatakse põllumajanduslikku erodeerumist ning jälgitakse vee kvaliteeti.

Ajalugu ja kultuuriline tähendus

Enne Euroopa asustust kuulusid Werribee jõe ümbritsevad alad Aborigeenide kogukondade traditsioonilisele maale. Jõgi ja selle ümbrus on olnud olulised ressursid toidu, transpordi ja kultuuriliste praktikate jaoks põlisrahvaste elus. Tänapäeval tunnistatakse piirkonna kultuurilist tähtsust ning mitmed projektid püüavad kaasata traditsioonilisi teadmisi jõe taastamisesse ja haldamisesse.

Tulevik ja haldus

Jõe jätkusuutlik haldamine nõuab tasakaalu veevajaduse, elupaikade kaitse ja inimeste vaba aja soovide vahel. Planeerimisse kuuluvad veemajanduslikud otsused, kaitsealade laiendamine, linnalähedase arengu juhtimine ja kogukonna kaasamine. Pikemas perspektiivis on eesmärgiks säilitada Werribee jõe tervis nii looduse kui ka inimeste jaoks.

Kui plaanite piirkonda külastada, järgige kohalikke juhiseid, austage kaitsealuseid alasid ja hoidke loodust puhtana.

Ajalugu

Enne valgete asunike saabumist oli Werribee'i jõgi Bunurongi hõimu piiriks. Selle kuus klanni elasid piki Viktoria rannikut üle Morningtoni poolsaare, Lääne-Port Bayst Wilsons Promontoryni.

1830. ja 1840. aastate lõpus toimus Werribee'i jõe ääres võitlus Wautharongi rahva ja Euroopa asunike vahel. Majaomanik Charles Franks ja üks karjane pussitati 1836. aasta juulis Mount Cottrelli lähedal surnuks. Selle tõttu juhtis John Batman rühma mehi, et karistada aborigeene. Nad leidsid suure rühma aborigeene ja tulistasid nad maha, tappes vähemalt kümme. Samuti on teateid arseeni sisaldava jahu andmisest kohalikele aborigeenidele.

1851. aastal ehitati Werribee'i jõe ületamiseks suur puidust sild, mis asendas varasema puust silla. 1852. aastal ujutas jõe üleujutus selle silla ära.

2004. aasta augustis lubas Viktoriaania valitsus Werribee jõe parandamiseks 300 000 dollarit. See hõlmas pajupuude eemaldamist, mis lämmatasid jõge linnakese ümbruses, ja nende asendamist kohalike taimedega.

Nimi

Uurijad Hume ja Hovell lõid 15. detsembril 1824. aastal jõe ääres laagri. Nad nimetasid selle Arndelliks Hovelli abikaasa isa järgi. John Helder Wedge "avastas" jõe uuesti 1835. aastal ja nimetas seda algul Peeliks, kuid muutis selle seejärel Exiks või Exeks. Exford, jõe varajane ristumiskoht, põhineb sellel nimel. Üks Wedge'iga kaasas olnud kohalik Wautharongi keelt kõnelev Kulini hõimlane ütles, et jõe nimi oli "Weariby Yallock" ("yallock" tähendab "oja"). Kirjaviis muutus praeguseks Werribee'ks. Algne aborigeenide sõna tähendas selgroogu või selgroogu.

Asjad, mida teha

Jõe ääres on palju asju, mida teha. Jõe ääres kulgevate jalgratta- ja jalutusradade võrgustik tutvustab paljusid erinevaid jõe ääres elavaid taimi ja loomi.

Jõe ääres on palju kalapüügikohti. Kanuu- ja paatide veeskamise kohti on Werribee South Boat Ramp ja Riverbend Historical Park.

Linnuvaatlus on samuti populaarne tegevus. Tuleb olla ettevaatlik, sest jõe lähedal elavad idapoolsed pruunid maod ja muud surmavad loomad.

Galerii

·        

Werribee jõgi Ballanis

·        

Ballanis vana Lääne maantee all

·        

Bacchus Marshist lääne pool jõge asuv ford

·        

Bacchus Marsh'i ja Maddingley vahelise piiri tähistamine

·        

Üleujutuses üle Cotrelli tänava Werribee'is

Seotud leheküljed

  • Austraalia jõgede loetelu

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Werribee jõgi?


V: Werribee'i jõgi asub Austraalias Victoria osariigis, Melbourne'ist läänes.

K: Kui pikk on jõgi?


V: Werribee'i jõgi voolab 110 kilomeetrit Ballanist Port Phillip Bay'sse Werribee linna lähedal.

K: Millised pargid asuvad jõe ääres?


V: Suur osa jõeäärsest alast on kaitstud parkidega, sealhulgas Werribee Gorge State Park (Werribee Gorge State Park). Jõgi voolab ka läbi Werribee avatud ala loomaaia.

K: Milline rada kulgeb mööda jõge?


V: Werribee River Trail järgib jõge Tarneitist Werribee'ile.

K: Kus see lõpeb?


V: Werribee'i jõgi lõpeb Meltoni veehoidla juures.
K: Milleks kasutatakse selle jõe vett? V: Jõe vett kasutatakse Bacchus Marsh'i ja Werribee South'i köögiviljaaiade kastmiseks. Lisaks läheb selle jõe vesi Western Treatment Plant'i, mis on Melbourne'i peamine kanalisatsioonipuhastusjaam.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3