Anna Freud — psühhoanalüüsi ja lastepsühholoogia rajaja
Anna Freud — psühhoanalüüsi ja lastepsühholoogia rajaja. Tutvu tema uurimustega ego, lasteanalüüsi ja psühhoteraapia arengus ning tema jääva mõjuga.
Anna Freud (3. detsember 1895 – 9. oktoober 1982) oli Sigmund Freudi ja tema abikaasa Martha Bernays Freudi kuues ja viimane laps. Ta sündis Viinis ning kujunes isale lähedaseks koostööpartneriks ja järjekindlaks psühhoanalüüsi arendajaks.
Haridus ja varane karjäär
Anna Freud ei läbinud traditsioonilist arstikoolitust, vaid õppis algul lastekasvatust ja sotsiaalset tööd ning süvenes järk-järgult psühhoanalüüsi praktikasse ja teooriasse, olles oma isa lähiringi aktiivne liige. Tema huvi laste psüühika ja kasvatuse vastu kasvas peamiselt seoses tööga lastega Viinis, kus ta hakkas katsetama analüütilisi lähenemisi väga noorte patsientide puhul.
Tööpsühhoanalüüs ja panus teooriasse
Ta järgis oma isa teed ja andis olulise panuse psühhoanalüüsi arendamisse, keskendudes eelkõige ego funktsioonidele. Koos Melanie Kleiniga võib teda pidada psühhoanalüütilise lastepsühholoogia rajajaks. Nagu tema isa ütles, oli lasteanalüüs saanud võimsa tõuke "Frau Melanie Kleini ja minu tütre Anna Freudi töö kaudu".
Tuntumate teoreetiliste panustena rõhutas Anna Freudi töös ego olulisust, selle arengu ja kaitsemehhanismide rolli normaalsuse ning neurootiliste sümptomite tekkes. Tema klassikaline teos The Ego and the Mechanisms of Defence (1936) koondas ja selgitas erinevaid ego kaitseviise, nagu põgenemine (repression), regressioon, projektsioon, identifitseerumine, reaktsioonvormimine jm, ning näitas, kuidas need mehhanismid mõjutavad käitumist ja suhestumist teistega.
Lasteanalüüsi tehnika ja praktiline töö
Anna Freud töötas palju otse lastega ning arendas välja vaatluspõhiseid ja lapse mänguga seotud tehnikaid. Ta panustas lapse arenguetappide mõistmisesse, rõhutas vanemate ning keskkonna tähtsust ning rõhutas, et lastepsühhoteraapia nõuab eraldi töömeetodeid võrreldes täiskasvanute analüüsiga. Tema lähenemine oli praktiline ja lapsekeskne: tähelepanu all olid lapse igapäevaelu, mängu kaudu väljenduvad sisemaailmad ja perekondlikud suhted.
Tegevus Suurbritannias ja sõjaaeg
1938, kui natsism ohustas Viini juute, kolis Anna Freud püsivalt Londonisse. Sõja ajal ja kohe pärast seda juhtis ta tööd, mis keskendus sõjas kannatanud või evakueeritud laste abistamisele. Ta asutas koos Dorothy Burlinghamiga sõjaaegseid lasteaedu ja hooldusasutusi, kus tehti tähelepanelikku uurimustööd ning praktilist psühhoanalüütilist sekkumist laste toetamiseks raskustes oludes.
Vaidlused Melanie Kleiniga ja mõju akadeemilisele elule
Anna Freudi ja Melanie Kleini vahel toimusid olulised teoreetilised erimeelsused lastepsühholoogia ja analüütilise tehnika üle. Nendest diskussioonidest kujunes Briti Psühhoanalüütilises Seltsis (British Psychoanalytical Society) 1940. aastate „controversial discussions“ periood, mis mõjutas oluliselt psühhoanalüütilist koolitust ning lapseanalüüsi praktika arengut. Anna Freud kaitses eriti pidevat arengu- ja keskkonnafokuse lähenemist ning rõhutas koolituse ja supervisiooni tähtsust.
Peamised teosed ja õpetus
- The Ego and the Mechanisms of Defence (1936) – klassikaline ülevaade ego kaitsemehhanismidest.
- Normality and Pathology in Childhood (1965) – analüüs lapseliku normaalsuse ja patoloogia piire, arengu ja keskkonna mõjusid.
- Paljud artiklid ja õpetused õpetlikust lasteanalüüsi tehnikast, superviseerimisest ja koolituse korraldusest.
Pärand
Anna Freud on jätnud sügava jälje last- ja noorsoopsühhoteraapiale, psühhoanalüüsi koolitusele ning institutsionaalsete tavade kujundamisele lastega töötamisel. Ta rõhutas ego rolli ja selle sotsiaalset treenitavust, arendas välja konkreetseid töövõtteid laste uurimiseks ning aitas luua erialaseid õppe- ja ravikeskusi, mille mõju on tuntav tänapäeva psühholoogias ja psühhoteraapias. Tema töö on ühenduseks teoreetilise psühhoanalüüsi ja praktilise lapsehoolduse ning -teraapia vahel.
Olulisemad hetked elus
Pärast mõnevõrra rasket lapsepõlve oli Anna isa psühhoanalüüsi all. Kui tema analüüs oli 1922. aastal lõpetatud, sai temast endast psühhoanalüütik. Ta õpetas Viini psühhoanalüütilises koolitusinstituudis laste analüüsi tehnikat. Aastatel 1925-1934 oli ta Rahvusvahelise Psühhoanalüütilise Assotsiatsiooni sekretär. Ta jätkas lasteanalüüsi ja sellealaseid seminare ja konverentse.
Pärast Anschluss 1938. aastal põgenesid Freudid Viinist ja tulid Londonisse. Freud ise suri vähki, nii et Anna juhtis majapidamist. Annal tekkis erialane erimeelsus Melanie Kleiniga, kes oli Londonisse tulnud palju varem ja oli juba lastepsühholoogina tunnustatud. Briti Psühhoanalüütiline Selts pidas mitmeid "vastuolulisi arutelusid". Arutelud puudutasid mõlema poole koolitust ja ideid. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et mõlemad "koolkonnad" peaksid ühingu sees koos eksisteerima. Seltsil on nüüd kolm koolitusosakonda: Kleinianistlik, freudistlik ja sõltumatu.
Sõja ajal uuris Freud vanemliku hoolitsuse puudumise mõju lastele. Ta asutas noortele sõjaohvritele keskuse, mida nimetati "Hampsteadi sõja lasteaiaks". Siin said lapsed hooldusravi, kusjuures emasid julgustati neid külastama nii sageli kui võimalik.
1947. aastal asutasid Freud ja Kate Friedlaender Hampsteadi lasteteraapiakursused. Viis aastat hiljem lisandus lastekliinik. Freud hakkas lastepsühholoogia teemal loenguid pidama.
Alates 1950. aastatest kuni oma elu lõpuni reisis Freud regulaarselt Ameerika Ühendriikidesse, et pidada loenguid, õpetada ja külastada sõpru. 1970. aastatel tegeles ta emotsionaalselt puudustkannatavate ja sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate laste probleemidega. Yale'i õigusteaduskonnas õpetas ta seminare kuritegevuse ja perekonna teemal.
Freud suri 9. oktoobril 1982 Londonis. Ta tuhastati Golders Greeni krematooriumis ja tema tuhk paigutati marmorist riiulisse tema vanemate iidse kreeka matuseurni kõrvale. Seal puhkavad ka tema eluaegne sõber Dorothy Burlingham ja mitmed teised Freudi perekonnaliikmed.
Isiklik elu
Anna Freud elas aastaid koos oma lähedase sõbra Dorothy Burlinghamiga, Louis Comfort Tiffany tütrega.
Väljaanded
Freud, Anna (1966-1980). Anna Freudi kirjutised: 8 köidet. New York: Indiana University of Pennsylvania
- 1. köide. Sissejuhatus psühhoanalüüsi: loengud lasteanalüütikutele ja õpetajatele. (1922-1935)
- Vol. 2. Ego ja kaitsemehhanismid (1936); (Uuendatud väljaanne: 1966 (US), 1968 (UK)).
- Bd. 3. Perekonnata lapsed: aruanded Hampsteadi lasteaedadest .
- Bd. 4. Näpunäited lapse analüüsiks ja muud dokumendid (1945-1956)
- Bd. 5. Hampsteadi lasteteraapia kliiniku uurimused ja muud dokumendid: (1956-1965)
- Bd. 6. Normaalsus ja patoloogia lapsepõlves: arenguhinnangud (1965)
- Bd. 7. Psühhoanalüütilise koolituse, diagnoosimise ja teraapiatehnika probleemid (1966-1970)
- Bd. 8. Normaalse arengu psühhoanalüütiline psühholoogia.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Anna Freud?
V: Anna Freud oli Sigmund Freudi ja tema abikaasa Martha Bernays Freudi kuues ja viimane laps. Ta sündis Viinis ja järgis oma isa teed, andes oma panuse psühhoanalüüsi valdkonda.
K: Millele Anna Freud andis oma panuse?
V: Anna Freud andis oma panuse psühhoanalüüsi valdkonda, eriti psühhoanalüütilisse lastepsühholoogiasse.
K: Kuidas kirjeldas tema isa tema tööd?
V: Tema isa kirjeldas tema tööd kui "võimsa tõuke andmist" lasteanalüüsile.
K: Mida rõhutas Anna Freud oma töös?
V: Anna Freud rõhutas oma töös ego tähtsust ja selle võimet olla sotsiaalselt treenitav.
K: Millal Anna Freud sündis?
V: Anna Freud sündis 3. detsembril 1895. aastal.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 9. oktoobril 1982.
Otsige