John Dee (13. juuli 1527 - 1608 või 1609) oli tuntud inglise matemaatik, astronoom, astroloog, geograaf, okultist ja kuninganna Elizabeth One'i nõunik. Ta tegeles ka alkeemia, ennustamise ja hermeetilise filosoofiaga. Ta oli väga mitmekülgne mõtleja: lisaks teoreetilistele uurimustele osales ta praktilises navigatsiooni- ja kartograafiatöös ning riiklikus poliitikakujundamises.

Dee elas ajal, mil inimesed alles õppisid vahet tegema teaduse ja maagia vahel. Ta oli üks oma aja kõige teadlikumaid mehi. Ta pidas loenguid Pariisi ülikooli täis saalides, kui oli veel kahekümnendates eluaastates. Dee oli ekspert matemaatikas, astronoomias ja navigatsioonis. Ta koolitas paljusid neist, kes läksid Inglismaa jaoks avastusretkedele. Tegelikult lõi ta mõiste "Briti impeerium".

Samal ajal oli ta väga huvitatud maagiast ja hermeetilisest filosoofiast. Ta veetis oma elu viimase kolmandiku peamiselt nende teemade uurimisega. Tema ajal ei peetud neid teemasid teadusega vastuolus olevaks. Neid peeti teaduse osaks. Dee püüdis ühildada matemaatikat, astroloogiat ja okultseid õpetusi, nähes kõike osadena ühest universaalsest teadmise struktuurist.

Ta kirjutas 1564. aastal Monas Hieroglyphica ("Hieroglüüfiline monaad") (Kabbala ja alkeemia kohta). Ta kirjutas ka eessõna Eukleidese teoste esimesele ingliskeelsele tõlkele. Tema Mathematical Preface sellele tõlkele on tähtis allikas, kus ta rõhutas matemaatika tähtsust navigatsioonis, inseneritöös ja riigivalitsemises.

Haridus, karjäär ja avalik tegevus

John Dee õppis Cambridge'i ülikoolis (St John's College) ja täiendas end Euroopa ülikoolides; tal oli laialdased kontaktid kaasaegsete teadlaste ja geograafidega. Ta töötas kuninganna Elizabeth I juures kui kosmograaf ja kuninglik nõunik, andes nõu meresõidu, kaardistamise ja koloniseerimise küsimustes. Dee soosis matemaatika ja täppisteaduste kasutamist riikliku võimu ja mereväe toetamiseks ning julgustas navigaatorite koolitamist ja uute instrumentide kasutuselevõttu.

Okultism, inglid ja Enochian

1580. aastate lõpus hakkas Dee tegelema intensiivselt inglite ja spirituaalsete suhtluste uurimisega, tihti koostöös nägija ja meediumi Edward Kelleyle. Nende sessioonide käigus kujunes välja nii‑öelda enoškriiline ehk "Enochiani" keel ja süsteem, kus Dee püüdis saada jumalikku tarkust ja praktikalisi juhiseid. Need praktikaid ja tekstid on jätnud sügava jälje okultismi ajalukku ja hiljem mõjutasid neid mitmed 19.–20. sajandi okultistlikud liikumised.

Raamatukogu, reisimine ja hilisem elu

Dee kogus oma elukohta Mortlake'is ulatusliku raamatukogu ja käsikirjade kogu, mis oli tolle aja suurim era‑raamatukogu Inglismaal ning oli paljude õpilaste ja uurijate kogunemiskohaks. Ta reisis ka mandril, otsides mezenasse ja kaitset ning koostööd; mitmed reisid ja seiklused said määravaks tema suhteile Euroopa võimukandjatega. Hilisemal eluperioodil kahanes tema sissetulek, tema maine sai kahjustada seoses väidetava pettuse ja Kelleyle omistatud tegudega ning ta suri suhtelises vaesuses 1608. või 1609. aastal (täpne aeg on vaieldav).

Pärand ja tähendus

John Dee on tänapäeval hinnatud kui keerukas ja vastuoluline figuur, kes elas ülekaalukalt ajal, mil piirid "loodusteaduse" ja "maagia" vahel olid hägused. Tema töö matemaatikas, navigatsioonis ja kartograafias aitas kaasa Inglismaa merelisele laienemisele; tema okultsed uurimused ja Enochiani pärand on mõjutanud paljusid hilisemaid esoteerilisi traditsioone. Suur osa tema käsikirjadest ja kirjavahetusest on säilinud ja on uurijatele väärtuslikuks allikaks, mis näitab, kuidas renessansiajastu mõtlejad püüdsid ühildada mittetraditsioonilist tarkust ja kasvavat teadmist.

Tuntud teosed ja käsikirjad: Monas Hieroglyphica (1564), matemaatilised ning navigatsiooniõpetused ja arvukad käsikirjalised salvestused inglite seanssidest. John Dee elu ja töö on inspireerinud ka ilukirjanduslikke ja populaarteaduslikke käsitlusi, alates ajalooülevaadetest kuni müstika ja esoteerika uurimisteni.