Paul Ehrlich — Nobeli laureaat, immunoloogia ja ravimite pioneer
Paul Ehrlich — Nobeli laureaat ja immunoloogia ning ravimite pioneer: Salvarsan, rakuvärvimise, antiseerumite ja parasiidivastaste avastustega meditsiini pöördepunkt.
Paul Ehrlich (14. märts 1854 – 20. august 1915) oli juudi päritolu saksa arst ja teadlane, kes sai 1908. aastal koos Ilja Mežnikoviga Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal selle eest, et ta aitas selgitada, kuidas immuunsus haigustega võitleb. Tema töö pani aluse kaasaegsele immunoloogiale, hematoloogiale ja keemilisele ravimite arendusele.
Elulugu ja töökoht
Ehrlich sündis 1854. aastal Sileesias ning õppis meditsiini erinevates ülikoolides. Ta töötas mitmes laboratooriumis, sh Robert Kocki ringkonnas, ja 1896. aastal asutas ning juhtis Frankfurdis Preisi eksperimentaalse teraapia instituuti (kohaneb hiljem nimega Paul-Ehrlich-Institut). Tema juhitud uurimisgrupid tõid kiiresti praktilisi ravimite ja diagnostikameetodite tulemusi.
Värvimistehnikad ja hematoloogia
Ehrlich arendas välja keeruka süsteemi bakterite ja rakkude värvimiseks, mis eelnes Gramivärvimisele ning võimaldas täpsemalt eristada erinevaid rakutüüpe. Ta koostas kokkuvõtte tollal tuntud rakuvärvimistehnikatest ja parandas meetodeid, millega sai määrata eri valgeliblede liike. Tänu tema tööle sai võimalikuks vererakkude diferentseerimine ja paljude põletikuliste protsesside üksikasjalikum uurimine.
Ta avastas masti rakud ning uuris nende rolli allergias ja põletikus. Lisaks märkis Ehrlich, et metüleensinine, mis värvib nii baktereid kui ka rakutuuma, mõjutab ka malaariaparasiiti Plasmodiumi — see oli üks esimestest tähelepanekutest, et värvidel võivad olla ka parasitotsiidsed ehk haigust põhjustavaid organisme hävitavad omadused.
Immunoloogia ja side-chain'i teooria
Ehrlich töötas välja teoreetilise seletuse antikehade tekkeks — nn side-chain (küljeside) teooria — mille kohaselt rakud kannavad pinnal "sidemeid" (receptoreid), mis seonduvad toksiinidega; rakkude vastusena vabanevad eraldatud ained ehk antikehad. See idee aitas mõista antigeen-antikeha spetsiifilisust ja oli oluline samm kaasaegse immunoloogia kujunemisel.
Ravimite arendamine ja „võlukuul” (magic bullet)
Ehrlichi üks tuntumaid ideid oli kontseptsioon „võlukuul” (inglise keeles "magic bullet") — aine, mis tapab haigust põhjustavad mikroobid, jättes organismi terveks. Selle põhimõtte varal juhtis ta suurt keemiliste ühendite testimise programmi, mille käigus leidis esimese tõhusa ravimi süüfilise vastu. Tegemist oli arseeniühendiga, tuntud kaubamärgi nimega Salvarsan (tuntud kui ühend 606 või arsphenamine) — see ravis süüfilist oluliselt paremini kui varem kasutatud meetodid ja oli ravimiarenduse ajalooline läbimurre. Salvarsani töö testimise ja kliinilise rakendamise juures oli oluline Paul Ehrlichi ja tema jaapani assistendi Sahachiro Hata koostöö: Hata aitas leida ravimi optimaalse ühendi (nn 606).
Ehrlich uuris ka teiste parasiitide vastu toimeaineid: ta töötas välja nn trüpanpunaseid (trypan red), mis osutusid tõhusaks trüpanosoomide vastu ning aitasid paremini mõista trüpanosoomiat ja magamis- ehk unesurmahaiguse (sleeping sickness) ravi võimalusi.
Antiseerumite standardiseerimine ja difteeria
Ehrlich andis olulise panuse ka difteeria vastaste antiseerumite arendamisse ja eelkõige nende standardiseerimisse — tema meetodid võimaldasid arvuliselt hinnata ja võrrelda erinevate seerumite aktiivsust, mis oli tähtis antitoksiinide ohutuse ja efektiivsuse tagamiseks. Tema kaastöötajad ja kaasaegsed, sh Emil von Behring, said tunnustust serumteraapia alal; Ehrlichi meetodid aitasid muuta seerumi valmistamise ja kasutamise palju usaldusväärsemaks.
Pärand ja tähendus
Paul Ehrlichi töö mõjutas tugevalt nii teadust kui ka meditsiinipraktikat: tema värvimistehnikad on vererakkude ja mikroobide uurimisel endiselt olulised, tema immunoloogilised ideed panid aluse tänapäevasele arusaamale antikehadest ja retseptoritest ning tema lähenemine ravimite sihipärasele otsimisele tähistas keemilise ravi (kemoteraapia) algust. Asutatud instituut Frankfurdis on tema nime kandva Paul-Ehrlich-Instituti eelkäija, mis hiljem sai oluliseks ravimite ja immunoloogiliste preparaatide reguleerimise keskuseks Saksamaal.
Ehrlich suri 1915. aastal. Tema teadustöö ja mõtted – eriti mõiste, et ravimid võivad olla spetsiifilised ja suunatud „haigust põhjustavale sihtmärgile” – jäävad meditsiini ja bioteaduste keskseteks alustaladeks.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli Paul Ehrlich?
V: Paul Ehrlich oli juudi päritolu saksa arst, kes sai 1908. aastal koos Ilja Mežnikoviga Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal selle eest, et ta leidis, kuidas immuunsus võitleb haiguste vastu.
K: Mida ta leiutas?
V: Ta leiutas bakterite värvimise süsteemi (enne Grami värvimist), trüpanpunase, mis oli tõhus trüpanosoomide vastu, ja metüleensinise, mis võis panna malaariaalase parasiidi Plasmodium taanduma.
K: Millise ravi avastas ta süüfilise vastu?
V: Ta avastas esimese toimiva süüfilise ravi - arseeniühendi, mis kandis kaubanime Salvarsan.
K: Milliseid teisi haigusi ta veel uuris?
V: Ta uuris trüpanosoomiaasi ja teisi algloomahaigusi.
K: Millise panuse andis ta difteeria vastase antiseerumi väljatöötamisse?
V: Ta andis otsustava panuse difteeria vastase antiseerumi väljatöötamisse ja töötas välja meetodi raviseerumite standardiseerimiseks.
K: Kuidas sai tema kaastöötaja Nobeli preemia?
V: Tema kaastöötaja võitis ainsa Nobeli preemia nende ühise töö eest difteeria vastu.
Otsige