Peter Lalor (5. veebruar 1827 - 9. veebruar 1889) oli Eureka Stockade'i mässu juht, mis oli üks väheseid vägivaldseid proteste Austraalias ja mida paljud pidasid demokraatia alguseks Austraalias. Hiljem sai temast Victoria osariigi tähtis poliitik.
Lalor sündis Iirimaal Queens County's Tenakillis suures perekonnas, mis oli aktiivne Iiri poliitikas. Tema isa Patrick esindas Queens County'i alamkojas. Peter sai hariduse Dublinis ja temast sai ehitusinsener. Kuna Iirimaal valitsesid poliitilised rahutused ja tal avanes võimalus saada rikkaks Austraalia kullaväljadel, lahkus ta koos oma venna Richardiga Iirimaalt ja läks 1852. aastal Austraalias asuvasse Victoriasse. Nad töötasid Melbourne'i ja Geelongi vahelise raudtee ehitamisel. 1853. aastal läks Peter Ovens Riverisse kulda otsima ja Richard läks tagasi Iirimaale, kus temast sai hiljem parlamendi liige. Peter Lalor alustas Melbourne'is veini ja tubaka müüki, kuid otsustas 1854. aastal minna Ballaratisse kulda otsima. Ta lõi laagri Eureka Lead'ile, East Ballarat'ile, kus asus palju Iirimaalt pärit kaevureid.
Eureka mässu taust ja juhtimine
Ballarati kullaväljade kaevurid olid pikka aega pahased valitsuse kehtestatud licence'i ehk kaevurilubade maksmise ja politsei rünnakute üle. Kaevuritel polnud laiemat esindatust ja nad nõudsid õiglast kohtlemist, hääleõiguse laienemist ning kontrolli maksude üle. Sellest tekkinud rahulolematus koondus Ballarat Reform League'i ja teiste rühmituste kaudu, mille seas sai Lalorist üks tuntumaid juhte.
1854. aasta detsembris juhtis Lalor väikest relvastatud kaevurite rühma, kes ehitasid ajutise kindlustuse, mida hakati nimetama Eureka Stockade'iks. Lalor organiseeris kaitset ja osales relvastatud vastasseisus võimudega. Vastuolu eskaleerus 3. detsembril 1854, kui ametivõimud ründasid laagrit. Lühikeses, kuid verises kokkupõrkes sai Lalor haavata — tema paremat kätt tabati ja see tuli hiljem amputeerida. Mäss lõppes võimu kiire võiduga, paljud kaevurid hukkusid või said vigastada ning mitmeid mehi arreteeriti.
Tagajärjed ja poliitilised reformid
Pärast lahingut algasid kohalikus avalikkuses laialdased arutelud ja solidariteet kaevuritega. Mitmed kahtlusalused juhtisid kohtupidamisi, kuid süüdistused kõrgetes kuritegudes, sealhulgas reetmises, langetati osaliselt maha ja avalik sümpaatia viis poliitiliste muudatusteni. Mõned peamised tulemused olid kaevurite lubade süsteemi reformimine, miners' right ehk kaevuriõiguse sisseviimine, mis andis kaevuritele teatud poliitilisi õigusi, ja üldine surve laiemate demokraatiliste reformide suunas Victoria osariigis.
Lalori osa mässus tõi talle rahva seas kuulsuse; kuigi ta oli algselt populistlik liider, kujunes tema hilisem poliitiline käitumine konservatiivsemaks. Ta ei jäänudki eluaegseks rebeliks, vaid astus ametlikku poliitikasse.
Käik poliitikas ja pärandus
Peale Eureka sündmusi alustas Lalor ametlikku poliitilist karjääri Victoria parlamendis. Ta teenis mitu hooaega osariigi seadusandlike kogu liikmena ning kogus samm-sammult võimu ja mõjukust. 1880. aastatel valiti ta Legislative Assembly esimeheks (Speakeriks), rolli, mida ta täitis mitmeaegselt ja milles ta oli tuntud distsiplineeritud ja vahel konservatiivsete seisukohtade poolest.
Isiklikult oli Lalorist saanud ka maaomanik ja ärimees — paljud nägid tema muutumist oluliseks osaks establishment'ist, mis tekitas mõne kriitiku hinnangul vastuolu tema varasema mässumeelse kuvandiga. Tema elutöö ja roll Eureka sündmuses on aga loonud püsiva koha Austraalia poliitilises mälus: Eureka lipp ja mäss peetakse siiani oluliseks sümboliks võitlusest laiemate demokraatlike õiguste eest.
Peter Lalor suri 9. veebruaril 1889. Tema pärand on vastuoluline — ühtlasi rahvusliku demokraatiavõitluse sümbol ja samas mees, kelle poliitilised vaated muutusid aja jooksul konservatiivsemaks. Iga-aastased meenutused ja mälestused Ballaratis hoiavad tema nime ja Eureka sündmuse tähendust elus.