Philip Showalter Hench (28. veebruar 1896 – 30. märts 1965) oli tuntud Ameerika Ühendriikide arst ja reumatoloogia pioneer, kelle töö aitas avada uue ajastu põletikuliste liigesehaiguste ravis. Hench sai 1950. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia koos oma kolleegidega Edward Kendalliga ja Tadeus Reichsteiniga, tunnustamaks avastusi seoses neerupealiste koore hormoonidega ja nende bioloogiliste mõjudega. Auhind anti eelkõige tänu kortisooni leidmisele ja selle edukale kasutamisele reumatoidartriidi raviks.
Elulugu ja haridus
Hench õppis esmalt ülikoolis Lafayette'i kolledžis Eastonis, Pennsylvanias. Tema arstikoolitus sai alguse teenistuses Ameerika Ühendriikide sõjaväe meditsiinikorpuses ning ta lõpetas meditsiiniõpingud Pittsburghi ülikoolis. Pärast meditsiinikraadi omandamist suundus ta kliinikusse, kus hakkas keskenduma sisehaigustele ja hiljem reumatoloogiale.
Teadustöö ja töö Mayo kliinikus
1923. aastal asus Hench tööle Mayo kliinikus, kus ta arendas välja oma uurimis- ja kliinilise töö karjääri. Seal töötas ta koos teiste teadlaste ja arstidega, sealhulgas Edward Calvin Kendalliga, et uurida neerupealiste koore hormoone ja nende mõjusid organismile. Kendall oli iseseisvalt isoleerinud mitmeid neerupealise koore ühendeid, samas kui Šveitsi keemik Tadeus Reichstein töötas nende ühendite keemilise struktuuri ja sünteesi kallal.
Hench viis läbi kliinilisi katseid, mis näitasid, et neerupealiste koore hormooni ehk hormooni — tuntud laiemalt kui kortisoon — süstimine või manustamine võib mõnel patsiendil põhjustada reumatoidartriidi sümptomite kiiret ja märkimisväärset leevenemist. Need esialgsed tulemused olid väga julgustavad ja aitasid määratleda kortisooni terapeutilist kasutust põletikuliste haiguste ravis.
Mõju, tähtsus ja pärand
- Henchi ja tema kolleegide töö tõi esile kortisooni otsustava rolli põletiku või immuunsüsteemi aktiveerituse allasurumisel ning pani aluse tänapäevasele süsteemsele steroidravile.
- Töö tulemused aitasid kujundada reumatoloogia kui eriala arengut ja andsid arstidele uusi ravivõimalusi patsientidele, kelle elu kvaliteet varem tugevalt kannatas.
- Kuigi kortisoon ja teised glükokortikoidid osutusid äärmiselt tõhusaks, toodi hiljem välja ka pikaajaliste steroidravi kõrvaltoimed, mistõttu tänapäeval kasutatakse neid ravimeid hoolikalt ning sageli koos teiste ravitaktikatega.
Hench jätkas oma tööd Mayo klinikul ning andis olulise panuse nii kliinilisse praktikasse kui teadusuuringutesse, kuni oma surmani 30. märtsil 1965. Tema töö ja koostöö teadlastega üle maailma jätsid püsiva jälje meditsiini ajaloos ning tema panus reumatoloogia arengusse jääb märkimisväärseks.