Seleucus I Nicator
Seleukos I Nikator ("Seleukos võitja") (u. 358 eKr - 281 eKr) oli üks Aleksandri sõber-kindralitest, kellele anti Aleksandri impeerium või kes võttis selle üle kontrolli. Olles teeninud Aleksandri alluvuses jalaväekindralina, võttis ta lõpuks endale basileuse (~"kuningas") tiitli. Ta rajas Seleukiidide impeeriumi suurele osale Aleksandri poolt vallutatud Lähis-Ida aladest.
Pärast Aleksandri surma 323. aasta juunis eKr toetas Seleukos esialgu Aleksandri keisririigi regenti Perdikkast ja sai 323. aastal eKr Babüloonia jagamisel kaaslaste (Aleksandri eliitrühmast koosnev ratsavägi) ülemaks.
"Diadokia sõjad" 322. aastal olid Aleksandri järeltulijate sõjad. Perdikkas ebaõnnestus Egiptuses Ptolemaiose vastu, mis tõi kaasa tema vägede mässu. Perdikkas reedeti ja mõrvati vandenõus Seleukose ja teiste poolt millalgi 321. või 320. aastal eKr.
Aastal 321 eKr. määrati Seleukos uue regendi Antipateri alluvuses Babüloni satraaviks. Peaaegu kohe algasid taas sõjad diadokite vahel ja Antigonus sundis Seleukost põgenema Babülonist. Seleukos suutis Babüloniasse tagasi pöörduda alles 312 eKr Ptolemaiose toetusel.
Alates 312 eKr laiendas Seleukos halastamatult oma valdusi ja vallutas lõpuks Pärsia ja Meedia maad. Seleukos ei valitsenud mitte ainult Babülooniat, vaid kogu Aleksandri impeeriumi tohutut idapoolset osa:
"Alati naaberrahvaid varitsedes, relvade poolest tugev ja nõukogus veenev, omandas ta [Seleukos] Mesopotaamia, Armeenia, "Seleukiidide" Kappadookia, Persis, Parthia, Baktria, Araabia, Tapuuria, Sogdia, Arakosia, Hüürkaania ja teised naaberrahvad, mille Aleksander oli alistanud, kuni Induse jõeni, nii et tema impeeriumi piirid olid Aleksandri järel kõige ulatuslikumad Aasias. Seleukosele allus kogu piirkond Früügia jõest kuni Induseni".
- Appianus, Süüria sõjad
Seleukose sõjad viisid teda kuni Indiasse, kus ta pärast kaheaastast sõda (305-303 eKr) sõlmis rahu India keisri Chandragupta Mauryaga. Seleukos vahetas oma idapoolsed satrapiad Induse jõe orus 500 sõja elevandi vastu. Need mängisid otsustavat rolli Antigonose vastu Ipsose lahingus 301 eKr ja Lysimachose vastu Korupediumi lahingus 281 eKr.
Seleukose võidud Antigonose ja Lysimachose vastu jätsid Seleukiidide dünastia Aasias ja Anatoolias praktiliselt ilma vastuseisuta. Seleukos lootis siiski võtta kontrolli alla ka Lysimaakose Euroopa territooriumid, eelkõige Traakia ja Makedoonia. Kuid kui Seleukos jõudis 281. aastal eKr Traakiasse, mõrvas teda Ptolemaios Ceraunus, kes oli koos oma õe Lysandraga Seleukiidide õukonnas varjupaika võtnud. Seleukose mõrvamine hävitas Seleukiidide väljavaated Traakias ja Makedoonias ning sillutas teed Ptolemaios Ceraunusele, et võtta üle suur osa Lysimaakose endisest võimust Makedoonias. Seleukosele järgnes Seleukiidide impeeriumi valitsejana tema poeg Antiokhos I.
Seleukos rajas oma valitsemisajal mitmeid uusi linnu, sealhulgas Antiookia (300 eKr) ja eelkõige Seleukia Tigrise ääres (umbes 305 eKr), mis oli Seleukiidide impeeriumi uus pealinn ja mis lõpuks tühjendas Babüloni.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Seleucus I Nicator?
V: Seleukos I Nikator, tuntud ka kui "Seleukos võitja", oli Aleksander Suure kindral ja sõber, kes lõpuks võttis tema impeeriumi üle kontrolli. Ta rajas Seleukiidide impeeriumi suurele osale Aleksandri poolt vallutatud Lähis-Ida territooriumist.
Küsimus: Mis olid "Diadoki sõjad"?
V: "Diadoki sõjad" olid Aleksandri järeltulijate vahelised sõjad pärast tema surma 323. aasta juunis eKr. Neid sõdu peeti, et määrata, kes saab Aleksandri impeeriumi üle kontrolli.
K: Kuidas kukkus Perdikkas Ptolemaiose vastu läbi?
V: Perdikkas ebaõnnestus Ptolemaiose vastu Egiptuses, mis tõi kaasa mässu tema vägede seas ning lõppkokkuvõttes viis tema reetmise ja mõrvamiseni Seleukose ja teiste poolt kas 321. või 320. aastal eKr.
K: Millist rolli mängisid Seleukose jaoks sõja elevandid?
V: Sõja elevandid mängisid Seleukose jaoks otsustavat rolli nii Ipsuse lahingus 301. aastal eKr kui ka Corupediumi lahingus 281. aastal eKr. Ta sai Indiast pärast kaheaastast sõda (305-303 eKr) 500 sõjaelelefanti.
K: Milliseid linnu rajas Seleukos oma valitsemisajal?
V: Seleukos rajas oma valitsemisajal mitu uut linna, sealhulgas Antiookia (300 eKr) ja eriti Seleukia Tigrise ääres (umbes 305 eKr), millest sai tema impeeriumi uus pealinn.
K: Kuidas sillutas Ptolemaiose tegevus talle teed, et võtta võim Lysimachoselt üle?
V: Seulekuse mõrvamine Ptolemys Ceraunose poolt hävitas kõik väljavaated, mis tal olid Lysimaakose Euroopa alade, näiteks Traakia ja Makedoonia enda üle kontrolli alla võtta, ja sillutas seega Ptolemys Ceraunosele teed, et võtta suur osa võimu Lysimaakose endistelt territooriumidelt Makedoonias.
