Araluen — väikelinn Uus-Lõuna-Walesis (Southern Tablelands, Austraalia)
Avasta Araluen — idülliline väikelinn Uus-Lõuna-Walesi Southern Tablelands’is, 27 km Braidwoodist lõuna pool. Araluen Creek, Deua jõgi, rikas ajalugu ja maaliline loodus.
Araluen (35°39′S 149°49′E / 35,650°S 149,817°E / -35,650; 149,817) on väikelinn 27 km Braidwoodist lõuna pool, Uus-Lõuna-Walesis. See asub Austraalias New South Walesis Southern Tablelands'i piirkonnas. See kuulub Queanbeyan-Palerangi piirkondliku nõukogu (Queanbeyan-Palerang Regional Council) omavalitsuspiirkonda. See asub Araluen Creeki kaldal. Oja suubub Deua jõkke.
Ajalugu
Araluen ja seda ümbritsev org on olnud asustatud alad juba enne eurooplaste saabumist; kohalike põlisrahvaste maade ja nimede pärand on piirkonnas tuntud. Euroopa settimine kasvas 19. sajandi keskpaigas, kui arvukad alluvkulla leiud tõid Araluenisse kullakaevurid ja ajutised asulad. Kullakaevanduse periood jättis maastikule ja kultuuripärandisse mitmeid jälgi — on säilinud kaevandussõlmed, vundamendid ja ajaloolised kirjed, mis kajastavad piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut tollal.
Geograafia ja loodus
Araluen asub kitsal oruliku lauge maastiku vahel, mille keskne osa on Araluen Creek (oja) ja selle liitumine Deua jõega. Piirkond kuulub Southern Tablelands'i kõrgemasse ribi ja on segatud eukalüptimetsade, rohumaade ning põllumajandusmaa vahel. Kevadised metsikud õitsejad ja kohaliku taimestiku hooajalised ilmingud teevad orgu atraktiivseks loodushuvilistele.
Kogukond ja majandus
Araluen on väike ja hajusa asustusega kogukond, kus elatusallikateks on peamiselt maa- ja metsandus, väikepõllumajandus ning mõnevõrra turismi- ja vaba aja teenused. Kohalik elukorraldus tugineb ümbruskonna suurematele keskustele ja Queanbeyan-Palerang piirkonnale. Piirkonnas toimuvad aeg-ajalt kogukonna üritused ning säilinud on maapiirkonna traditsioonilised teenused ja seltsielu.
Külastus ja huviväärsused
- Araluen Valley ja selle maastik pakuvad matkaradu, fotograafia- ja loodushuviliste võimalusi.
- Ajaloolised kullakaevanduse paigad ning maastiku kivised ja vundamentjäänused huvitavad kohaliku ajaloo vastu huvi tundvaid külastajaid.
- Piirkond on sobiv neile, kes otsivad rahulikku maapiirkonna puhkust, linnast eemal olevat looduskeskkonda ja vaadetuglasi.
Keskkond ja ohud
Nagu paljudes Austraalia maapiirkondades, mõjutavad Aralueni ümbrust perioodilised kuumusperioodid, põuad ja metsapõlengud. Kohalikud elanikud ja omavalitsus tegelevad tuleohutuse, veevarude ja maastiku taastamisega seotud küsimustega, et kaitsta nii kogukonda kui ka loodusväärtusi.
Ligipääs
Araluenile pääseb peamiselt maanteed mööda; lähimad suuremad asulad on Braidwood, Queanbeyan ja Canberra, mis pakuvad teenuseid ja ühendusi edasi. Kohalike teede seisukord võib varieeruda vastavalt ilmastikuoludele, seega soovitatakse pikemaid sõite ette planeerida.
Märkused: Araluen on üks mitmest nimega kohast Austraalias — sarnase nimega kohad võivad esineda ka teistes osariikides ja piirkondades. Siin kirjeldatu viitab konkreetselt Aralueni asukohale Southern Tablelands'is, Uus-Lõuna-Walesis.
Ajalugu
Nimi "Araluen" on Austraalia aborigeenide sõna. Arvatakse, et see tähendab "vesiroos" või "vesirooside koht". Euroopa asunike saabumise ajal oli Araluen lai alluviaalne org. Seal oli palju vesiroosidega kaetud rannikualasid. Tänapäeval ei ole Aralueni orus enam ühtegi lilleoruumi. Aralueni oja ja selle oru looduslik kuju ja välimus hävitati täielikult kontrollimatu ja väga hävitava kulla kaevandamisega. See toimus kullasööstuste ajal 1800. aastate teisel poolel.
Esimesed eurooplased, kes seda piirkonda uurisid, olid Kearns, Packer ja Marsh 1822. aastal. Andrew Badgery alustas piirkonnas karjakasvatust 1830. aastatel. Esimene Euroopa asukas, kes elas Araluenis, oli Henry Burnell. Ta suutis osta 1280 aakrit maad. Ta alustas lamba- ja veisekasvatust 1835. aastal. Vangide abiga suutis ta ehitada talumaja ja taluhooneid.
Gold
Alexander Waddell leidis 1851. aasta septembris Araluenist kulda. Kullapalaviku ajal tulid tuhanded inimesed Aralueni kulda otsima. Nende hulgas oli ka palju hiina kullakaevureid. Üks neist kaevuritest oli Quong Tart, kes tuli Aralueni, kui ta oli vaid üheksa-aastane. Hiljem sai temast Sydney kuulus ärimees. 1860. aastatel oli Araluenis üle 20 hotelli. Kuld oli alluviaalne kuld, mida leiti ojade põhjast. Mõnes kohas oli kulla peal kuni 12 meetri paksune muld ja liiv. 1870. aastatel kasutasid kullakaevurid hüdraulilisi sulusi (kõrgsurvevoolikud), et kogu liiva ja mustust ära pesta. Suurtesse ujuvsüvenditesse (kaevamismasinad) paigutati ojja suured süvendid. Seal oli 1900ndatel aastatel 11. Viimane süvendaja lakkas töötamast 1932. aastal.
Aralueni ja Braidwoodi piirkonna üleujutuses hukkus 1. jaanuaril 1860. aastal 24 inimest. Üleujutus hävitas linna. Pärast kullapalaviku lõppu lahkus enamik inimesi linnast. Umbes 1861. aastal ehitatud Court House'i kasutatakse nüüd turistide majutusasutusena.
Ben Hall
1865. aasta mais püüdsid bushranger Ben Hall ja tema jõuk Aralueni kuldvagunit röövida. Vagun vedas kulda Aralueni kullamaardlatelt Braidwoodi. See oli väga järsk tee ja hobuste tõmmatud vankrile väga raske sõita. Sageli oli ainus võimalus kaupu orgu sisse ja sealt välja vedada, et neid kelguga üles või alla vedada. Vankrid ei saanud väga kiiresti sõita, nii et see oli bushrangers'ile hea koht vankri röövimiseks. Kuldvagunis istus tavaliselt juhi kõrval püssiga politseinik. Vaguni tagaosas oli veel kaks politseinikku. Veel neli politseinikku sõitsid hobustel vankri ees ja taga. Kulda hoiti seifis, mis oli vagoneti põranda külge kinnitatud. (Vagun on restaureeritud ja on välja pandud Braidwoodi muuseumis) . Politsei suutis bushrangers'i bussist eemal hoida, kuid konstaabel Kelly sai tulistamisel haavata.
Puuviljafarmid
Aralueni org on nüüdseks tuntud oma puuviljafarmide ja viljapuuaedade poolest. Puuvilju saadetakse Canberrasse, Sydneysse ja teistesse riikidesse.
Kunst ja luule
Austraalia luuletaja Henry Kendall (1839-1882)[1] kirjutas luuletuse nimega Araluen. See kirjeldab oru vaikset ja rahulikku meeleolu. See sisaldab sõnu "Araluen -- unistuste kodu...". Ta nimetas ka oma esimest tütart Aralueniks. Ta sai nime Aralueni oja järgi. Ta suri 1870. aastal 13 kuu vanusena.
Araluen on kirjanik Jackie Frenchi kodu.
Iga aasta novembris korraldab Braidwoodi pärimusmuusikaklubi nädalavahetuse, mille nimi on "Music at the Creek". See toimub Majors Creeki kaitsealal, Ben Halli röövimisplatsi lähedal.
Araluen Zieria
Araluen Zieria (Zieria adenophora) on väike põõsas, mis on umbes 50 cm kõrge ja 50 cm lai. Seda leidub ainult ühes kohas, Aralueni oja kohal asuval nõlval. Teada on vaid 56 taime. Ta on Austraalia valitsuse 1999. aasta keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise seaduse alusel kantud ohustatud liikide nimekirja. Ta on kantud ka Uus-Lõuna-Walesi valitsuse ohustatud liikide nimekirja (loetelu 1, 1. osa) NSW ohustatud liikide kaitse seaduse (1995) alusel. Praegu on olemas kava selle taime kaitsmiseks. Need kavad hõlmavad järgmist:
- Ait, mis hoiab metskitsed eemal
- Igasuguse ehitamise peatamine või objekti häirimine
- Taime uurimine
- Püüan kasvatada uusi taimi teistes kohtades
- Taimede otsimine teistes kohtades.
Otsige