Bushranger oli varas, kes elas Austraalia põõsastes. Bushrangers varastasid sageli kalleid asju pankadest või bussidest. Austraalia minevikus oli rohkem kui 2000 bussiröövlit. Enamik neist olid lihtsalt kurjategijad ja vargad. Mõned bushrangerid said kuulsaks ja neid peeti kangelasteks. Nad on osa pikast ajaloost, kus on sellised mehed nagu Robin Hood ja Dick Turpin Inglismaal või Jesse James ja Billy the Kid USAs.
Kes olid bushrangerid ja miks nad eksisteerisid?
Bushrangerid olid enamasti 19. sajandi Austraalias tegutsenud väljapääsenud vangid, põgenikud või kurjategijad, kes peitusid hõredalt asustatud maadel ja tegid rööve. Paljud neist hakkasid varastama, sest neil polnud seaduslikke sissetulekuid, teised aga otsisid vabadust pärast karistust. Mõned bushrangerid tegutsesid organisatsioonilisemalt ning kuulusid samuti kuritegelikesse seltskondadesse.
Mida nad tegid?
- Röövid: nad ründasid sageli panku, postijaamu ja kaugeid maanteel sõitvaid busside ehk faasiliste haagiseid.
- Ratsutamised ja vaguniröövid: varastati hobuseid ja peatati karavanid.
- Väljapääsud ja peitused: bushrangerid kasutasid ära Austraalia ulatuslikke põõsaste ja raskesti ligipääsetavate piirkondade pakutavat katvust.
- Vägivald ja ähvardused: mõnikord kaasnesid röövidega relvastatud vastupanu ja vägivald.
Tuntud bushrangerid
Mõned bushrangerid said eriti kuulsaks ning nende lood elavad edasi rahvamuistendites, raamatus ja filmides. Näited:
- Ned Kelly – võib-olla kuulsaim Austraalia bushranger; juhtis Kelly kambajat ja kandis kuulsat rauast kiivriga soomust. Kelly gangi tegevus lõppes 1880. aastal ning Ned Kelly hukkus hukkamise kaudu.
- Ben Hall – tegutses New South Walesi maal; kuulus oma laiaulatusliku röövielu poolest 1860ndatel.
- Frank Gardiner ja Captain Thunderbolt (Frederick Ward) – tuntud oma pikaajaliste ja osavate varguste poolest.
Miks mõned neist rahvuskangelasteks muutusid?
Osa rahvast toetas bushrangereid, sest nad näisid võitlevat kohaliku ebaõigluse, maaharimise ja suurema võimu vastu. Koloniaalne ühiskond oli sageli lõhenenud — suurmaadelased ja ametivõimud olid jõukamad, väiksemad talupojad ja töölised tundsid ebaõiglust. Mõned bushrangerid kujunesid muistenditeks, sest nende lood esitati kui võitlust rõhujate vastu, isegi kui tegelikkuses kaasnes nende tegudega sageli vägivald ja kuriteod.
Lõpp ja pärand
Bushrangerite ajastu taandus 19. sajandi lõpus, kui paranedesid maatööstuse ja transpordi tingimused, kasvas politsei organisatsioon ning paranes side- ja raudteevõrk, mis vähendas röövliikumise võimalusi. Samas jäid lood bushrangeritest tugevalt Austraalia kultuuripärandisse: neid kajastatakse raamatutes, filmides, lauludes ja muuseuminäitustel. Mõned pärimuslood on idealiseeritud, teised meenutavad vägivalda ja seaduserikkumisi.
Kokkuvõte
Bushrangerid olid keeruline osa Austraalia ajaloost — samaaegselt kurjategijad ja mõne inimrühma silmis vabadusvõitlejad. Nende lood aitavad mõista koloniaalaja sotsiaalseid pingeid ja kujunevat rahvuslikku identiteeti, kuid on oluline eristada müüti ja ajaloolist reaalsust.