Kardinal Richelieu – Prantsuse kardinal, riigimees ja Louis XIII peaminister

Armand Jean du Plessis, paremini tuntud kui kardinal Richelieu (9. september 1585 – 4. detsember 1642), oli prantsuse vaimulik, aadlik ja riigimees. Tema täielik nimi oli Armand Jean du Plessis. Hiljem anti talle tiitlid Richelieu hertsog ja Fronsaci hertsog.

Varajane elu ja vaimulikkonna tee

Pere taustast: Richelieu kuulus provintslikku aadliperekonda, mis tagas talle varakult sotsiaalseid kontakte ja hariduse. Et säilitada Luçoni piiskopkond, pidi Armand Jean saama mungaks ning ta astus Grande Chartreuse'ile, kartuslaste ordu peamisse kloostrisse, mis asub Isère'i departemangus, Grenoble'i lähedal. (Võrdluseks: Luçon asub La Roche-sur-Yoni lähedal.)

Ta pühitseti 1607. aastal piiskopiks. Selleks sai ta paavstilt dispensatsiooni, sest 21-aastasena oli ta ametlikult liiga noor. Hiljem läks ta aktiivselt poliitikasse ja 1616. aastal sai temast kuninga riigisekretär. 1622. aastal nimetati ta kardinaliks.

Saabumine riigivalitsemisse

1624. aastal tõusis Richelieu kuningas Louis XIII peaministri (täpsemalt kuningalähedase esimehe/riigiministri) ametikohale. Ta jäi selleks kuni surmani 1642. aastal; tema järglaseks ja peamiseks pärijaks poliitilises mõttes sai hiljem Jules kardinal Mazarin.

Sisemine poliitika — tsentraliseerimine ja aadli piiramine

Kardinal de Richelieu on sageli nimetatud maailma üheks esimeseks tänapäevasteks "peaministriteks", kuna ta töötas kuninglikku võimu tugevdades ja riigi toimimist korraldades. Ta püüdis purustada riigisiseseid fraktsioone ning piirata aadli ja provintside autonoomiat. Selleks kasutas ta mitmeid meetmeid:

• ta asutas ja tugevdas kuninglikke ametnikke — intendante —, kes kontrollisid kohtutööd, maksukogumist ja administratsiooni provinitsides;
• ta lõi poliitikaid, mis vähendasid aadli vägede ja kindlustuste iseseisvust, sundides paljusid aadlikke loobuma oma kindlustatud väejuhtidest;
• ta võitles aktiivselt sisevastupanuga: tuntuim näide on hugenottide ehk prantsuse protestantide poliitilise jõu murdmine, mille tipphetk oli La Rochelle'i piiramine ja alistumine 1627–1628;
• 1629.–1630. aastatel likvideeris ta mitmete võimulugude ja vandenõude ohud, näiteks rassistesse arengutesse kuulunud vandenõud aadli seas; 1630. aastal jäi ta võimul tublisti peale kuninganna ema (Day of Dupes episood).

Välispoliitika — Habsburgide vastu ja Kolmekümneaastane sõda

Richelieu peamine välispoliitiline eesmärk oli vähendada Austria-Habsburgide ja Hispaania mõju Euroopas. Kuigi ta oli roomakatoliku kardinal, ei kõhelnud ta liituda ega toetada ka protestantlike valitsejate huvisid, kui see aitas saavutada geopoliitilisi eesmärke. Tema poliitika olulised tunnused:

• ta toetas sõjaliselt ja rahaliselt protestantlikke võitlejaid ja riike, sealhulgas rootslasi, eesmärgiga nõrgestada Habsburgide domineerimist;
• Prantsusmaa astus otseselt Kolmekümneaastasesse sõtta 1635. aastal Hispaania vastu — see oli osa Richelieu strateegiast lõhkuda Habsburgide ühtsust Euroopas;
• tema diplomaatia ja sõjalised manöövrid aitasid Prantsusmaal tõusta suurvõimuks 17. sajandi teisel veerandil.

Kolooniapoliitika ja majanduslikud ettevõtmised

Richelieu märkis end ka kolooniapoliitika toetajana. Ta asutas kaubandus- ja kolooniaettevõtteid ning soosis merendust:

• ta aitas asutada Compagnie des Cent-Associés (Saadikute Selts), et arendada Prantsuse huve Põhja-Ameerikas ja eriti Quebec'i ümbruses;
• kui 1629. aastal oli Kirkes (inglaste mereväeoperatsioonide tagajärjel) Quebec ajutiselt vallutatud, tagastati see hiljem kolooniast osaliselt tänu Samuel de Champlain'i ja Richelieu pingutustele kaudu Saint-Germain-en-Laye'i leping'uga — see aitas luua aluse prantsuse keele ja kultuuri levikule Põhja-Ameerikas;
• ta toetas mereväe ja kaubanduse tugevdamist, kuna tugev laevastik oli oluline Habsburgide vastu suunatud poliitika ja kaubanduslike huvide kaitseks.

Kultuur, teadus ja haridus

Richelieu oli tuntud kunstide ja kirjanduse toetajana. Eriti oluline oli tema tähtsus prantsuse kultuuri institutsioonide kujundamisel:

• 1635. aastal asutas ta Académie française'i — seltsi, mis hakkas tegelema prantsuse keele puhtuse ja normi kujundamisega;
• ta toetas kirjanikke, arhitekte ja kunstnikke ning tellis suurlahendusi — tema nimega on seotud arhitektuuri- ja aiatööd, näiteks hooned ja lossi-ehitused (nt Château de Richelieu) ning Pariisi Hôtel de Richelieu;
• selle toe kaudu aitas ta kujundada klassikalist prantsuse kultuuri ja riigivõimu pidulikkust, mis püsis olulise osana absolutistlikust imago loomisest.

Plaanid, meetodid ja vastased

Richelieu valitsust iseloomustas pragmaatilisus: ta pidas riigi huve tähtsamaks usu- või isiklikes eelistustes. See tekitas talle palju vaenlasi — nii kodumaal aadli ja parteide hulgas kui ka Vatikani ja mõnede katoliiklike ringkondade seas. Tema meetodid olid tihti karmid: poliitilised vastased vangistati või sunniti loobuma, kuningliku võimu toetuseks kasutati kohtuid ja administratiivseid vahendeid. Tema tugev käsi kindlustas aga lühiajaliselt riigi stabiilsuse ja tugevdas keskvõimu.

Pärand ja surm

Kardinal Richelieu suri 4. detsembril 1642. aastal. Tema poliitika ja institutsioonid jäid mõjutama Prantsusmaa arengut — keskvalitsuse tugevnemine, arenenum diplomaatia ja sõjaline organisatsioon ning kultuurilised institutsioonid andsid aluse Louis XIV absolutismile 17. sajandi lõpuks. Pärast tema surma sai peaministriks Jules kardinal Mazarin, kes jätkas paljusid Richelieu algatatud suundi.

Richelieu hüüdnimega l'Éminence rouge ("punane eminenss") viitab tema kardinalide punasele riietusele ja positsioonile, kus tema moraalne ja poliitiline mõju oli laialdane. Ta jäi ajalukku nii terava riigimehena, kes tõstis Prantsusmaa tugevamaks riigiks, kui ka vastuolulise tegelasena, kelle meetodid tekitasid nii austust kui ka vihkamist.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli kardinal Richelieu täisnimi?

K: Kui vana oli kardinal Richelieu, kui temast sai piiskop?

K: Millal sai kardinal Richelieu'st kuningas Louis XIII peaministriks?

Küsimus: Mis tiitlit kardinal Richelieu olevat mõnikord kandnud?

K: Mida püüdis kardinal Richelieu poliitiliselt saavutada?

Otsing