Camillo Berneri (1877–1937) — Itaalia anarhist, filosoof ja antifašist

Camillo Berneri (1877–1937) — Itaalia anarhist, filosoof ja antifašist; aktsioonide juht Hispaania kodusõjas, põgenik ja kirglik vastane fašismile, traagiline mõrv Barcelonas. Tutvu tema pärandiga.

Autor: Leandro Alegsa

Camillo Berneri (tuntud ka kui Camillo da Lodi; 1877, Lodi – 5. mai 1937, Barcelona) oli itaalia filosoofiaprofessor, anarhistlik võitleja, propagandist ja teoreetik. Ta on tuntud nii oma akadeemilise tegevuse, kirjatööde kui ka aktiivse vastupanuna fašismi vastu.

Haridus ja varasem poliitiline tegevus

Berneri õppis ja tegutses humanitaarteaduste valdkonnas ning töötas Firenze ülikoolis humanitaarteaduste professorina. Ta oli aktiivne mõtleja ja kirjutaja, kelle esseed ja artiklid käsitlesid anarkismi põhimõtteid, haridust, sõjavastasust ja antiklerikalismi — kriitikat kiriku poliitilise mõju vastu. Berneri osales I maailmasõjas (I maailmasõda), mis mõjutas tema vaateid sõjale ja riiklikule võimule.

Vastupanu fašismile ja pagulus

Nagu üks aktiivsemaid Itaalia anarhiste ja Unione Anarchica Italiana liige, võitles Berneri järjestikuse fašistliku survega kuni 1926. aastani, mil ta oli sunnitud Itaaliast põgenema. Põgenikuna elades rändas ta läbi mitme Euroopa riigi — Prantsusmaa, Šveitsi, Saksamaa, Belgiasse, Luksemburgi ja lõpuks Hollandisse — kus teda korduvalt arestiti ja sageli riigist välja saadeti, peamiselt seetõttu, et ta oli anarhist.

Pagulusajal jätkas ta intensiivset avalikku tegevust ja kirjatööd: avaldas artikleid ning brošüüre, milles kritiseeris fašismi, autoritarismi ja kiriku poliitilist rolli. Tema kirjutised mõjutasid nii Itaalia kui ka rahvusvahelist anarhistlikku liikumist ning aitasid kujundada libertaarseid teooriaid sõja- ja riigivõimu vastususest.

Hispaania kodusõda ja konflikt poliitiliste liitudega

Hispaania kodusõja puhkemisel ühines Berneri vabatahtlike hulka kuulunud võitlejatega. Koos Carlo Rosselliga organiseeris ta esimese Itaalia vabatahtlike väeosa (kolonni), mis astus üles Hispaania kodusõjas Francisco Franco vastu. Samal ajal jäi ta kriitiliseks ka mõningate vabariiklaste ja isegi osade anarhistlike rühmituste poliitiliste hoiakute suhtes.

Pärast mõningast aega Hispaanias sai Berneri väga kriitiliseks suhtes, kuidas osa Confederación Nacional del Trabajo (CNT) liikmeid osales Rahvarinde valitsuse töös. Ta saatis kirja Federica Montsenyle, kes oli anarhist ja võttis vastu tervishoiuministri portfelli Rahvarinde valitsuses; Berneri väljendas muret koostöö ja valitsuses osalemise tagajärgede üle anarhistliku liikumise autonoomsusele ja revolutsioonilisele eesmärgile.

Rünnak ja surm Barcelona maipäevade ajal

Barcelona 1937. aasta maipäevade (May Days) sündmused lõppesid sisepoliitilise vägivallaga vabariiklastel ja vasakpoolsetel jõududel. Nendel päevadel otsisid, arreteerisid ja mõrvasid teda tema poliitiliste vaenlaste hulgas olnud relvastatud üksused, mille taga olid sageli Hispaania Kommunistliku Partei huvid ja osaluse kahtlused. Paljud ajaloolased peavad neid mõrvu seotud olevaks kommunistlike ja NKVD-suguste operatsioonidega, milles otsest või kaudset mõjutust seostatakse ka Jossif Stalini poliitikaga. Tema kuulidest räsitud laip leiti öösel Generalitat de Catalunya peakorteri lähedalt.

Perekond ja pärand

Berneri oli abielus Giovanna Berneriga (tuntud anarhist ja hiljem ka kirjanik ning aktivist) ning nad olid laste — Marie-Louise Berneri ja Giliane Berneri — vanemad. Mõlemad tütrest kasvasid üles anarhistliku kasvatuse ja said ise tuntud aktiivseteks tegijateks: eriti Marie-Louise (sageli tuntud kui Maria Luisa või Marie-Louise Berneri) kujunes tähtsaks anarhistlikuks teoreetikuks ja kirjanikuks paguluseperioodil.

Mõju ja tähendus

Camillo Berneri pärand seisneb tema järjekindlas vastupanus autoritarismile ja fašismile, tema kriitilises teoreetilises panuses anarhistlikku mõtlemisse ning aktiivses panuses rahvusvahelisse antifašistlikku liikumisse. Tema surm Barcelonas kujunes sümboolseks näiteks sisemisest konfliktist vabariikliku koalitsiooni ja vasakpoolsete jõudude vahel Hispaania kodusõja ajal ning süvendas arutelu autoritaarse vasakpoolse tegevuse ja revolutsioonilise anarhia vahelise vastuolu üle.

Märkus: kuigi Berneri tapmisesse on seostatud Hispaania Kommunistlikku Partei ja NKVD tegevust ning mainitud on Stalini võimalikku mõju, jääb paljude üksikasjade osas osa küsimusi ajaloolaste diskussiooni ja uurimuse objektiks.

Camillo BerneriZoom
Camillo Berneri

Seotud leheküljed

  • Anarhism Itaalias

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Camillo Berneri?


V: Camillo Berneri oli itaalia filosoofiaprofessor, anarhistlik võitleja, propagandist ja teoreetik. Ta oli I maailmasõja veteran ja Unione Anarchica Italiana liige, kes võitles fašismi vastu kuni 1926. aastani, mil ta pidi Itaaliast põgenema.

K: Kuhu läks ta pärast Itaaliast lahkumist?


V: Pärast Itaaliast lahkumist läks Berneri Prantsusmaale, Šveitsi, Saksamaale, Belgiasse, Luksemburgi ja Hollandisse.

K: Mida ta nendes riikides tegi?


V: Kõigis neis riikides kirjutas Berneri palju kirikuvastaseid ja antifašistlikke artikleid. Samuti organiseeris ta koos Carlo Rosselliga esimese Itaalia vabatahtlike väeosa, mis võitles Hispaania kodusõjas Francisco Franco vastu.

K: Mis juhtus Barcelona maipäevade ajal?


V: Barcelona maipäevade ajal otsis Hispaania Kommunistliku Partei liikmetest koosnev väeosa Berneri üles ja mõrvas ta seejärel. Tema surnukeha leiti Generalitat de Catalunya peakorteri lähedalt kuulidest räsitud kujul.

K: Kes olid tema pereliikmed?


V: Camillo Berneri oli abielus Giovanna Berneriga ning Marie-Louise Berneri ja Giliane Berneri isa - mõlemad lapsed olid anarhistid nagu nende isa.

K: Miks ta saatis kirja Federica Montsenyle?


V: Camillo saatis kirja Federica Montsenyle (anarhistlik tervishoiuminister fašismivastases valitsuses), sest ta muutus väga kriitiliseks Confederación Nacional del Trabajo (CNT) liikmete osalemise suhtes Rahvarinde valitsuses.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3