Carl-Henning Pedersen

Carl-Henning Pedersen (23. september 1913 - 20. veebruar 2007) oli taani maalikunstnik ja aastatel 1948-1951 tegutsenud COBRA-liikumise võtmeisik. Ta oli tuntud kui "Skandinaavia Chagall" ja üks 20. sajandi teise poole juhtivaid taani kunstnikke.

Pedersen sündis Kopenhaagenis ja kasvas üles Vigerslev Alle lähedal asuvas vaeses piirkonnas. Ta oli radikaalsete poliitiliste veendumuste kandja. Ta astus 1933. aastal Helsingi rahvusvahelisse rahvakooli, kus ta kohtus iseõppinud maalikunstnik Else Alfeltiga. Nad abiellusid 1934. aastal ja nende esimene tütar Vibeke Alfelt sündis veel samal aastal. Else Alfelt julgustas Pedersenit maalima ja ta osales esimest korda 1936. aastal Kopenhaagenis kunstnike sügisnäitusel (Kunstnernes Efterårsudstilling), kus ta näitas nelja abstraktset tööd. Tema modernistlik stiil oli vastuolus sotsialistliku realismiga, mida eelistasid tema kommunistlikud sõbrad, kes teda tõrjusid: ta vaidles Bertolt Brechtiga oma kunsti üle. Tema abstraktsed teosed, mille lamedad värvipinnad jäljendasid kubistide ja Paul Klee töid.

Pedersen sõitis 1939. aastal jalgsi Pariisi, kus ta nägi Picasso ja Matisse'i teoseid. Koduteel külastas ta Frankfurdis Maini ääres "degeneratsioonilise kunsti" (entartete Kunst) näitust, kus ta sai inspiratsiooni näitusel eksponeeritud maalidest, eriti Chagalli töödest, mis mõjutasid tema kunsti kogu ülejäänud eluks tugevalt. Tema teine tütar Kari-Nina sündis 1940. aastal. Ta liitus Taani natside okupatsiooni ajal rühmitusega Høst, kirjutas selle ajakirja Helhesten jaoks Taani keskaegsetest seinamaalidest ja jätkas vastuoluliste kaasaegsete abstraktsete teoste loomist.

Pedersen ja Else Alfelt olid 1948. aastal koos Asger Jorni, Karel Appeli ja teistega CoBrA liikumise asutajaliikmed. Liikumine sai oma nime Euroopa linnade järgi, kus selle asutajad asusid: Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Nad jäid rühma juurde kuni selle lagunemiseni 1951. aastal, tootes vabavormilisi, spontaanseid pilte tugevates, fantastilistes värvides. Ta võitis 1950. aastal Eckersbergi auhinna ja 1958. aastal Guggenheimi auhinna. 1961. aastal korraldati Pittsburghi Carnegie Instituudis retrospektiiv ja 1962. aastal oli ta Taani esindaja Veneetsia biennaalil. Ta võitis 1963. aastal Thorvaldseni medali.

Pedersen liikus 1960ndatel ja 1970ndatel monumentaalkunsti juurde, valmistades suure mosaiigi "Kosmiline meri" Kopenhaageni ülikooli H. C. Ørstedi instituudi jaoks ja tohutu plaaditud seinakaunistuse "Fantaasiamäng eluratta ümber" Herningi Angli õuele.

Pedersen oli tuntud selle poolest, et ta ei tahtnud oma teoseid müüa. Selle asemel annetas ta tuhandeid Carl-Henning Pederseni ja Else Alfelti muuseumile, mis avati Herningis 1976. aastal. Täiendavad teosed annetati 2007. aasta alguses Taani Rahvusgaleriile (Statens Museum for Kunst).

Pedersen kolis 1980. aastatel Burgundiasse, kuid enamik tema töödest pärineb endiselt Taani allikatest. Ta üllatas paljusid, kui ta töötas Ribe gooti katedraali ümberkujundamisel, töötades aastatel 1983-1987 piiblilugusid illustreerivate seinamaalingute, maalitud klaaside ja mosaiikide kallal. Ta valmistas ka pronksskulptuure ning tegi õli- ja akvarellitöid.

Ta suri Kopenhaagenis pärast pikka haigust. Teda jättis maha tema teine abikaasa Sidsel Ramson.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Carl-Henning Pedersen?

K: Millal ta liitus Helsingi rahvusvahelise rahvakooliga?

K: Millist kunsti ta tegi?

K: Milliseid auhindu ta oma eluajal võitis?

K: Kuhu Pedersen hiljem elus kolis?

K: Mitu last oli Carl-Henningil?

Otsing