Carl-Henning Pedersen — Taani maalikunstnik, COBRA-võtmeisik ja "Skandinaavia Chagall"

Carl-Henning Pedersen — Taani maalikunstnik ja COBRA-võtmeisik. Avastage tema värvikirev, sürrealistlik looming ja põhjamaine pärand "Skandinaavia Chagallina".

Carl-Henning Pedersen (23. september 1913 – 20. veebruar 2007) oli taani maalikunstnik, kes kuulus aastatel 1948–1951 aktiivselt tegutsenud COBRA-liikumise võtmeisikute hulka. Ta oli tuntud kui "Skandinaavia Chagall" tänu oma lüürilisele, unenäolisele ja jõulise värviga kujundatud loomingule ning on arvatud üheks 20. sajandi teise poole juhtivaks taani kunstnikuks.

Varajane elu ja kujunemine

Pedersen sündis Kopenhaagenis ja kasvas üles Vigerslev Alle lähedal vaeses tööliskeskkonnas. Ta omandas varakult tugevaid poliitilisi vaateid ja kuulus radikaalsemate kunstnike ja intellektuaalide ringkonda. 1933. aastal läks ta õppima Helsingi rahvusvahelisse rahvakooli, kus kohtus iseõppinud maalikunstniku Else Alfeltiga. Nad abiellusid 1934. aastal ja samal aastal sündis nende esimene tütar Vibeke Alfelt; teine tütar Kari‑Nina sündis 1940. aastal. Else Alfelt julgustas Pederseni maalima ja tugevdaski tema kunstilist enesekindlust.

Stiil ja inspiratsioon

1930. aastate keskel esines Pedersen esimest korda Kopenhaageni kunstnike sügisnäitusel (Kunstnernes Efterårsudstilling), kus ta näitas abstraktseid teoseid. Tema algne modernistlik lähenemine ning lamedad värvipinnad olid kooskõlas kubismi ja Paul Klee mõjutustega, kuid ei leppinud hästi kokku tollase sotsialistliku realismiga, mida eelistasid mitmed tema poliitilised kaaslased. Ta arutles oma kunstist ka kirjaniku Bertolt Brechtiga.

1939. aasta jalgsireisil Pariisi tutvus ta Picasso ja Matisse'i töödega ning tagasiteel külastas Frankfurdis Maini ääres näitust "degeneratsiooniline kunst" (entartete Kunst), mis jättis talle sügava mulje. Kõige suuremat mõju avaldasid tal seal eksponeeritud tööd, eriti Chagalli maalid — just nende poeetiline kujundus ja värvilahendused saatsid Pedersenit kogu ülejäänud elu.

COBRA ja rahvusvaheline tunnustus

1948. aastal olid Pedersen ja Else Alfelt koos Asger Jörniga, Karel Appeliga ning teistega CoBrA liikumise asutajad. Liikumine sai nime kolme linna initsiaalidest, kus asusid selle liikmete peakolled: Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. CoBrA rõhutas spontaanseid, automatistlikke ja lapsekunsti ning rahvakunsti mõjutatud väljendusviise. Pedersen töötas rühmas kuni selle lagunemiseni 1951. aastal, luues vabavormilisi ja staatust eiravaid pilte intensiivsetes, fantastilistes värvides, kus sageli esinesid lennukad olendid, loomad, mütoloogilised kujundid ja kosmilised motiivid.

Peamised tööd, avalik kunst ja tehnika

Pedersen laienes alates 1960. ja 1970. aastatest monumentaalkunsti valdkonda, töötades mosaiikide, vitraažide, seinamaalingute ja pronksskulptuuridega. Tema töid iseloomustasid suurvormiline lähenemine ja jätkuv huvi müstika, muinasjuttude ja kosmiliste teemade vastu. Tuntud näited:

• suur mosaiik "Kosmiline meri" (Kosmiline meri) Kopenhaageni ülikooli H. C. Ørstedi instituudi jaoks;
• hiiglaslik plaaditud seinakujundus "Fantaasiamäng eluratta ümber" Herningi Angli õuele, kus kujundid, värvid ja sümbolid loovad labürinditaolise, eluratta temaatikaga kompositsiooni;
• Ribe gooti katedraali ümbruse kirikliku ja rahvusliku tähendusega tööde teostamine aastatel 1983–1987, kus ta illustreeris piiblilugusid seinamaalingute, maalitud klaaside ja mosaiikide abil.

Lisaks maalis ta tavapäraselt õlimaalide ja akvarellidega ning valmistas pronksskulptuure ja erinevate materjalide kombineeritud töid.

Tunnustused ja näitused

Pedersen pälvis elu jooksul mitmeid tunnustusi ja rahvusvahelist tähelepanu. Mõned esiletõstmist väärivad momendid:

• Eckersbergi auhind (1950);
• Guggenheimi auhind (1958) — rahvusvaheline tunnustus tema tööle;
• Retrospektiiv Carnegie Instituudis Pittsburghis (1961);
• Taani esindaja Veneetsia biennaalil (1962);
• Thorvaldseni medal (1963), mis on Taanis kõrgeim kunstiline autasu.

Anded ja mälu

Pedersen oli tuntud ka selle poolest, et ei soovinud palju oma teoseid kommertslikult maha müüa. Selle asemel annetas ta ja Else Alfelt suurima osa oma loomingust muuseumile. 1976. aastal avati Herningis Carl-Henning Pederseni ja Else Alfelti muuseum, mis hoiab suurt osa nende kogust ning tutvustab nende elu ja tööd laiemale publikule. Täiendavaid töid ja annetusi suunati 2007. aasta alguses ka Taani Rahvusgaleriile (Statens Museum for Kunst), mis kindlustas tema positsiooni Taani kunstiajaloos.

Isiklik elu ja hilisem periood

Pedersen jätkas loomingulist tegevust kõrgesse eani. 1980. aastatel kolis ta ajutiselt Burgundiasse, ent enamus tema töid jäi Taani kontekstis loodud ja hoitud. 1983–1987 teostas ta ulatuslikku tööd Ribe gooti katedraali jaoks, mis üllatas ja mõjutas nii religioosse kui ka rahvusliku tähendusega vaatajaskonda. Tema töödes kordusid eluratta, kosmose, loomade ja müütiliste olendite motiivid ning püsisid poeetilised ja värvirikkad kuni elu lõpuni.

Surm ja pärand

Ta suri Kopenhaagenis pärast pikka haigust 20. veebruaril 2007. Tema järele jäi teine abikaasa Sidsel Ramson ning suur loominguline pärand, mis on säilinud nii muuseumides kui avalikes ruumides. Pederseni tööde mõju on tuntav Skandinaavia ja rahvusvahelises kaasaegse kunsti kontekstis: tema julged värvilahendused, fantaasiarikkad motiivid ja monumentaalsed avalikud tööd on teinud temast ühe eredama hääle 20. sajandi modernismis Taanis.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Carl-Henning Pedersen?

K: Millal ta liitus Helsingi rahvusvahelise rahvakooliga?

K: Millist kunsti ta tegi?

K: Milliseid auhindu ta oma eluajal võitis?

K: Kuhu Pedersen hiljem elus kolis?

K: Mitu last oli Carl-Henningil?

Otsing