Carmen Amaya — Hispaania mustlasflamenko tantsija ja laulja
Carmen Amaya — legendaarne Hispaania mustlasflamenko tantsija ja laulja; võimas jalatöö, pükstants ja üleilmne karjäär Barcelonast Valgesse Majja.
Carmen Amaya (2. november 1913 – 19. november 1963) oli Hispaanias Barcelona Somorrostro slummis sündinud mustlaspäritolu flamenkotantsija ja -laulja. Ta on ajalooliselt tuntud kui üks flamenko väljapaistvamaid esinejaid, keda on nimetatud nii "oma põlvkonna suurimaks hispaania mustlastantsijaks" kui ka "flamenkotantsu kõigi aegade kõige väljapaistvamaks isiksuseks".
Varajane elu ja algus laval
Amaya alustas tantsimist väga noorelt: tema esitused on kirjeldatud juba nelja-aastaselt toimunutena. Isa saatis teda kitarri saatel Barcelona rannabaarides, kus ta kasvas üles ja mille tänavatel tajuti tema varajast talenti. Noore tüdrukuna märkas teda ka kuulus Hispaania kitarrist Sabicas (Agustín Castellón Campos), kes on hiljem meenutanud: "Ma nägin teda tantsimas ja see tundus mulle nagu midagi üleloomulikku... Ma ei ole kunagi näinud kedagi nii tantsivat kui ta. Ma ei tea, kuidas ta seda tegi, ma lihtsalt ei tea!". Sabicas saatis ja toetas teda aastaid ning nad salvestasid koos mitmeid plaate, sealhulgas albumid "Queen of the Gypsies" (1959) ja "Flamenco!".
Karjäär ja rahvusvaheline tunnustus
Amaya tegi oma esimese suurema välisesinemise 1929. aastal Pariisis, kus ta pälvis kiitust ja imetlust erakordse energiaga esinemise eest. Hiljem juhtis ta oma truppi ja andis kontserte ning turneesid üle Euroopa ja Ameerika, võites rahvusvahelist tuntust. 1936. aastal kolis ta Ameerikasse, kus tema karjäär laienes ka filmikunsti — ta osales mitmetes filmides, mis saavutasid publikueredu, sh filmis, mis on tõlgendatud kui Romeo ja Julia adaptatsioon "Los Tarantos", ning lühifilmis "Danzas Gitanas" (mustlaste tantsud).
Tantsustiil ja uuenduslikkus
Amaya tantsustiil eristus eakaaslastest mitmel viisil. Eriti tähelepanuväärne oli tema intensiivne jalatöö ehk zapateado — kõrge rütmiga ja jõuline sammude komplekt, mida traditsiooniliselt seostati meeste flamenkotantsijatega. Seetõttu tantsis ta sageli pükstes, mitte naiste flamenkotraditsioonis levinud kihilises seelikus. Pükstes tantsimine andis talle liikumisvabaduse ja võimaldas rõhutada jalatööd ning rütmi, mis tekitas publikus suurt imetlust ja mõnedel ka üllatust. Tema stiili on mõnikord kirjeldatud kui korduvat — ta kasutas ja täiustas omapärast repertuaari — ning kritiseerijate sõnul esines tal piiranguid repertuaaris: "Carmen oli vapustav tantsija, kuid piiratud" (Antonio Ruiz Soler).
Esinemised Ameerika Ühendriikides ja tunnustused
Amaya saavutas sellise maine, et kutsuti esinema ka Valgesse Majja: Franklin Roosevelt kutsus teda 1944. aastal ja 1953. aastal esines ta ka Harry S. Trumani vastuvõtul. Tema ülesastumised USA avalikus elus aitasid levitada flamenkot laiemale publikule ning tõstsid esile mustlaste kultuurilise panuse muusikas ja tantsus.
Pärand ja mälestus
Carmen Amaya mõju ulatub kaugele tema eluajal tehtust: ta muutis tajumist, kuidas flamenkot võib esitada ja kes võib olla selle keskmes. Tema tehnika, jõulisus ja lavaline karisma mõjutasid järgmist põlvkonda flamenkotantsijaid ning aitasid flamenkol laiemalt saada rahvusvahelist tunnustust. Amaya kujutletakse tihti kui "Queen of the Gypsies" — pealkiri, mis kajastab nii tema päritolu kui ka domineerivat asendit žanris.
Amaya suri 19. novembril 1963 ja on maetud Cementiri del Sud-Oest'ile Barcelona Montjuïcis. Tema mälestus elab edasi nii helisalvestustes, filmides kui ka paljude tantsijate ja muusikute meenutustes ning pühendustes.
Oluline märkus: Amaya elu ja karjäär on täis legendi ning mõnes allikas võib esineda erinevusi sünni- ja eluloolistes detailides. Tema mõju flamenkole ja popkultuurile on aga üldiselt tunnustatud laialdaselt.
Amaya kuju Jardins de Joan Brossa, Barcelona
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Carmen Amaya?
V: Carmen Amaya oli Hispaanias Barcelona Somorrostro slumis sündinud mustlaspäritolu flamenkotantsija ja -laulja. Teda on nimetatud "oma põlvkonna suurimaks hispaania mustlastantsijaks" ja "kõigi aegade kõige ekstardistlikumaks isiksuseks flamenkotantsus".
K: Millal ta alustas tantsimist?
V: Ta alustas tantsimist 4-aastaselt.
K: Kes teda kitarril saatis?
V: Tema isa saatis teda kitarril, kui ta tantsis Barcelona rannabaarides. Üks noor inimene, kes nägi teda tüdrukuna tantsimas, oli Hispaania kitarrist Sabicas (Agustín Castellón Campos). Hiljem salvestas ta koos Amayaga "Queen of the Gypsies" (1959) ja "Flamenco!".
K: Kus ta tegi oma debüüt-etenduse?
V: 1929. aastal tegi ta oma debüüt-etenduse Pariisis, kus ta pälvis sooja tunnustust ja imetlust oma tantsuoskusele.
K: Millistes filmides ta mängis?
V: Ta kolis 1936. aastal Ameerikasse, kus ta mängis mitmes filmis, mis lõid kassarekordeid, sealhulgas Romeo ja Julia adaptsioonis "Los Tarantos" ja lühifilmis "Danzas Gitanas" (mustlaste tantsud).
Küsimus: Miks tantsis Amaya sageli pükse, mitte seelikuid?
V: Üks teooria on, et ta kandis pükse seeliku asemel, et anda rohkem ruumi oma jalatööle, mis oli erakordne ja pigem meessoost flamencotantsijaile sarnane. Ilmselt ei teinud varased flamenko naised palju jalgade tööd, nii et meestantsijad täitsid samme, istudes nähtamatult lava taga toolidel.
K: Mitu korda kutsus president Roosevelt Amaya Valges Majas esinema?
V: President Roosevelt kutsus Amaya kaks korda Valges Majas esinema: üks kord 1944. aastal ja teine 1953. aastal.
Otsige