Edward "Ned" Kelly (juuni 1855 - 11. november 1880) on Austraalia kuulsaim bushranger. Temast on saanud sümboolne kuju Austraalia ajaloos, folklooris, raamatutes, kunstis ja filmides. Rahvusliku ikoonina kasutati tema kujutist 2000. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial Sydneys. Teda meenutab ütlus "... as game as Ned Kelly"; sõna "game" tähendab antud juhul vaprat.

Kui ta üles kasvas, oli tema perekond sageli politseiga hädas. Pärast seda, kui ta 1878. aastal oma kodus politseinikuga kakles, läks Kelly põõsasse peitu. Ta mõrvas kolm politseinikku, kes teda otsisid. Valitsus tegi Nedist, tema vennast ja kahest sõbrast seadusevastased. Nad said tuntuks Kelly jõugu nime all. Ned Kelly juhtis jõugu, mis röövis mitmeid panku ja vallutas isegi terve linna. Viimane äge võitlus politseiga toimus Glenrowanis. Kelly, kes oli riietatud isetehtud metallrelvastusse ja kiivrisse, võeti kinni ja saadeti kohtu alla. Ta tunnistati süüdi ja poodi 1880. aastal Melbourne'i vanglas.

Austraalia kunstniku Sidney Nolani maal Kellyst müüdi 2010. aastal 5,4 miljoni Austraalia dollari eest, mis on kõrgeim hind, mida Austraalia maalide eest on kunagi makstud.

Keskkond ja taust

Ned Kelly sündis juunis 1855 Austraalia koloniseeritud alal Viktorias. Tema perekond oli iiri päritolu ja elas rasketes oludes; juba noorelt sattus perekond poliitiliste ja kriminaalsete vaidluste tõttu konfliktidesse ametivõimudega. Selline taust ja laiem koloniaalne ebavõrdsus andsid olulise aluse tema ja tema kaaslaste vastasseisule politseiga.

Kuriteod ja elu metsas

Kelly ja tema kaaslased hakkasid 1870. aastate lõpus tegutsema bushranger'itena — rööviti panku, takistati politsei toimimist ja püüti omakorda politseivõimu alistada. Tuntumad juhtumid on 1878. aasta kohtumine politseiga, kus hukkusid kolm otsivat politseinikku, ning 1879. aasta Jerilderie rööv, kus Kelly ja tema meeskond röövis panga ja proovis avalikkusele selgitada oma motiive.

Jerilderie ajal koostas Kelly ka nii‑öelda "Jerilderie kirja" — pika avalduse, milles ta kritiseeris ametivõime, kirjeldas oma vaateid õiglusest ja püüdis õigustada oma tegusid ühiskondliku ebaõigluse taustal. See kiri on tähtis ajalooline allikas, mis aitab mõista tema motiive ja ka laiemat Iiri‑Austraalia tunnetust tollases kolonialistlikus kontekstis.

Soomus ja Glenrowani viimane lahing

Kelly kuulus eraomanduses tehtud kaitseriietus — isetehtud metallsoomus ja kiiver — on tema legendi üks kõige tuntumaid osi. Soomus valmistati erinevatest rauast plaatidest ja tööriistadest, et kaitsta torso kuulide eest; kiiver katis suure osa näost, jättes näoava kahele silmale. Kuigi soomus pakkus teatavat kaitset, ei olnud see täielik ja Kelly sai Glenrowani lahingus vigastada.

Glenrowanis 1880. aastal kavandas Kelly saadetud rongiõnnetuse ja pantvangi võtmise, et takistada politsei koondumist. Kokkupõrkes politseiga sai Kelly mitmeid haavu, kuid ta püsis lõpuni vastupanu andvana. Lõpuks võeti ta kinni ning tema kaaslastest mõned hukkusid või vangistati — nende hulgas ka tema vend Dan Kelly, kes sai surma lahingus.

Kohtuasi ja hukkamine

Ned Kelly mõisteti süüdi kohtuprotsessil ja hukati 11. novembril 1880 Melbourne'i vanglas. Tema viimased sõnad on ümbritsetud legendi ja vastuoludega; tihti tsiteeritakse lauset "Such is life", kuid selle täpne kuju on ajaloouurijate seas arutelu all.

Pärand ja kultuuriline mõju

Ned Kelly on jäänud vastuolulise, aga tugeva kultuurilise sümbolina. Mõne jaoks on ta pühendunud rahva õiguste võitleja, kelle teod tulenesid rõhumisest ja ebaõiglusest; teiste jaoks on ta külmavereline kurjategija, kes tappis ja röövis. See dualism on teda hoidnud üle saja aasta pildil nii kirjanduses, kunstis kui kinos.

  • Tema elu on inspireerinud lugematuid romaane, laule ja filme ning vastakaid tõlgendusi tema motiividest ja moraalist.
  • Kelly soomus ja muud isiklikud esemed on säilinud ning neid eksponeeritakse muuseumides ja uuritakse ajaloolaste poolt.
  • Austraalia kunstis on tema kuju saanud ikooniliseks — näiteks Sidney Nolani maalid, mille hulka kuuluv teos müüdi 2010. aastal väga kõrge hinnaga.
  • Kelly lugu aitab valgustada kolonialismi, Iiri‑Austraalia identiteedi ja õigussüsteemi teemasid 19. sajandi Austraalias.

Järeldus

Ned Kelly jääb üheks Austraalia tuntumaks ja vastuolulisemaks ajalooliseks isikuks. Tema lugu ühendab endas vägivalda ja mässumeelsust, isiklikke tragöödiaid ja laiemat ühiskondlikku konflikti. Hoolimata tulisest arutelust tema rolli üle ajaloos on tema kuju jäänud püsima Austraalia kollektiivsesse mällu — olgu siis kangelasena, kurjategijana või keeruka ajaloolise figuurina, kelle tegude ja motiivide tõlgendamine peegeldab erinevaid ajaloolisi ja poliitilisi vaatenurki.