Browder v. Gayle (1956): Montgomery bussisegregatsiooni otsus
Browder v. Gayle (1956): Montgomery bussisegregatsiooni otsuse lugu — põhiseaduslik võrdõiguslikkus, apellatsioon ja selle ajalooline mõju Ameerika kodanikuõigustele.
Browder vs. Gayle, 142 F. Supp. 707 (1956), oli kohtuasi, mida arutas Alabama keskse ringkonna Ameerika Ühendriikide ringkonnakohtu kolmeliikmeline kolleegium Montgomery ja Alabama osariigi busside segregatsiooni käsitlevate seaduste kohta. Ringkonnakohus otsustas 5. juunil 1956. aastal 2:1, kusjuures üks oli eriarvamusel, et bussisegregatsioon oli põhiseadusega vastuolus neljateistkümnenda muudatuse alusel, mis kaitseb võrdset kohtlemist.
Taust
Kohtuasi oli tihedalt seotud 1955–1956. aasta Montgomery bussibondivõitlusega (Montgomery Bus Boycott), mille vallandas Blacki aktivisti Rosa Parksi kinnipidamine detsembris 1955. Parksi keeldumine loobuma istmelt esireas tõi kaasa laiaulatusliku boikoti, mida juhtisid kohaliku kogukonna organisaatorid ja kodanikuõiguste liikumine. Boikoti ajal esitati õiguskaitsemeetmena ka õiguslik vaidlus busside segregatsiooni seaduslikkuse vastu; eesmärk oli saavutada õiguslikke otsuseid, mis sunniksid linna ja osariiki lõpetama eraldamise avalikus transpordis.
Esitajad ja menetlus
Nõudealgatajate hulgas olid mustanahalised naised, kes olid kannatanud segregatsiooni tõttu ja kes esindasid klassi huve: nende seas olid Aurelia Browder, Claudette Colvin, Mary Louise Smith ja Susie McDonald. Juhtumit esitasid kohalike advokaatide ja kodanikuõiguste organisatsioonide esindajad eesmärgiga vaidlustada osariigi ja linna õigusaktide põhiseaduslikkust. Selle asemel, et tugineda ainult üksikjuhtumitele, esitati kollektiivne hagi, mille kaudu taheti saavutada püsivat kohtulikku keelu segregatsioonile bussides.
Kohtuotsuse sisu ja põhjendus
Kolmeliikmeline ringkonnakohus leidis 5. juunil 1956. aastal häältega 2:1, et Montgomery linna ja Alabama osariigi kohaldatavad reeglid, mis nõudsid rassilise eraldamise avalikus bussivedus, rikuvad neljateistkümnendat muudatust (equal protection clause). Kohtu enamusargument tugines sellele, et avalik teenus — nagu linnaliinibussid — ei või seadusliku või seadusandliku aluse puudumisel kehtestada rassilist eraldamist ega pakkuda erinevat kohtlemist eri rasside inimestele. Üks kohtunikest oli eriarvamusel ja pidas seadusi põhiseadusevastaseks väitmisele vastuargumente, kuid enamus otsus jäi kehtima.
Apellatsioon ja ülemkohtu otsus
Osariik ja linn esitasid apellatsiooni ning 13. novembril 1956 jättis Ameerika Ühendriikide ülemkohus ringkonnakohtu otsuse jõusse ilma põhjaliku eraldi kirjapandud hinnanguta, kinnitades madalama astme kohtu järeldusi. Selgitus- ja uuesti läbivaatamise taotlus lükati tagasi 17. detsembril 1956. aastal, mis tähendas, et madalama kohtu otsus jäi täitmiseks ja eraldamisele bussides pandi lõpuks pidur.
Mõju ja tähendus
Browder v. Gayle oli läbilõige Ameerika kodanikuõiguste liikumise ajaloos: kohtuasja otsus lõpetas seadusliku aluse rassiliseks eraldamiseks Montgomery bussides ning kiirendas avaliku transpordi desegregatsiooni laiemalt. Otsuse kinnitamine ülemkohtu poolt aitas kaasa sellele, et Montgomery boikott, mis oli kestnud üle aasta, lõppes ja et sarnased õiguslikud alused said kasutada teistele segregatsioonivastastele hagidele üle riigi. Juhtumi tulemusena kujunes selgeks, et avaliku võimu all toimiv teenus ei saa seaduslikult eristada inimesi rassi alusel, sest see rikub põhiseaduslikke võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Tähelepanuväärsed aspektid
- Juhtum näitas, kuidas kohtulikud meetmed ja rahumeelne massiline protest — näiteks Montgomery boikott — võisid koos kaasa tuua seaduslikke ja poliitilisi muutusi.
- Browder v. Gayle ei olnud esmapilgul tuntud kui üks pikimaajalistest argumentidest ülemkohuseni, ent selle praktiline mõju oli kohene ja otsustav kohaliku bussiliikluse desegregatsioonile.
- Kohtuotsus tugevdas 14. muudatuse rolli kodanikuõiguste kaitsel ning aitas luua õiguslikku prefantsienti järgmiste segregatsiooni vastu suunatud hagide jaoks.
Kuigi juhtum keskendus konkreetselt bussisüsteemile Montgomerys, kandus selle põhimõte edasi laiematesse vaidlustesse avalike teenuste ja avaliku eluruumi desegregatsiooni kohta üle kogu Ameerika Ühendriikide.
Taustaks
Umbes kaks kuud pärast Montgomery bussiboikoti algust vaatasid kodanikuõiguste aktivistid Claudette Colvini juhtumi uuesti läbi. Ta oli 15aastane tüdruk, kes oli 1955. aastal arreteeritud esimesena, kuna ta keeldus oma istekohast Montgomery, Alabama osariigi bussis. Mustanahaliste juhid olid otsinud katsejuhtumit, et kontrollida Alabama osariigi ja Montgomery linna segregatsiooniseaduste põhiseaduspärasust. Üks advokaatidest, Clifford Durr, oli mures, et proua Rosa Parks'i kohtuasja edasikaebamine takerdub Alabama osariigi kohtutes. Nad vajasid viisi, kuidas jõuda otse föderaalkohtusse. Colvin ja mitmed teised, keda Montgomery bussides diskrimineeriti, nõustusid saama hagejateks föderaalses tsiviilhagis, vältides nii Alabama kohtusüsteemi. Bussifirma väitis, et segregatsioon kehtib "eraomanduses olevates bussides", mis tegutsesid linna ja osariigi seaduste kohaselt.
Reguleerimine
1. veebruaril 1956 esitati USA ringkonnakohtus kohtuasi Browder vs. Gayle. Browder oli Montgomery koduperenaine; W. A. Gayle oli Montgomery linnapea.
13. juunil 1956 otsustas ringkonnakohus, et "Montgomery linnas sõitvate autobusside mustanahaliste ja valgete reisijate sunniviisiline eraldamine rikub põhiseadust ja Ameerika Ühendriikide seadusi", sest need tingimused jätavad inimesed ilma võrdsest kaitsest vastavalt neljateistkümnendale muudatusettepanekule. Lisaks keelas kohus Alabama osariigil ja Montgomery linnal jätkata segregeeritud busside käitamist.
Asi lõpetati alles hiljem samal aastal USA ülemkohtus, kuna osariik ja linn kaebasid otsuse edasi. 13. novembril 1956 kinnitas ülemkohus ringkonnakohtu otsuse ja kohustas Alabama osariiki (ja Montgomeryt) oma bussid desegregeerima. Kuu aega hiljem, 20. detsembril, pärast seda, kui linnapea Gayle oli saanud föderaalsete marssalide poolt ametliku kirjaliku teate, Montgomery bussid desegregeeriti.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Browderi vs. Gayle'i kohtuasjas?
V: Browder vs. Gayle'i kohtuasjas oli tegemist busside segregatsiooniga Montgomerys ja Alabama osariigis.
K: Milline oli Ameerika Ühendriikide Alabama keskse ringkonna ringkonnakohtu kolmeliikmelise kohtukoosseisu otsus busside segregatsiooni kohta?
V: Ringkonnakohus otsustas 5. juunil 1956. aastal 2:1, kusjuures üks oli eriarvamusel, et busside segregatsioon oli põhiseadusega vastuolus neljateistkümnenda muudatusettepaneku võrdse kohtlemise kaitse alusel.
K: Kas osariik ja linn kaebasid ringkonnakohtu otsuse kohtuasjas Browder vs. Gayle edasi?
V: Jah, osariik ja linn kaebasid ringkonnakohtu otsuse edasi.
K: Kas Ameerika Ühendriikide ülemkohus kinnitas ringkonnakohtu otsuse kohtuasjas Browder vs. Gayle?
V: Jah, Ameerika Ühendriikide ülemkohus kinnitas ringkonnakohtu otsuse 13. novembril 1956. aastal.
K: Kas kohtuasjas Browder vs. Gayle rahuldati selgitamise ja uuesti läbivaatamise taotlus?
V: Ei, selgitamise ja uuesti läbivaatamise taotlus lükati tagasi 17. detsembril 1956. aastal.
K: Millisele Ameerika Ühendriikide põhiseaduse muudatusele viidati kohtuasjas Browder vs. Gayle kui põhiseadusega vastuolus olevale?
V: Browder vs. Gayle'i kohtuasjas viidati põhiseaduse neljateistkümnenda muudatuse võrdse kohtlemise kaitsele kui põhiseadusvastasele.
K: Milline oli ringkonnakohtu otsuse häälte arv bussisegregatsiooni kohta kohtuasjas Browder vs. Gayle?
V: Browder vs. Gayle'i kohtuasjas Browder vs. Gayle tehtud ringkonnakohtu otsus bussisegregatsiooni kohta oli 2:1 häältega, kusjuures üks oli eriarvamusel.
Otsige