E. B. Ford
Edmund Brisco Ford FRS (23. aprill 1901 - 2. jaanuar 1988) oli Briti ökoloogiline geneetik. Ta oli nende Briti bioloogide seas, kes uurisid loodusliku valiku rolli looduses, üks liidreid. Koolipoisina hakkas Ford huvituma liblikatest (lepidoptera), mis on putukate rühm, kuhu kuuluvad liblikad ja koid. Ta uuris edasi looduslike populatsioonide geneetikat ja leiutas ökoloogilise geneetika valdkonna. Fordile anti 1954. aastal Kuningliku Seltsi Darwini medal. Hiljem, 1968. aastal, sai ta UNESCO Kalinga auhinna teaduse populariseerimise eest.
Karjäär
Ta spetsialiseerus geneetikale ja nimetati 1939. aastal Oxfordi ülikooli geneetika lektoriks ning oli 1952-1969 geneetika laboratooriumi direktor ja 1963-1969 ökoloogilise geneetika professor. Ford oli üks esimesi teadlasi, kes valiti All Souls College'i liikmeks alates 17. sajandist.
Fordil oli R. A. Fisheriga pikaajaline töösuhe. Selleks ajaks, kui Ford oli välja töötanud oma geneetilise polümorfismi ametliku määratluse, oli Fisher harjunud looduslike kõrgete valikuväärtustega. Talle avaldas kõige suuremat muljet asjaolu, et polümorfism peitis endas võimsaid selektiivseid jõude (Ford tõi näiteks inimese veregrupi). Sarnaselt Fisherile jätkas ta loodusliku valiku ja geneetilise triivi vahelist arutelu Sewall Wrightiga, kelle arvates Ford pani liiga suurt rõhku geneetilisele triivile. Nii Fordi kui ka tema enda töö tulemusena muutis Dobzhansky oma kuulsa teksti kolmandas väljaandes rõhuasetust triivilt selektsioonile.
Ford ennustas, et inimese veregrupi polümorfismid võivad populatsioonis säilida, pakkudes teatavat kaitset haiguste vastu. Kuus aastat pärast seda ennustust leiti, et see on nii, ja lisaks sellele tuvastati AB x AB ristamise uuringuga otsustavalt heterosügootne eelis. Tema peateos oli "Ökoloogiline geneetika", millest ilmus neli väljaannet ja mis avaldas suurt mõju. Ta pani palju aluse hilisematele uuringutele selles valdkonnas ning teda kutsuti konsultandina aitama sarnaste uurimisrühmade loomisel mitmes teises riigis.
Fordi paljudest väljaannetest oli ehk kõige populaarsem raamat sarjast "New Naturalist" esimene raamat "Liblikad". Ford jätkas 1955. aastal ka sama sarja "Koik", olles üks vähestest, kes on kirjutanud rohkem kui ühe raamatu selles sarjas.
Ökoloogiline geneetika
E.B. Ford töötas aastaid geneetilise polümorfismi alal. Polümorfism on looduslikes populatsioonides sagedane; põhijooneks on kahe või enama katkendliku liigi vormi koos esinemine mingisuguses tasakaalus. Niikaua kui mõlema vormi osakaal on suurem kui mutatsioonikiirus, peab põhjuseks olema valik. Juba 1930. aastal arutas Fisher olukorda, kus ühe lokaali alleelide puhul on heterosügoot elujõulisem kui kumbki homosügoot. See on tüüpiline geneetiline mehhanism, mis põhjustab seda tüüpi polümorfismi. Töö hõlmab väliuuringute, taksonoomia ja laboratoorse geneetika sünteesi.
Callimorpha dominula morpha typica laialivalgunud tiibadega. Selle liigi polümorfismi uuris Ford aastaid. Punased mustad tagatiivad, mis ilmnevad lennul, hoiatavad selle mürgise maitse eest . Esitiivad on varjatud, varjates puhkeseisundis tagatiivad. Siin on koi inimese käe peal puhkamas, kuid valvas, ja ta on esitiivad ettepoole nihutanud, et näidata hoiatavat vilkumist.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli E. B. Ford?
V: Edmund Brisco Ford oli Briti ökoloogiline geneetik.
K: Mis oli Fordi eriala?
V: Ford oli Briti bioloogide seas juhtpositsioonil, kes uuris loodusliku valiku rolli looduses ja leiutas ökoloogilise geneetika valdkonna.
K: Mis äratas Fordi teaduslikku huvi?
V: Kooliõpilasena hakkas Ford huvituma liblikatest, mis on putukate rühm, kuhu kuuluvad liblikad ja koid.
K: Kas Ford sai mingeid märkimisväärseid teaduslikke auhindu?
V: Jah, Fordile anti 1954. aastal Kuningliku Seltsi Darwini medal ja hiljem, 1968. aastal, UNESCO Kalinga auhind teaduse populariseerimise eest.
K: Mis on Darwini medal?
V: Darwini medal on mainekas teaduslik auhind, mille annab välja Kuninglik Selts silmapaistvate tööde eest zooloogias, botaanikas ja geoloogias.
K: Mis on Kalinga auhind?
V: Kalinga auhind on rahvusvaheline auhind, mida UNESCO annab üksikisikutele, kes on populariseerinud teadust oma töö kaudu meedias, õpetamise või avalike sõnavõttude kaudu.
K: Mis on ökoloogiline geneetika?
V: Ökoloogiline geneetika on bioloogia valdkond, mis uurib looduslike populatsioonide geneetilist koosseisu ja seda, kuidas keskkonnategurid mõjutavad geneetilist varieerumist.
