Hugh Trenchard — RAF rajaja ja Metropolitani politsei komissar (1873–1956)
Hugh Trenchard — RAF rajaja ja Metropolitani politsei komissar (1873–1956): elulugu, saavutused ja pärand õhujõudude ülesehitajana ning Londoni politsei juhina.
Kuninglike õhujõudude marssal Hugh Montague Trenchard, 1. vikont Trenchard GCB OM GCVO DSO (3. veebruar 1873 – 10. veebruar 1956) oli Briti sõjaväeohvitser ja õhujõudude uuendaja, keda sageli nimetatakse Kuninglike õhujõudude (RAF) üheks rajajaks. Ta juhtis Kuninglikku lennuväge (RFC) alates augustist 1915 kuni jaanuarini 1918 ning osales aktiivselt õhuväe sõltumatu rolli kujundamises. RFC ja RNAS liideti 1. aprillil 1918, millest sündisid Kuninglikud õhujõud (RAF).
Varajane elu ja karjääri algus
Hugh Trenchard sündis aadliperekonnas 1873. aastal. Enne õhujõududega tegelemist teenis ta maismaaväes ja osales Briti impeeriumi operatsioonides väljaspool Euroopat. Ta õppis lendama 1912. aastal, mis andis talle aluse hilisemaks karjääriks õhujõudude arendamisel. Trenchardi lähenemine oli pragmaatiline: ta rõhutas distsipliini, korralist väljaõpet ja selget juhtimist.
Esimene maailmasõda ja RFC juhtimine
Esimese maailmasõja ajal kasvas lennunduse tähtsus kiiresti. Trenchard määrati 1915. aastal Kuningliku lennuväe (RFC) juhtivaks ohvitseriks rindel, kus ta püüdis parandada lendurite väljaõpet, ühtlustada taktikat ja tõsta õhujõudude operatiivset efektiivsust. Tema juhtimisel pandi rõhku massilise väljaõppe ja organiseeritud juhtimise loomisele, et RFC suudaks täita nii luure- kui ka tuletoetuse ülesandeid.
RAF moodustamine ja õhujõudude ümberkorraldus
Pärast sõda jätkas Trenchard õhujõudude sõltumatu ja püsiva struktuuri loomist. 1919. aastal sai ta RAF-i staabiülemaks (Chief of the Air Staff) ning tema juhtimisel reorganiseeriti õhuministeeriumit, tugevdati ametkondade vahelist koostööd ja rajati püsivad õppeasutused, näiteks RAF-i ametkondlikud koolid ja Cranwelli õhuväeakadeemia. Trenchard pooldas ideed, et õhujõud peavad olema iseseisev reluliik, millel on nii taktikaline kui strateegiline roll riigi kaitses.
Õhutaktika ja õpetus
Trenchard oli veendunud õhurahutuse ja õhutöö ülesehituse vajalikkuses: ta propageeris laiapõhjalist väljaõpet, ranget distsipliini ja hierarhiat. Samuti oli tema pärandiks idee püsivast professionaalsest õhujõust, mis suudaks nii tsiviil- kui sõjalisi ülesandeid täita. Tema poliitikad ja organisatsioonilised otsused mõjutasid RAF-i arengut mitmeks aastakümneks.
Metropolitani politsei komissar
Trenchard teenis aastatel 1931–1935 Metropolitani politsei komissarina, olles vastutav Londoni politsei suurorganisatsiooni juhtimise eest. Komissar on Ühendkuningriigi kõrgeim politseiametnik, kuigi tema volitused piirduvad üldjuhul Londoni suurlinnaga. Tema ametiajal keskendus politsei moderniseerimisele, administratiivse tõhususe parandamisele ja politsei avaliku kuvandi tugevdamisele. Trenchard tõi ametisse sõjaväelist korda ja distsipliini, mis mõjutas politsei juhtimist ja organisatsiooni struktuuri.
Pärand ja tunnustused
Trenchard jäi Briti õhujõudude ja politsei ajalukku kui tugev organiseerija ja visioneer. Ta sai mitmeid kõrgeid autasusid ning tema nimi on seotud RAF-i varajase professionaalse ülesehitusega. Tema pärandina jääb mälestus pühendumusest iseseisvate õhujõudude loomisele, tingimuste loomisele õhuteenistuse laadimiseks ning institutsioonide rajamisest, mis kandsid edasi tema juhtimispõhimõtteid.
Isiklik elu ja surm
Trenchard elas pikki aastaid tööle pühendunult ning teda iseloomustati tugevate juhtimisomaduste ja nõudliku distsipliiniga. Ta suri 10. veebruaril 1956. aastal, jättes maha olulise mõjuja õhujõudude arengule Suurbritannias ning avalikus halduses.
Märkus: Trenchard’i ametikohad ja tegevused mõjutasid 20. sajandi esimesi aastakümneid nii sõjaväes kui ka tsiviiljuhtimises ning tema nimi püsib sageli RAF-i varajase perioodi ja Metropolitani politsei reformide kontekstis.

William Orpeni portree Trenchardist, 13. mai 1917
Karjäär
Trenchardil oli poisikesena raske õppida. Ta kukkus paljudel katsetel läbi ja pääses alles äsja Briti armeesse ohvitseriks. Trenchard läks kõigepealt armeega Indiasse ja seejärel palus ta minna Lõuna-Aafrikasse, sest ta tahtis võidelda buurisõjas. Lahingute ajal sai Trenchard haavata rinnus ja ei suutnud selja vigastuste tõttu korralikult kõndida. Ta pöördus tagasi Inglismaale, kus arst soovitas tal minna Šveitsi, sest seal oli parem õhk kui Inglismaal. Trenchard tüdines ja hakkas bobiga tegelema. Pärast kiirel kurvis kukkumist suutis Trenchard korralikult kõndida - sest tema selg oli korda tehtud. Pärast seda, kui tema tervis ikka veel paranes, naasis Trenchard Lõuna-Aafrikasse sõdima.
1912. aastal õppis Trenchard lendama ja liitus kuningliku lennuväega. Temast sai Inglismaa kesklennukikooli tähtsuselt teine mees ja tal oli I maailmasõja ajal mitu tähtsat ametikohta Kuninglikus lennukorpuses. 1915-1917 oli Trenchard Kuningliku lennukorpuse vastutav mees Prantsusmaal. Aastal 1918 oli ta lühikest aega Kuninglike õhujõudude esimene juht. Seejärel läks ta tagasi Prantsusmaale, et võtta üle kuninglike õhujõudude pommirünnakud Saksamaa vastu. Winston Churchill pani ta 1919. aastal taas kuninglike õhujõudude juhatajaks. Järgmise 10 aasta jooksul käivitas Trenchard õhujõudude väljaõppebaasid ja hoolitses selle eest, et seda kasutataks Briti impeeriumi osades seaduste jõustamiseks. 1930. aastatel juhtis Trenchard Londoni politseid (Metropolitan Police) ja vanema mehena pooldas ta suure RAF-i säilitamist. Tänapäeval ütlevad mõned inimesed, et Trenchard oli üks esimesi inimesi, kes argumenteeris strateegilise pommitamise poolt.
Otsige