Justus Liebig
Justus Liebig (12. mai 1803 - 18. aprill 1873) oli saksa keemik, kes andis olulise panuse põllumajandusliku ja bioloogilise keemia arendamisse ning töötas orgaanilise keemia korralduse kallal.
Liebig oli üks kõigi aegade suurimaid keemiaõpetajaid. 21-aastaselt nimetati ta Alexander von Humboldti soovitusel Gießeni keemiaprofessoriks. Seal rajas ta maailma esimese suure keemiakooli. Ta leiutas keemialaboratooriumi ja kasutas seda õppetöös. Ta asutas ja toimetas juhtivat saksakeelset keemiaajakirja Annalen der Chemie.
Liebig leiutas uued meetodid orgaaniliste materjalide analüüsimiseks. Ta näitas, et taimed vajavad kasvamiseks (lisaks veele ja päikesevalgusele) süsihappegaasi, mineraalaineid ja lämmastikuühendeid. Ta avastas, et lämmastik on oluline taimetoitaine, ja leiutas esimese lämmastikupõhise väetise. Tema miinimumseadus sätestas, et taime arengut piirab üks oluline mineraal, mida on kõige vähem. Ta kirjeldas üksikute toitainete mõju põllukultuuridele.
Kui teised arvasid, et orgaanilised kemikaalid on täiesti eraldi anorgaanilistest, siis Liebig arvas teisiti:
"...kõigi orgaaniliste ainete tootmine ei kuulu enam ainult organismile. Seda tuleb pidada mitte ainult tõenäoliseks, vaid kindlaks, et me toodame neid oma laboratooriumides. Suhkrut, salitsiini (aspiriini) ja morfiini hakatakse kunstlikult tootma". Liebigi õpikud olid aastaid standardiks.
1835. aastal leiutas ta hõbetamise protsessi, mis parandas oluliselt peeglite kvaliteeti.
Liebig töötas välja ka veiselihaekstrakti tootmisprotsessi ja asutas ettevõtte Liebig Extract of Meat Company, mis hiljem kaitses kaubamärgi Oxo kaubamärgi veiselihakuubik.
Liebigi tööd jälgiti tähelepanelikult Suurbritannias ja talle anti 1840. aastal Kuningliku Seltsi Copley medal. Tema kodumaa nimetas ta 1845. aastal paruniks.
Seotud leheküljed
- Teadusraamatute loetelu#19. sajand
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Justus Liebig?
V: Justus Liebig oli saksa keemik, kes andis olulise panuse põllumajandusliku ja bioloogilise keemia arendamisse ning töötas orgaanilise keemia korraldamise kallal. Ta oli üks kõigi aegade suurimaid keemiaõpetajaid.
K: Mida ta leiutas?
V: Liebig leiutas keemialaboratooriumi ja kasutas seda õpetamiseks. Ta leiutas ka uued meetodid orgaaniliste ainete analüüsimiseks ning hõbetamise protsessi, mis parandas oluliselt peeglite kvaliteeti. Lisaks töötas ta välja veiselihaekstrakti tootmisprotsessi.
K: Milliseid avastusi ta tegi?
V: Liebig avastas, et lämmastik on oluline taimetoitaine, ja leiutas esimese lämmastikupõhise väetise. Tema miinimumseadus sätestas, et taime arengut piirab üks oluline mineraal, mida on kõige vähem. Ta kirjeldas ka üksikute toitainete mõju põllukultuuridele.
K: Mida ta arvas orgaanilistest kemikaalidest?
V: Kui teised arvasid, et orgaanilised kemikaalid on anorgaanilistest täiesti eraldi, siis Liebig arvas teisiti - "...kõigi orgaaniliste ainete tootmine ei kuulu enam ainult organismi juurde. Seda tuleb pidada mitte ainult tõenäoliseks, vaid kindlaks, et me toodame neid oma laboratooriumides."
K: Millist mõju avaldas tema töö?
V: Tema õpikud olid aastaid standardiks ja tema tööd jälgiti tähelepanelikult Suurbritannias; 1840. aastal sai ta Royal Society Copley medali ja 1845. aastal sai ta oma kodumaal paruniks.
K: Millal suri Justus Liebig?
V: Justus Liebig suri 18. aprillil 1873. aastal 69-aastaselt.
