George Floydi tapmine

Osalenud inimesed

George Floyd

George Floyd oli 46-aastane afroameerika mees Houstonist, Texases. Ta oli räppar, kes töötas koos Houstonis asuva hiphopi rühmitusega Screwed Up Click ja freestyleeris DJ Screw'i poolt välja antud mixtape'idel varjunime "Big Floyd" all. 2009. aastal mõisteti Floyd viieks aastaks vangi surmava relvaga toime pandud raskendatud röövimise eest. Floyd kolis 2014. aasta paiku Minnesotasse. Oma surma ajal oli Floyd hiljuti kaotanud oma töö Minnesotas COVID-19 pandeemia ajal kehtinud kodukorras viibimise korralduse tõttu. Floyd oli kahe 6 ja 22-aastase tütre isa.

Politseiametnikud

• Derek Michael Chauvin, 44-aastane valge mees, oli olnud Minneapolise politseiametnik alates umbes 2001. aastast. Chauvini ametlikus registris oli 18 kaebust, millest kaks lõppesid distsipliiniga. Ta oli osalenud kolmes politsei tulistamises, millest üks oli surmaga lõppenud. Floyd ja Chauvin töötasid mõlemad turvatöötajatena ladina päritolu ööklubis El Nuevo Rodeo.
• Ohvitser Tou Thao läbis politseiakadeemia 2009. aastal ja võeti 2012. aastal tööle täiskohaga ametnikuna.
• Kaks teist ohvitseri, kes aitasid Floydi kinni pidada, olid Thomas Lane ja J. Alexander Kueng.

Sündmus

Veidi pärast 20:00 õhtul 25. mail, mälestuspäeval, reageerisid Minneapolise politseiametnikud "toimuvale võltsimisele" Chicago Avenue South'il, Minneapolise Powderhorni linnaosas. Floyd "püüdis kasutada võltsitud dokumente lähedalasuvas delikatessis". Cup Foodsi kaasomaniku sõnul üritas Floyd kasutada 20-dollarilist rahatähte, mille üks töötaja tuvastas võltsitud kujul. Politsei sõnul oli Floyd lähedalasuvas autos ja "näis olevat purjus".

Minneapolise politsei sõnul suutsid ametnikud "panna kahtlustatavale käeraudad ja märkisid, et ta paistis olevat meditsiinilise häire all", ning kutsusid kiirabi. Minneapolise politsei avalduse kohaselt ei kasutatud vahistamisel relvi.

Minneapolise tuletõrjeameti teatel viisid parameedikud Floydi asukohast minema ja tegid "reageerimata, pulsivaba mehega" elustamismeetmeid. Floyd viidi Hennepini maakonna meditsiinikeskusesse, kus ta tunnistati surnuks.

Derek Chauvinile oli kavas esitada süüdistus 8. juunil, et ilmuda kohtusse.

Floyd maeti 9. juunil Houstonis, Texases.

Thomas Lane vabastati vanglast kautsjoni vastu 10. juunil. Tema järgmine kohtuistung on kavandatud 29. juuniks. Kautsjoni vastu vabastamine tähendab seda, et kahtlustatav annab kohtule raha või kinnisvaratunnistuse ja lubab mitte põgeneda. Kui kahtlustatav ilmub kohtusse, antakse raha või kiri tagasi. Kui kahtlustatav põgeneb, jätab kohus selle endale.

Autopsiad

George Floydi surnukeha uuriti rohkem kui üks kord ja eksperdid ütlesid erinevaid asju selle kohta, kuidas ta suri.

1. juuni seisuga ei ole arstliku ekspertiisi täielikku ametlikku aruannet avalikkusega jagatud, kuid prokuröride sõnul ei arvanud Hennepini maakonna arstlik ekspertiis, et Floyd suri õhupuuduse tõttu. Prokurörid ütlesid, et nende arvates pidi Floydil olema südamehaigus või ta võttis alkoholi või narkootikume ning et politseiametnike tegevus ei oleks olnud piisav, et teda ise tappa. 3. juunil ütlesid nad, et Floydi test oli aprillis olnud positiivne COVID-19 suhtes, kuid nad ei öelnud, et see aitas kaasa tema surma põhjustamisele.

George Floydi perekond palkas dr Allecia M. Wilsoni Michigani ülikoolist ja dr Michael Badeni, kes oli varem New Yorgi kohtuarst, et uurida Floydi surnukeha ja selgitada välja, kuidas ta suri. Nad ütlesid, et Floyd suri õhupuuduse tõttu, sest lisaks kaelale asetatud põlve tõttu ei saanud ta hingata, kuna politseinike raske raskus tema seljal takistas teda hingata. Dr. Baden ütles: "Autopsia näitab, et hr Floydil ei olnud mingit põhilist meditsiinilist probleemi, mis oleks tema surma põhjustanud või sellele kaasa aidanud. Seda kinnitab ka teave, mille dr Wilsonile ja minule andis perekond." Samuti nimetasid nad tema surma mõrvaks.

Katsed

Juunikuu lõpus olid Derek Chauvin ja Tou Thao endiselt vanglas, kuid Kung ja Lane maksid oma kautsjoni ja vabastati.

Minneapolise kohtunik Peter Cahill käskis juuni viimasel nädalal toimunud kohtueelsel kuulamisel advokaatidel ja teistel ametnikel lõpetada kohtuprotsessi kohta avalike avalduste tegemine. Ta ütles, et kui nad seda ei lõpeta, annab ta korralduse, et kohtuprotsess toimuks mujal kui Minneapolises. Samuti ütles ta, et kui nad jätkavad rääkimist, annab ta välja suukorvi, mis tähendab, et neid võidakse karistada, kui nad jätkavad rääkimist.

Järgmine kohtueelne kohtuistung on kavandatud 11. septembriks 2020, mil kohtunik Cahill otsustab, kas kõigi nelja mehe üle peetakse üks kohtuprotsess või saab igaüks neist omaette kohtuprotsessi. Samuti peab Cahill otsustama, kas lubada kaameraid või filmimist kohtusaalis. Esimene tegelik kohtuprotsess peaks algama 8. märtsil 2021. aastal.

Chauvini maksuprotsess

22. juulil 2020 esitati Derek Chauvinile ja tema abikaasale Kellie Chauvinile süüdistus mitmes erinevas maksudest kõrvalehoidmises. Nad ei olnud kuue aasta jooksul maksnud korrektset müügimaksu ega tulumaksu. Kellie Chauvin alustas mais lahutusprotsessi, kuid juriidiliselt vastutab ta endiselt abielu ajal toimunud maksudest kõrvalehoidumise eest.

Aftermath

Alates 26. ja 27. maist toimusid Floydi surmakoha lähedal protestid. Protestid algasid rahumeelselt, kuid hiljem muutusid need osalt vägivaldseks, kus inimesed ründasid politseipatrulli ja kohalikke ettevõtteid. Protestide käigus 28. mail toimus rüüstamine ja vara süütamine. 28. mail marssisid sajad inimesed Minneapolise kesklinnas siltidega, millel oli kirjas "Ma ei saa hingata" ja "Fuck Donald Trump". Minneapolise linn kehtestas kell 20.00 õhtul keeluaja, mis tähendab, et pärast seda kellaaega ei tohtinud keegi tänaval viibida.

Oaklandis, New Yorgis, Chicagos, Denveris ja mujal Ameerika Ühendriikides toimusid sõsarproteste. Ühel sõsarprotestil Los Angeleses arreteeriti üle 500 inimese. Osa Los Angelese protestist oli rahumeelne ja osa vägivaldne. Protestid toimusid ka väljaspool Ameerika Ühendriike, Londonis, Torontos, Berliinis ja mujal. Mõned neist rahvusvahelistest meeleavaldajatest ütlesid, et nad tahtsid toetada George Floydi, kuid märkasid ka politsei rassistlikku tegevust oma kodumaal.

28. mai hommikul vahistasid valged Minneapolise politseinikud CNNi reporteri Omar Jimenezi ja tema meeskonna, kes filmisid proteste. Jiminez on mustanahaline. Jiminez ütles politseinikele, et tema ja tema meeskond on ajakirjanikud, ja pakkus, et nad lähevad kaugemale, kuid politseinikud arreteerisid nad siiski. Nad vabastati hiljem samal päeval. Minnesota osariigi kuberner Tim Walz vabandas CNN-i ees ja ütles avalikult, et Jiminez ja tema meeskond tegid vaid oma tööd ja tegutsesid oma õiguste piires. CNNi valge reporter, kes töötas Jiminezist ühe kvartali kaugusel, märkis, et politsei ei olnud teda häirinud, vaid küsis vaid, kes ta on.

Protestid jätkusid ka reedel, 29. mail, kui meeleavaldajad lähenesid Washingtonis asuvale Valgele majale ja tõmbasid ära ajutised tarad. Mõned meeleavaldajad viskasid telliseid ametnike poole, kelle hulgas olid ka Ameerika Ühendriikide salateenistuse ja Ameerika Ühendriikide pargipolitsei ametnikud.

Protestide ajal annetasid inimesed suuri rahasummasid mustanahaliste juhitud poliitilistele rühmitustele, eriti kautsjonifondidele.

Juunis palus George Floydi vend Philonese Floyd ÜRO inimõiguste komisjonilt, et see moodustaks töörühma, mis uuriks mustanahaliste tapmist Ameerika politsei poolt.

Kuberner Tim Walzi reaktsioon

Neljapäeval, 28. mail kutsus kuberner Tim Walz üles muutustele: Walz: "On aeg ümber ehitada. Taastada linn, taastada meie õigussüsteem ja taastada suhted õiguskaitseorganite ja nende vahel, keda nad peavad kaitsma. George Floydi surm peaks viima õigluse ja süsteemsete muutusteni, mitte rohkem surma ja hävingut."

Pärast CNNi reporteri Omar Jiminezi vahistamist vabandas Walz CNNi ees, öeldes: "Ma võtan täieliku vastutuse".

Walz käskis ka rahvuskaardil olla valmis tulema kaksiklinna, kui neid vajatakse, ja kehtestas linna suhtes kell 20.00 õhtul keeluaja. Ta ütles, et tema arvates olid kõige hullemad rüüstajad tõenäoliselt väljastpoolt linna tulnud isikud, kes tulid rahvamasside vahele peitu ja tekitasid probleeme.

President Donald Trumpi reaktsioon

President Donald Trump ütles Twitteris, et ta palus FBI-l teha uurimine, lisades: "Minu süda on George'i perekonnale ja sõpradele. Õigusemõistmine saab teoks!" Trump nimetas Floydi surma ka "kurvaks ja traagiliseks".

Hiljem nimetas president Donald Trump tapmise meeleavaldajaid "pätideks" ja ütles, et "kui algab rüüstamine, algab tulistamine". Twitter peitis postituse ära, sest see rikkus nende reegleid vägivalla esitamisest kui heast küljest. 30. mail kiitis Trump salateenistuse agente, kes hoidsid protestijad Valgest Majast eemal, öeldes, et teenistusel olid "tigedad koerad ja kõige kurjakuulutavamad relvad". Samuti postitas ta Twitteris ettepaneku, et tema toetajad korraldaksid vastuprotesti: "Täna õhtul, nagu ma aru saan, on MAGA NIGHT AT THE WHITE HOUSE???". "MAGA" on Trumpi loosungi "Make America Great Again" akronüüm.

Teiste poliitikute reaktsioonid

Washington D.C. linnapea Muriel E. Bowswer kirjutaks, samuti Twitteris: "Samal ajal kui [Trump] peidab end oma aia taha kartes/üksinda, seisan mina koos inimestega, kes kasutavad rahumeelselt oma esimese muudatusettepaneku õigust pärast #GeorgeFloydi mõrva ja sadu aastaid kestnud institutsionaalset rassismi," kirjutas ta. "Seal ei ole tigedaid koeri & kurjakuulutavaid relvi. On lihtsalt hirmunud mees."

Endine Florida kongresmen Carlos Cubelo, vabariiklane, ütles: "President tundub olevat rohkem kui kunagi varem eemal sellest raskest reaalsusest, milles riik elab."

Minneapolise politseijaoskonna kodanikuõiguste uurimine

2. juunil teatas kuberner Walz pärast päevi kestnud proteste, et Minnesota inimõiguste osakond uurib Minneapolise politseijaoskonda, et näha, kas politsei üldiselt kohtleb värvilisi inimesi halvasti. Minneapolise linnavolikogu nõustus sellega, öeldes: "Me kutsume osariiki üles kasutama kogu oma jõudu, et võtta Minneapolise politseiosakond vastutusele igasuguse võimu kuritarvitamise ja meie kogukonnale tekitatud kahju eest, ning oleme valmis selles protsessis täieliku partnerina abiks olema."

Minneapolise linn

5. juunil teatas Minneapolis uuest reeglist, mille kohaselt politsei ei tohi inimeste vastu kägistusi kasutada.

Minnesota osariik

Minnesota osariigi seadusandja üritas kirjutada uut seadust, mis kujundaks ümber kõik politseiosakonnad, kuid demokraadid tahtsid suuri muudatusi politsei töös ja vabariiklased väikseid muudatusi ning nad ei suutnud uue seaduseelnõu jõustumiseks õigeks ajaks kokku leppida.

Protestijad 26. mail Floydi surmapaigas.