George Floyd oli afroameeriklane Houstonist, Texasest. Ta tappeti 25. mail 2020 pärast seda, kui Minneapolise politseinik Derek Chauvin oli teda kägistanud. Chauvin põlvitas Floydi kaelal peaaegu üheksa minutit, samal ajal kui teised ametnikud seisid lähedal. See toimus Minnesotas Minneapolise Powderhorni kogukonnas.
Sündmus ja videod
Sündmus salvestati paljudele mobiiltelefonidele ning levitas end kiiresti sotsiaalmeedias. Videol on näha, kuidas Floyd korrutab, et ta ei saa hingata („I can’t breathe“), ja möödujad paluvad ametnikel lasta tal hingata. Video tõi juhtunu kiirelt avalikkuse ette ning tekitas laialdast viha ja muret politsei vägivalla ja rassismi pärast.
Uurimine ja esialgsed ametlikud sammud
Järgmisel päeval vallandati neli kaasatud ametnikku. Föderaalne Juurdlusbüroo teatas, et juhtunu suhtes on algatatud föderaalne kodanikuõiguste uurimine. Hennepin County meditsiinieksperdi ametlik surma põhjus märkis, et Floydi surm oli põhjustatud kardiopulmonaalsest seiskumisest seoses tema kinnipidamisega; pereliikmete tellitud sõltumatu autopsia leidis surma ülemäärase survetamise ja lämbumise tagajärjel ning märkis surma kui homitsiidi (homicide). Erinevate autopsiate avalik teadmine aitas kujundada avalikku arutelu ja uurimisi.
Süüdistused ja kohtumenetlused
Mai lõpus, pärast laialdast protestimist, esitati Floydi tapnud ohvitser Derek Chauvinile algselt süüdistus kolmanda astme mõrvas ja tapmises; seejärel muudeti süüdistus teise astme mõrvaks. Kolme ülejäänud ametnikku — kes olid sündmuse juures ja aitasid kinnipidamisel — süüdistati 3. juunil 2020 teise astme mõrvale kaasaaitamises, mis tähendab, et neid süüdistati Chauvini abistamises Floydi surma põhjustamisel.
Süüdistused ja kohtuasjad jätkusid järgmise kahe aasta jooksul nii osariigi kui föderaalses kohtus. Derek Chauvinile mõisteti süü 20. aprillil 2021 ning ta sai riiklikus kohtuastmes kohtuotsuse alusel vanglakaristuse; lisaks esitati talle ja teistelt ametnikelt ka föderaalsed kodanikuõiguste rikkumise süüdistused. Kolme teise ametniku vastu esitati samuti föderaalsed süüdistused ja mõnel neist tehti hiljem kokkuleppeid või tunnistati süüdi föderaalses menetluses. Kohtuprotsesside ja karistuste üksikasjad kujunesid eri ametnike lõikes erinevaks ning menetlused kestsid mitme aasta vältel.
Protestid, rahutused ja rahvusvaheline reaktsioon
Floydi surm käivitas Ameerika Ühendriikidess ja paljudes teistes riikides suured meeleavaldused politsei vägivalla, rassilise ebaõigluse ja süsteemse rassismi vastu. Protestid olid laiapõhjalised — enamus meeleavaldusi olid rahumeelsed, kuid mitmel pool puhkesid ka rahutused, vargus ja vandalism. Paljud linnad kehtestasid liikumispiirangud ja mobiliseerisid rahvuskaardi. Juhtum tekitas tugevat avalikku ja poliitilist diskussiooni politseireformi, järelevalve ja vastutuse üle.
Järelmõjud ja poliitilised/õiguslikud muutused
George Floydi surm viis mitmete poliitiliste ja juriidiliste algatusteni: esitati seadusettepanekuid politsei vastutuse karmistamiseks, kasutati jõu piiranguid ja suurendati järelevalvet ning mõnes omavalitsuses muudeti politsei rahastamise ja ülesandeid. 2021. aasta märtsis jõuti kokkuleppele ka rahaliselt — Minneapolis maksis George Floydi perele mitmemiljonilise hüvitise (see oli üks suurimaid ette makstud hüvitisi enne kohtuasja lõplikku otsust).
Rahvuslik tähendus
George Floydi juhtum jäi Ameerika Ühendriikide kaasaegse ajaloos märgiliseks pöördepunktiks avaliku tähelepanu suunamisel rassilise diskrimineerimise, politsei jõu ja kodanikuõiguste teemadele. Juhtum tõi esile vajaduse pideva järelevalve, läbipaistvuse ja õiguskaitsepraktikate ülevaatamise järele ning andis hoogu laiematele liikumistele, mis nõudsid strukturaalseid muutusi.
Kuigi algselt olid süüdistused esitatud 2020. aasta suvel ja järgnev kohtumenetlus algas planeeritult, kujunesid kohtuasjad ja nende tagajärjed mitme aasta pikkuseks protsessiks. Avalik ja õiguslik arutelu juhtumi üle kestis ka pärast esialgse kohtuprotsessi lõppu.
