George Floyd protesteerib

Taustaks

George Floydi protestid toimusid 2020. aasta kevadel ja varasuvel, veidi pärast seda, kui 2019. aasta koronaviiruse põhjustatud surmajuhtumite arv Ameerika Ühendriikides jõudis 100 000-ni. COVID-19 pandeemia oli juba mõjutanud mustanahalisi ja teisi mittevalgeid ameeriklasi rohkem kui valgeid ameeriklasi. Eksperdid ütlesid, et protestijad võivad viirust üksteisele levitada.

New Yorgi kuberner Andrew Cuomo ütles laupäeval, 30. mail: "Teil on õigus demonstreerida. Teil on õigus protestida. Jumal õnnistagu Ameerikat. Teil ei ole õigust teisi inimesi nakatada. Teil ei ole õigust tegutseda viisil, mis ohustab rahvatervist. ... Teil võib olla arvamus, kuid on ka faktid, ja te eksite, kui te ei kanna maski."

Mõned eksperdid ütlesid, et COVID-19 pandeemia aitas kaasa George Floydi protestide tekkimisele ja muutis need suuremaks. Teadlane dr Marcella Nunez-Smith Yale'i meditsiinikoolist ütles: "Nad protesteerivad politsei jõhkruse ja liigse jõu vastu, ei ole kahtlust, kuid nad protesteerivad ka võimaluse eest elada oma elu täielikult ja täielikult ning selle eest, et nende elu ei katkeks kas vägivalla või ennetatavate haiguste tõttu."

Eksperdid arvasid, et George Floydi protestid põhjustavad rohkem inimesi COVID-19 nakatumist. Ameerika Ühendriikides seda aga 1. juuliks ei juhtunud. Teadlaste sõnul võis see olla tingitud sellest, et suurtes linnades, nagu New York, oli haigestumiste arv juba langenud, et protestid toimusid väljas, et protestijad kandsid enamasti maske või et protestijad püsisid tavaliselt liikvel, kõndides või marssides. Teised eksperdid ütlesid, et kuna enamik meeleavaldajaid olid noored ja terved täiskasvanud, siis võib-olla nad said COVID-19 ja ei olnud seda märganud.

Proteste

Õed protestiavaldused toimusid kõigis 50 Ameerika Ühendriikides ja pealinnas Washingtonis. Mõned protestid olid rahumeelsed, teised olid vägivaldsed ja rüüstamised. Rahvuskaart liikus välja rohkem kui 25-s riigi 50-st osariigist.

Paljud esimesed protestid olid rahumeelsed, kuid mõned muutusid vägivaldseks. Mõnes kohas jäi politsei rahulikuks, mõnes kohas aga kasutas jõudu, pisargaasi ja kummikuuli. Washingtonis lasi üks mees rohkem kui 50 meeleavaldajat oma majja, et nad saaksid põgeneda neid taga ajava politsei eest. Kaks nädalat pärast proteste oli Ameerika Ühendriikides arreteeritud 9300 inimest, 1500 New Yorgis ja 2700 Los Angeleses.

Newarkis (New Jersey) protestis 31. mai nädalavahetusel 12 000 inimest, kuid keegi ei kahjustanud ühtegi kauplust ja kedagi ei vahistatud. 2014. aastal moodustatud Newarki kogukonna tänavarühm töötas vägivalla ärahoidmiseks. Newarki linnajuhid ütlesid, et noored mustanahalised ameeriklased protestijate seas olid põhjus, miks protest jäi rahulikuks. Ka New Jersey osariigis Camdenis ja Michigani osariigis Flintis toimusid rahumeelsed protestid.

Valge Maja, Washingtonis asuva hoone, kus president elab, ees protesteerijad kutsusid president Trumpi tagasiastuma. Mõned viskasid pudeleid. Ameerika Ühendriikide salateenistus viis president Trumpi Valges Majas asuvasse punkrisse. Esmaspäeval, 1. juunil kasutas salateenistus pisargaasi rahumeelsete meeleavaldajate vastu Valge Maja ees, et president Donald Trump saaks jalutada Püha Johannese kirikusse ja lasta end pildistada Piibliga.

New York Timesi andmetel olid 6.-7. juuni nädalavahetusel Ameerika Ühendriikides toimunud meeleavaldused veelgi suuremad, kuid enamasti rahumeelsed, ning meeleavaldajad olid ühtsemad selles, mida nad tahtsid: politseireformi. Kümneid tuhandeid meeleavaldajaid oli suurtes linnades, nagu New York ja Seattle, aga ka väiksemates linnades, nagu Marion, Ohio ja Vidor, Texas. New Yorgi linnapea Bill de Blasio teatas pühapäeva hommikul, et New Yorgi linn lõpetab kell 20.00 kehtiva keeluaja.

Aktivistide rühmitus Black Lives Matter esitas teisipäeval, 9. juunil hagi Washingtoni osariigi Seattle'i politseijaoskonna vastu. Sel õhtul vallutasid protestijad Seattle'i linnavalitsuse umbes tunniks. Protestijad lahkusid linnahallist omal algatusel; keegi ei lükanud neid välja. Protestijad hõivasid osa Seattle'i kesklinnast, nimetades seda Capitol Hilli autonoomseks tsooniks. Mingil ajal juunis toimus Capitol Hilli autonoomses tsoonis neli tulistamist. 1. juulil saatsid linnaametnikud politsei protestijad välja ajama. Nad vahistasid 13 inimest.

Gruusia NAACP kavandas 15. juuniks marssi Gruusiasse. Tuhanded inimesed marssisid Georgia osariigi kapitooliumi hoone juurde, et peatada politseivägivald. Marssijad ütlesid ka, et nad marssivad, sest Georgia on raskendanud mustanahaliste hääletamist, sulgedes nii palju valimisjaoskondi, et allesjäänud kohtades on väga pikad järjekorrad, sest nende arvates on Georgia kodanike vahistamise seadused ebaõiglased, sest Rayshard Brooks, Breonna Taylor ja Ahmaud Arbery on tapetud.

New Yorgis organiseeris grupp nimega Street Riders NYC jalgrattureid, kes sõitsid läbi linna skandeerides "Kelle tänavad? Meie tänavad", "Ütle tema nimi: George Floyd" ja muid loosungeid. Jalgrattaproteste võis olla tuhandeid inimesi, kes sõitsid sageli läbi linnaosade, kus protestijad tavaliselt ei käi. Üks Street Riders NYC asutajatest, Peter Kerre, ütles New York Timesile: "Me läksime sügavale, sügavale kapuutsisse, kohtadesse, kus need inimesed pole kunagi näinud, et marss oleks läbi sõitnud, ja äkki näevad nad 6000 jalgratast. Reaktsioon oli lihtsalt hindamatu, inimesed hüüavad tänutäheks, tulevad välja ütlema "aitäh"."

Juuni lõpus tulid meeleavaldajad New Yorgi City Hall Parki ja ehitasid sinna laagri koos vastuvõtulaua, raamatukogu, teehoone ja köögiga. Neid juhtis rühm Vocal-NY. Nad nõudsid, et linn võtaks 6 miljardi dollari suurusest politseiosakonna eelarvest 1 miljard USA dollarit ära ja kulutaks selle haridusele ja muudele asjadele. New Yorgi linn otsustab oma aastaeelarve 1. juulil.

Ajakirjanikud

Alates 4. juunist on proteste kajastavaid ajakirjanikke rünnatud rohkem kui 300 korda, neist 192 korda politsei poolt, neist 69 korda füüsiliselt. 49 ajakirjanikku arreteeriti.

28. mai hommikul vahistasid valged Minneapolise politseinikud CNNi reporteri Omar Jimenezi ja tema meeskonna, kes filmisid proteste. Jiminez on mustanahaline. Ta ütles politseinikele, et tema ja tema meeskond on ajakirjanikud, ja pakkus, et nad lähevad kaugemale, kuid politseinikud arreteerisid nad siiski. Nad vabastati hiljem samal päeval. Walz vabandas CNN-i ees ja ütles avalikult, et Jiminez ja tema meeskond tegid ainult oma tööd ja tegutsesid oma õiguste piires. CNNi valge reporter, kes töötas Jiminezist ühe kvartali kaugusel, märkis, et politsei ei olnud teda häirinud, vaid küsis vaid, kes ta on.

Ainuüksi Minneapolises jäi Linda Tirado The Guardianist ühest silmast pimedaks. Ali Velshit MSNBC-st tulistati jalga. Washingtonis olid Amelia Brace ja Tim Myers Austraalias 7Newsist koos meeleavaldajatega, kes lükati eemale, et Donald Trump saaks kõndida Püha Johannese kirikusse.

Mõnikord ründasid meeleavaldajad ajakirjanikke. Washingtonis viskasid meeleavaldajad asju Fox Newsi ajakirjanikele. Atlantas ründas keegi CNNi peakorterit.

Suzanne Nossel inimõiguste rühmitusest PEN America süüdistas president Trumpi, kes on öelnud ajakirjanike kohta halbu asju juba enne tema valimist. Inimõiguste jurist Tendai Biti ütles, et see meenutab talle Aafrika diktatuuride olukorda.

Vägivald

USA kriisimonitori, relvastatud konfliktide asukoha ja sündmuste andmete projekti (ACLED) ja Princetoni ülikooli algatuse "Bridging Divides Initiative" koostatud aruande kohaselt oli peaaegu 95% protestidest rahumeelsed. Nad uurisid 10 600 meeleavaldust mai lõpu ja augusti lõpu vahelisel ajal ning leidsid, et 10 100 protestil ei olnud vägivalda. Vaid 570 meeleavaldusel esines vägivaldseid tegusid. Linnades, kus mõned protestid olid vägivaldsed, toimus see tavaliselt ühes või mõnes kohas, mitte kogu linnas. Kõikidest Black Lives Matteriga seotud protestidest 93% ei olnud vägivaldsed.

Rahvusvahelised protestid

Protestid toimusid ka väljaspool Ameerika Ühendriike, Londonis, Torontos, Pekingis, Berliinis, Addis Abebas ja mujal. Mõned neist rahvusvahelistest meeleavaldajatest ütlesid, et nad tahavad toetada George Floydi, kuid märgivad ka politsei rassistlikku tegevust oma kodumaal. Torontos meenutasid meeleavaldajad Regis Korchinski-Paquet'i surma, mustanahalise naise surma, kes kukkus rõdult välja, kui politsei tema korteris viibis. Londoni elanikud protestisid Grenfell Toweri ees, kus tulekahjus hukkus palju mustanahalisi ja araablasi. Pariisi elanikud mälestasid Adama Traoré't, kes suri pärast seda, kui Prantsuse politsei oli teda arreteerinud. Austraallased kavandasid meeleavaldusi Austraalia aborigeenide mehe David Dungay mälestuseks, kes suri pärast arreteerimist. Ka Dungay ütles kaksteist korda "Ma ei saa hingata". Mõned meeleavaldajad on öelnud oma juhtidele, et nad tahavad uusi rassismivastaseid seadusi.

Impostorid

Vähemalt üks valge ülimuslikkuse rühmitus, Identity Evropa, teeskles Twitteris, et on meeleavaldajate poolel. Nad ütlesid, et nad kuuluvad antifasse ja käskisid meeleavaldajatel valgeid linnaosasid rüüstata. Nad tabati ja Twitter võttis nende postitused maha, sest nad rikkusid oma reegleid vägivalla, rämpsposti ja võltskontode kohta.

Autokokkupõrked

Juuli esimese nädala seisuga sõitsid autojuhid ainuüksi Ameerika Ühendriikides 66 korda autodega vastu meeleavaldajate gruppe. Seitse juhtidest olid politseinikud. Vähemalt kaks inimest hukkus. 24 autojuhti on süüdistatud kuritegudes.

Föderaalagendid arreteerivad inimesi

Juuli keskel hakkasid föderaalagendid Oregoni osariigis Portlandis meeleavaldajaid vahistama, tõmmates neid sõidukitesse, millel politseitunnuseid ei olnud. Nad ei öelnud meeleavaldajatele täpselt, miks nad arreteeritakse. Mõnele protestijale esitati hiljem süüdistus ja teised vabastati.

Need agendid olid föderaalvalitsusest. Mõned neist olid erioperatsioonide rühmast ning tolli- ja piirivalveameti BORTACist. Seaduslikult on föderaalagendid lubatud vahistada inimesi ainult föderaalsete kuritegude kahtluse korral. Ametlikult peaksid nad kaitsma ainult Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsusele kuuluvat vara, kuid nad on vahistanud inimesi, kes ei olnud föderaalse vara lähedal. Nad ei küsinud Oregoni osariigilt ega Portlandi linnalt luba Portlandis inimeste vahistamiseks. Portlandi linnapea Ted Wheeler ütles, et ta ei taha föderaalagente linna. Oregoni kuberner Kate Brown ütles, et see oli "president Trumpi poliitiline teater, millel pole midagi pistmist avaliku ohutusega" ja "föderaalvalitsuse jultunud võimu kuritarvitamine".

18. juulil kuulis mereväe mereväe veteran Christopher David, 53, vahistamistest ja läks Portlandi kesklinna, et rääkida agentidega. Föderaalagendid annavad vande kaitsta Ameerika Ühendriikide põhiseadust. David tahtis küsida agentidelt, kuidas nad saavad inimesi arreteerida ja põhiseadust kaitsta. Selle asemel, et talle vastata, pihustasid nad teda pipragaasiga ja lõid teda pampudega. Nad murdsid talle jala. Sündmus jäädvustati videole.

Ööl vastu 22.-23. juulit tulid Portlandis meeleavaldajad föderaalhoone juurde ja viskasid ilutulestikku üle aia. Föderaalametnikud kasutasid rahvahulga vastu pisargaasi. Nad kasutasid pisargaasi ka Portlandi linnapea Ted Wheelerile, kes oli tulnud välja protestijatega rääkima.

Muud sündmused

New Yorgi Brooklynis näitas video, kuidas politseinik tõukas seitsmekümneaastast meest. Mees kukkus maha ja veritses peast. Mõlemad olid valged. Ohvitser Vincent D'Andraia oli vigastanud ka teisi meeleavaldajaid. Ta kõrvaldati ametist ja teda süüdistati kallaletungi eest. D'Andraia oli esimene New Yorgi politseinik, keda süüdistati George Floydi protestide ajal tehtud tegude tõttu.

Washingtonis Seattle'is sõitis Nikolas Fernandez, 31, oma autoga vastu meeleavaldajate gruppi ja tulistas üht meest. Ta ütles, et kartis oma elu pärast, sest meeleavaldajad püüdsid teda aknast kinni haarata. Tuletõrjujad viisid Fernandezi tulistatud mehe haiglasse.

Pühapäeval, 7. juunil sõitis Harry H. Rogers Richmondis, Virginia osariigis oma autoga vastu meeleavaldajate rühma. Rogers, 36, on valge ülemvõimu rühmituse Ku Klux Klan liige. Ametivõimud esitasid Rogersile süüdistuse pahatahtliku vigastamise katses, vandaalitsemise ning rünnaku ja kehavigastuse eest ning prokurör ütles, et ta kaalub tema süüdistamist vihakuriteos.

Esmaspäeval, 10. augustil lõhkusid inimesed Chicagos, Illinoisi osariigis Magnificent Mile'il, mis on Chicago peamine osturajoon, aknaid ja varastasid asju. Kahte inimest tulistati. Kolmteist politseinikku sai vigastada. Rohkem kui 100 inimest arreteeriti. Linn tõstis Magnificent Mile'ile viivad sillad ja peatas ühistranspordi, et keegi ei saaks sinna enam minna. Chicago linnapea Lori Lightfoot ütles, et Chicago ei vaja föderaalagente.

Annetused

Inimesed annetasid raha mustanahaliste juhitud poliitilistele rühmitustele, eriti kautsjoni fondidele. Tagatisfondid annavad raha, et aidata vahistatud inimestel enne kohtuprotsessi vanglast välja pääseda. National Bail Fund Network sai kahe nädalaga 75 miljonit dollarit. Minnesota Vabaduse Fond sai nelja päevaga 20 miljonit dollarit. The Bail Project sai üle 15 miljoni dollari. Seda oli nii palju, et mõned rühmad ei suutnud seda kõike kokku lugeda. Black Lives Matter sai ainuüksi ühe petitsiooniga 5 miljonit dollarit. Mõned rühmad said nii palju raha, et nad ei vajanud rohkem ja käskisid annetajatel minna teistele rühmadele.

Surmad

See osa vajab rohkem teavet. (juuni 2020)

Alates 9. juunist 2020 on protestide tõttu hukkunud üheksateist inimest:

• 27. mail tulistati Minnesota osariigis Minneapolises Calvin Horton Jr. meeleavalduse ajal surnuks. Kohalik poeomanik arreteeriti ja politsei ütles, et kahtlusalune tulistas oma relva pärast seda, kui nägi rüüstamist.
• 29. mail lasti Michigani osariigis Detroidis protestide lähedal üks mees maha.
• 30. mail tulistati California osariigis Oaklandis föderaalse kaitseteenistuse ametnik David Patrick Underwood föderaalse kohtumaja ees surnuks. Teine valvur sai samuti vigastada. Sisejulgeolekuministeerium nimetas tulistamist riigisiseseks terroriaktiks. FBI uurib juhtumit, kuid ei ole veel kindlaks teinud motiivi ega kahtlusalust.
• 30. mail hukkus Missouri osariigis St. Louis'is mees, kes jäi mässuliste eest ära sõitva FedExi veoauto alla.
• 30. mail tulistati Nebraskas Omahas, Nebraska osari ees maha protestija James Scurlock. Tulistamises kahtlustatakse baari omanikku.
• 30. mail hukkus Chicagos, Illinoisi osariigis üks mees ja viis inimest sai vigastada mitmete erinevate ürituste käigus meeleavaldajate lähedal.
• 31. mail tulistati Indianapolises, Indianas, kaks inimest meeleavalduste lähedal maha.
• 1. juunil sai Kentucky osariigis Louisville'is üks mees surma, kui Louisville'i politsei ja Kentucky rahvuskaart hakkasid rahvahulka tulistama. Need ametivõimud ütlesid, et nad vastasid tulele pärast seda, kui nende pihta tulistati. Kuid tapetud mees ei osalenud protestides. Surmajuhtumi uurimine on käimas.
• 1. juunil tulistati Davenportis, Iowa osariigis, kaks inimest surma, kui öösel oli palju rahutusi. Tulistamises sai vigastada ka üks politseinik.

Avalik arvamus

Pew Researchi uuringu kohaselt arvas kaks kolmandikku Ameerika täiskasvanutest, et protestid olid head: 60% valgetest täiskasvanutest, 86% mustanahalistest täiskasvanutest, 75% Aasia täiskasvanutest ja 77% hispaanlastest täiskasvanutest.

Mõned ütlesid, et Floydi protestid näitavad, et Ameerika on kaotamas oma kohta teiste riikide liidrina. Prantsuse ajakirjanik Pierre Haski ütles 1. juunil: "Peking ei oleks võinud paremat kingitust loota. Riik, mis nimetab Hiinat kõigi hädade süüdlaseks, teeb linnamässudega pealkirju kogu maailmas."

Valitsuse vastus

Tim Walzi reaktsioon

Minnesota kuberner Tim Walz soovis muutusi: Walz: "On aeg ümber ehitada. Taastada linn, taastada meie õigussüsteem ja taastada suhted õiguskaitseorganite ja nende vahel, keda nad peavad kaitsma. George Floydi surm peaks viima õigluse ja süsteemsete muutusteni, mitte rohkem surma ja hävingut."

2. juunil 2020 ütles kuberner Walz, et Minnesota inimõiguste osakond uurib Minneapolise politseiosakonda. Kuberner Walz ütles: "Uurimine vaatab läbi MPD poliitika, menetlused ja tavad viimase 10 aasta jooksul, et teha kindlaks, kas osakond on kasutanud süsteemseid diskrimineerivaid tavasid värviliste inimeste suhtes."

Inimõiguste volinik Rebecca Lucero ütles, et ministeerium võib oma aruande tulemused saada "mitme kuu jooksul".

Donald Trumpi reaktsioon

President Donald Trump rääkis oma kaastundest George Floydile ja tema perekonnale, kuid nimetas meeleavaldajaid ka "pätideks" ja ütles, et "kui algab rüüstamine, algab tulistamine". Twitter peitis postituse ära, sest see rikkus nende reegleid vägivalla esitamisest kui heast küljest. Trump süüdistas protestides "nõrku" demokraatlikke linnapead ja kubernerid ning antifašistlikku liikumist antifa, öeldes, et ta kuulutab selle terroristlikuks organisatsiooniks.

Lõuna-Carolina senaator Tim Scott, kes on mustanahaline ja vabariiklane (sama nagu Trump), nimetas Trumpi tweete "mitte konstruktiivseks".

1. juunil ütles Trump linnadele ja osariikidele, kus toimuvad protestid, et nad peavad häda lõpetama või muidu saadab ta sõjaväe. Seadust, mis võimaldab Trumpil seda teha, 1807. aasta ülestõusmisseaduse (Insurrection Act of 1807), kasutati viimati 1992. aastal Rodney Kingi rahutuste puhul Los Angeleses.

Ka 1. juunil, veidi enne kella 19.00, kui inimestele oli antud korraldus tänavatelt eemal hoida, tulistasid politsei ja salateenistus protesteerijad Valge Maja lähedal välkpommidega ja pisargaasiga. Nad tegid seda selleks, et sundida meeleavaldajaid lahkuma Püha Johannese kirikust. Seejärel kõndis president Trump Püha Johannese kirikusse, hoidis piiblit käes ja lasi end pildistada. Washington D.C. piiskop Mariann E. Budde, Washingtoni piiskopkonna usujuhataja, ütles, et Trump ei lausunud ühtegi palvet ega rääkinud George Floydist. Järgmisel päeval ütlesid mitmed demokraadid ja kaks vabariiklast, et Trump tegi seda valesti. Nebraska senaator Ben Sasse, vabariiklane, ütles. "Aga on olemas põhiline - põhiseaduslik - õigus protestida ja ma olen selle vastu, et rahumeelset protesti puhastatakse fotoürituse jaoks, mis käsitleb Jumala sõna poliitilise rekvisiidina."

Minneapolise linna reaktsioon

Minneapolise ametnikud teatasid 5. juunil, et politseil ei ole enam lubatud kasutada inimeste vastu kägistust. 7. juunil hääletas linnavolikogu, et võtta politseiosakond laiali ja asendada see millegi muuga.

Minnesota osariigi reaktsioon

Minnesota osariigi seadusandja üritas kirjutada uut seadust, mis kujundaks ümber kõik Minnesota politseiosakonnad. 2020. aastal on Minnesota osariigi seadusandlik kogu ainuke Ameerika Ühendriikides, kus üks poliitiline partei kontrollib ühte koja ja teine erakond teist koja. Minnesota osariigi esindajatekojas on Ameerika Ühendriikide Demokraatlikul erakonnal enamus ja Minnesota osariigi senatis on Ameerika Ühendriikide Vabariiklikul erakonnal enamus. Demokraadid soovisid Minnesotas suuri muudatusi politsei töös, näiteks lasta osariigi peaprokurörile uurida politseimõrvu ja taastada kurjategijate hääleõigus. Vabariiklased soovisid väikseid muudatusi, näiteks reegli kehtestamist, mis keelab selliste kägistuste kasutamise nagu see, mida Chauvin kasutas George Floydi tapmiseks. Demokraadid ütlesid, et vabariiklaste kava ei meeldinud neile, sest see sisaldas peamiselt asju, mida politseijaoskonnad olid juba proovinud. Reede, 19. juuni südaööl sai Minnesota osariigi seadusandja aeg otsa. Nende istungjärk lõppes ja kumbki plaan ei saanud seaduseks.

Muud reaktsioonid

Paljud Ameerika linnad ja osariigid eemaldasid George Floydi protestide ajal konföderatsiooni sõdurite ja ohvitseride kujud. Mõnikord tõmbasid protestijad kujud maha ja mõnikord otsustasid linnavolikogud need eemaldada. 5. juunil teatas Ameerika Ühendriikide merevägi, et nad ei luba konföderatsiooni lippe oma baasidel. Konföderatsioonlased olid 1800. aastatel Ameerika kodusõjas orjapidamise poolel. Southern Poverty Law Center'i andmetel toetavad konföderatsiooni kujud ja lipud valge ülemvõimu. Protestijad kahjustasid või kiskusid maha ka Christopher Kolumbuse kujusid vähemalt seitsmes linnas, sealhulgas Miamis, Bostonis, Baltimore'is, Marylandis, Richmondis, Virginia osariigis ja Columbusis, Ohio osariigis.

Ülikoolid nimetasid hooned ümber. Columbia ülikooli meditsiinikooli asutas George Washingtoni tundnud arst Samuel Bard. Ta omas ka orje. 1931. aastal nimetas Columbia ülikooli ühiselamu hoone tema järgi Bard Halliks. Columbia õpetajate kolledž võttis ühe hoone nimeks Edward L. Thorndike. Thorndike oli vihanud juute ning toetas seksismi ja eugeenikat. Princetoni ülikool nimetas Wilsoni kolledži ümber, sest selle nime saanud president Woodrow Wilsoni poliitika oli rassistlik.

Juunis andis Ameerika Ühendriikide senat sõjaväele korralduse muuta kõigi konföderatsioonlaste järgi nimetatud sõjaväebaaside, näiteks Fort Braggi nimed. Neil on uute nimede valimiseks aega kolm aastat.

Inglismaal Bristolis lükkas rahvahulk maha orjakaupmees Edward Colstoni kuju ja viskas selle sadamasse. 15. juulil püstitasid inimesed Black Lives Matteri protestija Jen Riedi kuju. Järgmisel päeval võttis linnavalitsus kuju maha, sest keegi ei olnud selle püstitamiseks luba küsinud. Linnaametnikud viisid kuju muuseumisse. Palee kannab nime "A Surge of Power (Jen Reid)" ja selle on teinud Marc Quinn.