Wasting Light on Ameerika rokkbändi Foo Fighters seitsmes stuudioalbum, mis ilmus 12. aprillil 2011 Roswelli ja RCA Recordsi väljaandel. See oli esimene Foo Fighters'i album, kus kitarrist Pat Smear osales taas täismembraadina pärast The Colour and the Shape'i (1997); külalisena oli ta varem mänginud ka plaadil Echoes, Silence, Patience & Grace (2007).
Salvestamine ja produktsioon
Album salvestati bändi laulja ja kitarristi Dave Grohli garaažis, mis asus Californias Encino linnas. Üks olulisemaid otsuseid salvestuse juures oli loobumine digitaalsest tööst – kogu plaadi salvestus tehti ainult analoogseadmetega, kasutades 2-tollist magnetlinti ja vintage-kõlari- ja mikrofoni‑komplekte. Selle produtseeris Butch Vig. Vig ja Grohl olid varem koos töötanud ka Nirvana 1991.–1992. aasta albumi Nevermind produtseerimisel, mistõttu koostöö nende vahel oli hästi sisse mängitud.
Enne salvestuste algust harjutas bänd intensiivselt: nad veetsid mitu nädalat, et esitus oleks võimalikult täpne, sest analoogsalvestusel on vea parandamine keerulisem kui digitaalselt. See andis lugudele orgaanilisema, „elavama” tundemärgi ja rõhutas bändi ansamblilist kõla.
Muusika, stiil ja külalisesinejad
Wasting Light ühendab Foo Fightersi varasema energilise rokkheli ja vahetu, riffikeskse lähenemise. Lood varieeruvad agressiivsematest ja kiiretempolistest paladest hadi‑roki ja meloodilisemate vormideni, kus tähelepanu on nii lüürikal kui ka stuudiotöö kõlapildil. Plaadil osalevad lisaks bändi põhiliikmetele mitmed külalisesinejad, näiteks Bob Mould, Krist Novoselic, Jessy Greene, Rami Jaffee ja Fee Waybill; nende panus rikastas arranžeeringuid ja lisas mõnele loole eripära.
Väljalase, singlid ja tuur
Albumilt ilmus kokku kuus singlit, millest kõige edukam oli "Rope", mis tõusis otse Billboardi rokilaulude edetabelis esikohale — haruldane saavutus edetabeli ajaloos. Wasting Light debüteeris mitmes riigis tugevalt: album jõudis esinumberkohtadele ja oli edetabelite tipus paljudes riikides, sealhulgas Ameerika Ühendriikides. Albumi väljaandmist ja edu toetas ka mahukas maailmaturnee, mille käigus esitas bänd rohkelt lugusid uuelt plaadilt.
Kriitiline vastuvõtt ja edetabelid
Kriitikud võtsid Wasting Lighti üldiselt hästi vastu: kiitusega tõsteti esile eelkõige produktsiooni selgust ja jõulisust ning laulude kirjutamise tugevust ja mitmekülgsust. Paljud arvustused märkisid, et analoogsalvestus andis plaadile erilise soojuse ja dünaamilisuse, mis eristus mõnest eelmistele salvestustele iseloomulikust töödeldud helist.
Auhinnad
Wasting Light pälvis tuntust ka muusikaauhindade maastikul: 2012. aastal võitis album kokku neli Grammy auhinda, mille hulgas oli ka parima rockalbumi auhind. Samuti tunnustati plaadi ja singlite produktsiooni ning esitusi mitmetes rokk‑kategooriates.
Isikud ja panus
Peamised Foo Fightersi liikmed sellel plaadil olid Dave Grohl (vokaal, kitarr), Taylor Hawkins (trummid), Nate Mendel (bass), Chris Shiflett (kitarr) ja Pat Smear (kitarr). Lisaks andsid oma panuse külalised nagu Bob Mould, Krist Novoselic, Jessy Greene, Rami Jaffee ja Fee Waybill. Rami Jaffeeist sai hiljem bändi püsivam koostööpartner.
Wasting Light on üks Foo Fightersi silmapaistvamaid väljalaskeid 2010. aastate algusest: see näitas, et suurriiklikult levinud digitaalse tehnoloogia taustal võib analoogne lähenemine anda tugeva kunstilise avalduse ning tõi bändile nii kriitilist kui ka kommertsedu.