Busani metroo (Hangul: 부산 도시철도; Hanja: 釜山 都市鐵道; RR: Busan dosicheoldo) on metroosüsteem Busanis, Lõuna-Koreas. Busan on üks neljast Lõuna-Korea linnast, millel on metroosüsteem; teised on Seoul, Daegu ja Incheon. Metroosüsteeme ehitatakse ka Gwangjuus ja Daejeonis. Metroo planeerimine Busanis algas 1979. aastal ja ehitustööd said tõsiseks hoo sisse 1981. aastal.

Ajalugu ja areng

Esimene etapp – 16,2 km pikk liin 17 jaamaga Nopo-dongi ja Beomnaegoli vahel – avati ametlikult 19. juulil 1985. aastal. Sellest algusest on süsteem järk-järgult kasvanud: lisati uusi lõike ja avati eraldi liine, mida on ehitatud mitmes etapis. Aja jooksul laienes võrgustik niijaama- ja liinilaiendustega ning moderniseeriti tehnoloogiat ja teenuseid (nt ohutussüsteemid ja platvormiuksed).

Liinid, jaamad ja pikkus

Tänapäeval koosneb Busani metroo mitmest liinist ja haarab suuri osa linna peamistest piirkondadest. Hetkeseisuga on süsteemis kokku 102 jaama ja 106,8 km rööbasteid (umbes 66 mi). Varasemalt – enne mõne laienduse ja uute lõikude avamist – oli süsteem väiksem; näiteks ühel perioodil oli avatud 3 liini 94 jaamaga ja umbes 95,8 km rööpaid. Tänane võrk ühendab kesklinna eeslinnadega ja võimaldab paljudes kohtades üleistumisi teiste rongi‑ või bussiliinidega.

Peamised liinid ja eristused

  • Liin 1 – algselt avatud 1985. aastal (esimene lõik Nopo-dong(노포동)~Beomnaegol(범내골)). See on üks põhiliine, mis on laienenud mitmeid kordi, ühendades olulisi piirkondi ja jaamaühendusi.
  • Liin 2, 3 ja 4 – lisati järk-järgult hiljem, et katta linna teisi suundasid ja tihendada võrgustikku. Igal liinil on oma tunnusjoon (näiteks erinev infrastruktuur ja sõidustiil), kuid need töötavad kokku ühe linna transpordivõrguna.

Haldus, piletisüsteem ja teenused

Süsteemi haldab peamiselt Busan Transportation Corporation, mis kasutab kaubamärki "Humetro". Busan Transportation Corporation vastutab liinide 1–4 igapäevase töö korraldamise, pileti- ja klienditeeninduse, rongide hoolduse ning jaamade ohutuse eest. Metroos on laialt levinud elektrooniline ühispiletisüsteem (nt T-money või ekvivalendid), mis võimaldab maksta nii metroo- kui ka bussisõidudega ühtse kaardiga. Piletihinnad on enamasti distantsipõhised; toimuvad ka soodustused ja kuukaardid regulaarsetele reisijatele.

Ühendused ja töökindlus

Busani metroo pakub mitmeid ülekäike teiste transpordivõrkudega — bussiliinid, raudteejaamad ja lähirongid — ning suhtleb piirkondlike liinidega nagu Busan–Gimhae Light Rail (BGL), mis teenindab ühendust Gimhae lennujaama ja mõnede äärelinnaosadega (BGL opereerib eraldi, kuid on piletisüsteemi kaudu tihedalt integreeritud). Jaamades on tavaliselt ligipääsetavuslahendused (liftid, eskalaatorid ja piktogrammidega viidad), infotahvlid ja ohutussüsteemid.

Rongid ja tehnoloogia

Rongid on peamiselt terasrattalised metroorongid, varustatud kaasaegsete ohutus- ja kommunikatsioonisüsteemidega. Pidevalt uuendatakse varustust, paigaldatakse platvormiukseid ja parandatakse sõidukite energiatõhusust. Mõnel hiljuti avatud liinil on kasutusel ka uuema tüübi sõidukid ja automaatika lahendused.

Tulevikuplaanid

Busani metroo areng jätkub: linnaplaneerijad ja transpordinõukogud kavandavad veel laiendusi, uusi lõike ja paremaid üleistumisi teiste transpordiliikidega. Eesmärgiks on vähendada liiklusummikuid, parandada ühistranspordi katvust äärelinna piirkondades ja tõsta üldist liikumismugavust Busani elanikele ning külastajatele.

Kokkuvõte

Busani metroo on oluline osa linna transpordisüsteemist, pakkudes kiiret, tihedalt liikuvat ühendust peamiste linnaosade vahel. Alates esimesest avamisest 1985. aastal on võrk laienenud — tänaseks on olemas mitu liini, 102 jaama ja üle 100 kilomeetri rööpaid — ning jätkab moderniseerumist ja laiendamist.