Kirsikorjamine (cherry picking) — andmete selekteerimine ja kinnitushälve

Cherry picking on see, kui keegi valib juhtumi, mis toetab tema arvamust.

Oletame näiteks, et uue ravimi kohta on tehtud kakskümmend uuringut ja 19 ütleb, et see toimib, kuid üks ütleb, et see ei toimi. "Kirsika valimine" tähendab ühe ebaõnnestunud uuringu kasutamist, et "tõestada", et ravim on kasutu. See on teatud tüüpi kinnitushälve, kus inimene näeb tõendeid selle kohta, mida ta tahab või ootab näha, ja ignoreerib tõendeid, mis on vastuolus tema veendumustega. Selline valikuline tõendite esitamine annab sageli moonutatud või eksitava pildi tegelikkusest.

Mis on kirsikorjamine ja kust see nimi tuleb?

Kirsikakorjamise mõiste pärineb sellest, kui inimesed korjavad kirsse puult - kirsikakorjaja võtab ainult kõige punasemad ja küpsemad viljad. Kui keegi vaatab kõiki vilju, mida inimene on korjanud, võib ta arvata, et kõik kirsid on punased, kuni ta läheb puu juurde ja näeb seal veel palju kahvatuid, ebaküpseid kirsse. Sama printsiip kehtib ka tõendite puhul: nähtavaks tehakse ainult „kõige sobivam“ osa andmetest.

Kuidas kirsikorjamine väljendub?

Cherry picking kui termin on üsna negatiivne, sest see viitab sellele, et inimene, kes seda teeb, üritab publikut petta või lihtsalt ei hooli faktidest. Kirsipüüdmine võib võtta mitmeid vorme. Kõige ilmsem näide on see, kui kasutatakse ainult neid tõendeid, mis toetavad teatavat argumenti, ning ignoreeritakse või varjatakse muud tõendid, mis seda ei toeta või on selle vastu. Teiste näidete hulka võib kuuluda ka see, et suurt rõhku pannakse tõenditele, mis toetavad ideed, kuid vaevalt et muid tõendeid, ning tsitaadi võtmine kontekstist välja, nii et sellel näib olevat teistsugune tähendus kui algselt.

Seos teaduse, meditsiini ja pseudoteadusega

Kui seda rakendatakse sellistes valdkondades nagu meditsiin ja teadus, peetakse kirsikakogumist "halvaks teaduseks" või pseudoteaduse tunnuseks. Pseudoteadus on see, kui valesid väiteid esitatakse nii, nagu oleks neil teaduslik alus, kuigi neil ei ole. Paljud pseudoteadlased valivad oma väidete toetuseks tõelisi teaduslikke tõendeid, kuid teevad seda selektiivselt, et anda eksitav mulje laiemast konsensusest.

Teaduses on üsna tavaline, et mõned uuringud on vastuolus teiste uuringutega, näiteks juhul, kui tulemuste mõõtmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid või kui inimlik eksimus või juhus võib viia ebatavaliste tulemusteni. See tähendab, et sageli on olemas uuring, mida keegi saab kasutada oma väite toetuseks, ja ta võib valida selle ühe uuringu, isegi kui paljud teised uuringud on sellele vastuolus. Seega on oluline hinnata kogu tõendite kogumit, mitte ühtikest uuringut eraldi.

Mõjud ja riskid

Rahvatervisele oht — meditsiinis võib kirsikorjamine viia valeotsusteni ravi või ennetuse kohta.
Eksitav avalik arusaam — meedia või poliitika kaudu levitatav selektiivne info võib kujundada inimeste uskumusi ja otsuseid valesti.
Uurimistöö usaldusväärsus langeb — kui teadustöid kasutatakse valikulise tõendina, kannatab teaduse üldine maine.
Õiguslikud ja eetilised küsimused — tahtlikult valikulise tõendi esitlemine võib olla eksitav ja mõnes kontekstis ka juriidiliselt problemaatiline.

Kuidas kirsikorjamist ära tunda?

Kontrolli, kas esitatud väited toetuvad laiemale teaduskirjandusele või ainult mõnele üksikule uuringule.
Vaata uuringu suurust, meetodit ja korduvust — väikesed või metoodiliselt nõrgad uuringud on herkemad ekslikele tulemustele.
Otsi meta-analüüse või süsteemseid ülevaateid, mis võtavad arvesse kõiki olemasolevaid andmeid.
Ole tähelepanelik, kui kasutatakse tugevaid sõnu ilma konteksti või vastuvaidlevate tõendite mainimiseta.
Pööra tähelepanu tsitaatide kontekstile — kas tsitaat on/võetud kontekstist välja?
Küsi kogu andmestikku või viiteid algallikatele; läbipaistvuse puudumine on sageli halb märk.

Kuidas kirsikorjamist vältida (uurijatele, ajakirjanikele, lugejatele)?

Uurijad: eelregistreeri uuringu kavand (preregistration) ja jaga kõiki andmeid, et vähendada valikuvõimalust järeltöötluse ajal.
Ajakirjanikud: kontrolli allikaid ja otsi eksperthinnanguid; ära rõhuta ainult neid tulemusi, mis teenivad narratiivi.
Lugejad: otsi kokkuvõtteid (meta-analüüse), võrdle allikaid ja ole skeptiline üheainsa imepärase tulemuse suhtes.
Poliitikud ja otsustajad: tugine poliitikakujundamisel laiemale tõendite kogumile, mitte pojedinaarsetele näidetel.

Seosed teiste kalduvuste ja vigadega

Kirsikorjamine on tihedalt seotud kinnitushälbega (confirmation bias), kus inimesed otsivad ja mäletavad eelkõige seda informatsiooni, mis kinnitab nende olemasolevaid vaateid. Samuti on see seotud valikukallutuse (selection bias) ja ellujäämisveaga (survivorship bias) — kõigi nende puhul valitakse tähelepanu alla või analüüsi ainult teatud osa andmetest, andmata adekvaatset arvestust kogu populatsiooni või uurimuse konteksti kohta.

Lõppsõna

Kirsikorjamine moonutab tõestuse pilti ja võib viia ekslike järeldusteni. Selle ära tuntud ja vastu võitlemine nõuab teadlikkust, läbipaistvust ja laiapõhjalist tõendite hindamist. Mõistlik skeptitsism, metoodiline hoolikus ja sõltumatud kokkuvõtted aitavad eristada hästi toetatud järeldusi selektiivsest või eksitavast infotoodangust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kirsikavedu?

V: Kirsikakogumine on see, kui keegi valib tõendeid, mis toetavad tema arvamust, samas ignoreerides või varjates tõendeid, mis seda ei toeta. See on üks kinnituspoolest ja seda võib pidada "halvaks teaduseks" või pseudoteaduse tunnuseks.

K: Kust pärineb mõiste cherry picking?

V: Mõiste "kirsside korjamine" pärineb sellest, kui inimesed korjavad kirsse puult - kirsside korjaja võtab ainult kõige punasemad ja küpsemad viljad. Kui keegi vaatab kõiki vilju, mida inimene on korjanud, võib ta arvata, et kõik kirsid on punased, kuni ta läheb puu juurde ja näeb seal veel palju kahvatuid, ebaküpseid kirsse.

K: Kuidas saab kirsside korjamine kuju võtta?

V: Kirsside korjamine võib võtta mitmeid vorme. Kõige ilmsem kirsside korjamise juhtum on see, kui kasutatakse ainult neid tõendeid, mis toetavad teatavat argumenti, ja muud tõendid, mis seda ei toeta või on selle vastu, jäetakse tähelepanuta või varjatakse. Muude näidete hulka võib kuuluda näiteks see, et suurt rõhku pannakse tõenditele, mis toetavad ideed, kuid vaevalt et muudele tõenditele, ning tsitaadi võtmine kontekstist välja, nii et sellel näib olevat teistsugune tähendus, kui see algselt oli.

K: Mis on pseudoteadus?

V: Pseudoteadus on see, kui ebatõesed väited esitatakse nii, nagu oleks neil teaduslik alus, kuigi neil ei ole. Paljud pseudoteadlased valivad oma väidete toetuseks tõelisi teaduslikke tõendeid.

K: Kas teaduses on sageli vastuolulisi uuringuid?

V: Jah, teaduses on üsna tavaline, et mõned uuringud on vastuolus teiste uuringutega, näiteks juhul, kui tulemuste mõõtmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid või kui inimlik eksimus või juhus võib viia ebatavaliste tulemusteni. See tähendab, et sageli on olemas uuring, mida keegi saab kasutada oma väite toetuseks, ja ta võib valida selle ühe uuringu, isegi kui paljud teised uuringud on sellega vastuolus.

K: Millist käitumist tähendab ainult ühe ebaõnnestunud uuringu kasutamine?

V: Ainult ühe ebaõnnestunud uuringu kasutamine tähendab, et inimene näeb tõendeid selle kohta, mida ta tahab või ootab näha, ja ignoreerib tõendeid, mis on vastuolus tema veendumustega. Samuti tähendab see pettust, sest selle meetodi kasutamisega püütakse publikut petta, mida peetakse "halvaks teaduseks".