Dekonstruktsioon
Dekonstruktsioon on viis mõista, kuidas midagi on loodud, tavaliselt selliseid asju nagu kunst, raamatud, luuletused ja muud kirjutised. Dekonstruktsioon on millegi lagundamine väiksemateks osadeks. Dekonstruktsioon vaatleb väiksemaid osi, mida kasutati objekti loomiseks. Väiksemad osad on tavaliselt ideed.
Mõnikord vaadeldakse dekonstruktsioonis, kuidas autor võib vihjata asjadele, mida ta ei mõtle. See ütleb, et kuna sõnad ei ole täpsed, ei saa me kunagi teada, mida autor mõtles.
Mõnikord vaadeldakse dekonstruktsioonis asju, mida autor ei öelnud, sest ta tegi eeldusi.
Üks asi, millele ta tähelepanu pöörab, on see, kuidas vastandid toimivad. (Ta nimetab neid "binaarseteks vastanditeks".) Ta ütleb, et kaks vastandit nagu "hea" ja "halb" ei ole tegelikult erinevad asjad. "Hea" on mõttekas ainult siis, kui keegi võrdleb seda "halvaga", ja "halb" on mõttekas ainult siis, kui keegi võrdleb seda "heaga". Ja nii et isegi kui keegi räägib "heast", räägib ta ikkagi "halvast". Aga see on ainult üks asi, mida see teeb.
Selliste asjade tõttu väidab dekonstruktsioon, et raamatud ja luuletused ei tähenda kunagi lihtsalt seda, mida me esialgu arvame, et nad tähendavad. Alati on seal ka teisi tähendusi ja raamat või luuletus toimib, sest kõik need tähendused toimivad koos. Mida lähemalt me kirjutist vaatame, seda rohkem leiame sellest, kuidas see toimib, ja sellest, kuidas tähendus toimib kõigi asjade puhul. Kui me kõike lahti mõtestaksime, ei saaks me võib-olla kunagi üldse rääkida või kirjutada. Kuid see ei tähenda, et dekonstruktsioon on kasutu. Kui me dekonstrueerime mõningaid asju, saame nende kohta rohkem teada ja selle kohta, kuidas rääkimine ja kirjutamine toimivad.
Slippery Words
Sõnad koosnevad "tähistajatest" ehk helidest/kirjeldustest ja "tähistatavast" ehk tähendusest ja mõistetest, millest nad räägivad. Sõna tähendus on aga loomulikult mitmetähenduslik; sõna iseenesest ja tähendus ei ole loomulikult seotud. Sõna "bänd" võib viidata elastsele ansamblile, popmuusikagrupile, puhkpillimängijate kogunemisele või inimeste kogumile, millest igaühel on omaette tähendused ja mentaalsed kujutlused. See tähendab, et sõnade tähendused valib lugeja. Samamoodi on lugemine nagu püüe hoida märga kala, sest igal sõnal on erinevaid tähendusi. Jacques Derrida nimetab seda "libisemiseks piki tähendusahelat".
Tähenduste ahel on omavahel seotud sõnade pikk ahel, näiteks võib ahel välja näha nii: "bänd, messing, vask, politsei". Sellel ahelal ei ole tegelikult lõppu, sest iga sõna on seotud paljude teistega ja mida libedam sõna, seda rohkem sõnadega see seostub.
Olulised inimesed
Dekonstruktsionistid seavad kahtluse alla keele ja tähenduse. Mõnda Derridale väga lähedast inimest nimetatakse tavaliselt dekonstruktsionistideks. Nende inimeste hulka kuuluvad Helene Cixous ja Jean-Luc Nancy. Kui keegi tõesti dekonstrueeriks kõike, siis ta ei saaks rääkida ega mõelda! Selle asemel on inimesi, kes dekonstrueerivad asju (raamatuid, luuletusi, kirjutisi, sõnu - lühidalt öeldes tekste). Jacques Derrida hakkas asju dekonstrueerima 1960. aastatel, kuid ta ei olnud esimene. Martin Heidegger oli 1927. aastal Olemise ja ajaga rääkinud dekonstruktsioonist, kuid ta kasutas sõna "destruktion". Heidegger võis isegi öelda, et ta sai selle idee Vana-Kreeka filosoofidelt, nagu Platon ja Aristoteles. Teised olulised inimesed, kes sellest rääkisid, on Paul de Man ja Judith Butler.
Küsimused ja vastused
K: Mis on dekonstruktsioon?
V: Dekonstruktsioon on viis mõista, kuidas midagi on loodud, tavaliselt selliseid asju nagu kunst, raamatud, luuletused ja muud kirjutised.
K: Mida dekonstruktsioon vaatleb?
V: Dekonstruktsioon vaatleb väiksemaid osi, mida kasutati objekti loomiseks, kusjuures väiksemad osad on tavaliselt ideed.
K: Mida vaatab dekonstruktsioon mõnikord seoses kirjutamisega?
V: Mõnikord vaatab dekonstruktsioon seda, kuidas autor võib vihjata asjadele, mida ta ei mõtle. See ütleb, et kuna sõnad ei ole täpsed, ei saa me kunagi teada, mida autor mõtles.
K: Millele pöörab dekonstruktsioon tähelepanu seoses vastanditega?
V: Üks asi, millele see tähelepanu pöörab, on see, kuidas vastandid toimivad. (Ta nimetab neid "binaarseteks vastanditeks".) Ta ütleb, et kaks vastandit nagu "hea" ja "halb" ei ole tegelikult erinevad asjad.
K: Mida väidab dekonstruktsioon raamatute ja luuletuste tähenduse kohta?
V: Dekonstruktsioon väidab, et raamatud ja luuletused ei tähenda kunagi lihtsalt seda, mida me esialgu arvame, et nad tähendavad. Alati on seal ka teisi tähendusi ja raamat või luuletus toimib, sest kõik need tähendused toimivad koos.
K: Kas dekonstruktsioon väidab, et me võime täpselt teada, mida autor mõtles?
V: Ei, dekonstruktsioon väidab, et me ei saa kunagi täpselt teada, mida autor mõtles, sest sõnad ei ole täpsed.
K: Mis on dekonstruktsiooni eesmärk?
V: Kui me dekonstrueerime mõningaid asju, saame neist ja sellest, kuidas rääkimine ja kirjutamine toimivad, rohkem teada.
