Hiinalinn (Chinatown): ajalugu, kultuur ja levik maailmas

Hiinalinnad: uurimus nende ajaloost, kultuurist ja globaalsest levikust — ränne Guangdongist, keele- ja kirjakultuurid ning kuulsamad Chinatownid maailmas.

Chinatown on nimetus, mida kasutatakse naabruskonna kohta mis tahes linnas väljaspool Hiinat, kuhu on tulnud palju hiina immigrante, kes elavad koos. Hiinalinnad muutusid maailma linnades tavaliseks pärast seda, kui Hiina kaotas esimese oopiumisõja Briti impeeriumiga. Pärast Hiina kaotust muutusid paljud hiinlased vaeseks, eriti Guangdongi provintsis elavad inimesed. Seal toimus enamik lahingutegevusest. Guangdongi inimesed läksid Hiinast väljapoole tööd otsima. Nad kolisid sellistesse kohtadesse nagu Malaisia, Singapur, Indoneesia ja Ameerika Ühendriigid. Kui hiinlased kolisid nendesse kohtadesse, elasid nad tavaliselt tihedalt koos selles linnas, kus nad viibisid. Neist said hiinalinnad.

Maailma kuulsate Hiina linnade hulka kuuluvad San Francisco, New York City ja Kuala Lumpur.

Enamik varaseid sisserändajaid tuli Kagu-Hiina Guangdongi ja Fujiani provintsidest. Seal on levinud keeled toishani keel, kantoni keel, hakka keel, teochew keel ja hokkieni keel. Nii et need on paljudes Hiina linnades levinud keeled. Samuti, kuna enamik Hiinalinnadest loodi enne seda, kui Hiina Kommunistlik Partei võttis üle Mandri-Hiina, kasutatakse enamikus Hiinalinnades traditsioonilisi hiina kirjamärke. Siiski on Malaisia Hiina linnades sageli näha nii lihtsustatud kui ka traditsioonilisi kirjamärke.

Ajalooline taust ja kujunemine

Hiinalinnade kujunemine on seotud mitme ajaloolise ja majandusliku teguriga. 19. sajandi keskel ja lõpus sundisid sõjad, näljahädad ja sisemised konfliktid paljusid hiinlasi rändama väljapoole mandrit. Palju sisserändajaid tuli tööle kaevandustesse, raudteed ehitama, sadamatesse ja köitmistööstusesse. Tihedad elamistingimused, keelebarjäär ja välismaalaste diskrimineerimine sundisid neid koonduma samasse piirkonda, kus nad said üksteist toetada, hoida oma kultuurilisi traditsioone ja asutada ärisid.

Kultuur, keel ja institutsioonid

Hiinalinnad ei ole pelgalt elamupiirkonnad: need on ka sotsiaalsed ja kultuurilised keskused. Seal asuvad pühakojad, klanniseltsid, ärid, traditsioonilised restoranid, apteegid ja poodide rida, mis teenindavad nii diasporat kui ka kohalikke. Olulised institutsioonid on olnud ka töökondade ühised organisatsioonid (tongs), perekondlikud assotsiatsioonid ja laomad (huiguanid), mis aitasid uustulnukaid tööd leida, lahendada vaidlusi ja korraldada rituaale.

Keeles ja kirjaviisis on nähtav ajalooline pärand: varasemad laineimmigrandid olid sageli pärit Guangdongi ja Fujiani provintsidest, seetõttu levisid kantoni, hakka, teochew ja hokkieni murded paljudes hiinalinnades. Vanemates hiinalinnades kasutatakse sageli traditsioonilisi hiina kirjamärke, eriti seal, kus kogukond on vanem kui 1949. aasta sündmused Mandril. Näiteks Malaisias võib näha nii lihtsustatud kui ka traditsioonilisi märke.

Hiinalinnad maailmas — näited ja eripärad

• San Francisco — üks vanimaid ja kultuuriliselt olulisi hiinalinnu väljaspool Aasiat; tuntud oma ajalooliste pagaritöökodade, templite ja Hiina uusaasta paraadide poolest.
• New York City — linnaosas on mitu tihedalt asustatud hiinalinna tsooni (Manhattan, Flushing ja Brooklyn), mis peegeldavad erinevaid migratsioonilaineid ja dialektilisi erinevusi.
• Kuala Lumpur ja teised Kagu-Aasia hiinalinnad — sageli segunevad kohalikud traditsioonid ja hiina kultuur, suurema keelelise ja kirjaliku mitmekesisusega.
• Vancouver, Toronto, London, Melbourne — kaasaegsed hiinalinnad millel on tugev transnatsionaalne side mandriga ning suured ärikeskused ja toitlustuspinnad.

Tänapäev: arengud ja väljakutsed

Tänapäeval on hiinalinnad mitmes mõttes muutunud. Mõned vanad kogukonnakeskused on jäänud turismiobjektideks, kus kohalikud ja külastajad otsivad autentset toitu, poode ja festivale. Samal ajal on paljudes linnades toimunud gentrifikatsioon — kallim kinnisvara ja uued arengud suruvad traditsioonilisi elanikke välja, mis toob kaasa kultuuripärandi kadu.

Lisaks on viimaste aastakümnete migratsiooninähtused muutnud diaspora struktuuri: uusi hiinlasi tuleb erinevatest provintsidest, ka kõrgemalt haritud ja professionaalseid sisserändajaid, mistõttu hiinalinnad laienevad ka eeslinna piirkondadesse ning tekivad „uued hiinalinnad”. Samas seisavad paljud kogukonnad silmitsi integratsiooni, keele säilitamise ja vanade institutsioonide rahastamise probleemidega.

Oluline kontekst — diskrimineerimine ja õiguslikud piirangud

Paljud hiinalinnad tekkisid ka vastusena diskrimineerimisele ja õiguslikele piirangutele. Näiteks Ameerika Ühendriikides piiratud sisseränne ja keelud nagu Chinese Exclusion Act 1882. aastal sundisid hiinlasi moodustama tugevaid kogukondi iseenda kaitseks. Selline ajalooline taust on oluline mõistmaks, miks hiinalinnad on olnud nii olulised sotsiaalsed tugistruktuurid.

Kokkuvõte

Hiinalinnad on globaalsed nähtused, mis peegeldavad nii ajaloolisi rändevooge kui ka kohalikku kohanemist ja kultuurilist säilimist. Need naabruskonnad töötavad kui ühiskondlikud võrgustikud, majanduslikud keskused ja kultuuripärandi hoidjad, ent seisavad ka tänapäeval silmitsi muutuste ja väljakutsetega. Tutvudes hiinalinnaga, leiab seal alati segu ajaloost, keeltest, uskumustest, toidust ja ärist — elementidest, mis on kujundanud Hiina diaspora ajalugu maailmas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Hiina linn?

K: Millal hakkasid Chinatownid levima?

K: Kus toimus selle sõja ajal enamik lahingutegevusest?

K: Kuhu kolisid hiinlased tööd otsima?

K: Milliseid keeli räägitakse hiinalinnades tavaliselt?

K: Milliseid kirjamärke kasutatakse enamikus Chinatownides?

Otsing