Koraal
Kooraal (hääldus: "Ko-RAHL") on laul, mida laulab luteri kirikus kogu rahvas. Kooraalid kujunesid välja hilisrenessansi ja varajase barokiaja jooksul. Enamik neist kirjutati sel ajal.
Martin Luther arvas, et kogudus (kirikus jumalateenistust pidavad inimesed) peaks saama laulda muusikat, mis ei ole liiga raske. Ta arvas, et sõnad peaksid olema ladina keele asemel saksa keeles, et kõik saaksid aru, millest nad laulavad. Luther kirjutas paljude koorilaulude sõnad ise. Ta isegi komponeeris ise mõned meloodiad, näiteks Ein' feste Burg (Vägev kindlus). Mõnikord kasutas ta traditsioonilisi gregooriuse laulude meloodiaid katoliku jumalateenistusest ja lisas neile uusi saksa sõnu, näiteks Christ lag in Todesbanden (Kristus lebas surma tumedates sidemetes).
Kooraali sõnadel on riimiline muster. Enamik meloodiaid on AAB-kujul (esimese osa meloodia lauldakse kaks korda, seejärel teine osa). Seda kuju nimetatakse saksa keeles "taktivormiks".
Johann Sebastian Bach kasutas palju koraalimuusikaid, lisades tavaliselt omaenda harmooniaid. Ta kasutas neid oma kantaatides. Paljusid neist neljahäälsetest koorilauludest lauldakse tänapäeval saksa protestantlikes kirikutes hümnidena, ja mõnda neist viisidest kasutatakse ka ingliskeelsetes riikides.
Kooraalimeloodiad esinevad ka kooraaliprelüüdides, orelipalades. Neid mängiti tavaliselt jumalateenistuste ajal enne koorilaulu laulmist.
Koorilaulu kasutasid oma loomingus paljud hilisemad heliloojad, näiteks Felix Mendelssohn, Anton Bruckner ja Max Reger.
Küsimused ja vastused
K: Mis on koraal?
V: Kooraal on hümn, mida laulab luteri kirikus kogu rahvas. See kujunes välja hilisrenessansi ja varajase barokiaja jooksul.
K: Miks pidas Martin Luther oluliseks, et kogudustel oleks muusikat, mida nad saaksid laulda?
V: Martin Luther arvas, et kogudusel peaks olema laulmiseks muusika, mis ei ole liiga raske, ja ta tahtis, et nad saaksid aru, mida nad laulavad, mistõttu kirjutas ta sõnad ladina keele asemel saksa keeles.
K: Kas Martin Luther kirjutas mõne meloodia ise?
V: Jah, Martin Luther kirjutas mõned meloodiad ise, näiteks "Ein' feste Burg" ("Vägev kindlus"). Ta kasutas ka traditsioonilisi gregooriuse laulu meloodiaid katoliku jumalateenistusest ja lisas sinna uusi saksa sõnu, näiteks Christ lag in Todesbanden (Kristus lebas surma tumedates sidemetes).
K: Kuidas kõlab tavaliselt koraalimeloodia?
V: Enamik koraalimeloodiaid on AAB-kujul (esimese osa meloodia lauldakse kaks korda, seejärel teine osa), mida saksa keeles nimetatakse "baarivormiks".
K: Kuidas kasutas Johann Sebastian Bach koraalid?
V: Johann Sebastian Bach kasutas paljusid koraalimeloodiaid, lisades tavaliselt omaenda harmooniaid. Ta kasutas neid oma kantaatides ja komponeeris palju neljahäälseid harmooniaid, mida tänapäevalgi lauletakse saksa protestantlikes kirikutes või ingliskeelsetes maades hümnidena.
Küsimus: Milliseid muid kasutusviise leidsid heliloojad lisaks kantaatidele veel kooraalidele?
V: Sellised heliloojad nagu Felix Mendelssohn, Anton Bruckner ja Max Reger kasutasid oma teostes koraalid ja lõid ka orelipalasid, mida nimetatakse "koraaliprelüüdideks" ja mida tavaliselt mängiti jumalateenistuste ajal enne tegeliku laulmise algust.
