Kooraal — luteri kiriku rahvalaul ja muusikaline vorm (põhialused)
Kooraal — luteri kiriku rahvalaul ja muusikaline vorm: ajalugu, Lutheri panus, AAB-meloodiad, Bach, oreli-prelüüdid ja kooraalimuusika põhitõed.
Kooraal (hääldus: "Ko-RAHL") on rahvalaululine hümn, mida laulab kogu kogudus luteri kiriku jumalateenistusel. Laul on sageli lihtsa, meeldejääva meloodiaga ja teksti poolest selge‑rütmiline, et kogu luteri kogudus saaks selle kergesti kaasa laulda. Kooraalid kujunesid välja hilisrenessansi ja varajase barokiaja jooksul; enamik klassikalisi kooraale kirjutati just sel perioodil, kuid mõnede meloodiate juured on vanemad.
Päritolu ja Martin Lutheri roll
Martin Luther pooldas ideed, et kogudus peaks aktiivselt osalema muusikas: laulud ei tohtinud olla liiga keerulised ning sõnad pidid olema rahva jaoks arusaadavas keeles. Sellepärast asendas ta paljude saksa tõlgetega ladina keele laulutekste ja pakkus välja uusi saksakeelseid tekste, et kõik saaksid aru, millest nad laulavad. Ta kirjutas ise mitmete koorilaulude sõnad ja koostas mõne meloodia; tuntud näide on Ein' feste Burg (Vägev kindlus), mis on tõlgitud mitmesse keelde. Samuti kasutab ta tihti traditsioonilisi gregooriuse laulude meloodiaid katoliku jumalateenistusest, andes neile saksa sõnad — näiteks Christ lag in Todesbanden (Kristus lebas surma tumedates sidemetes).
Muusikaline ja tekstiline vorm
Kooraali tekst on tavaliselt värsirealine ja riimiline, sageli jagatud salmideks (stanzas). Meloodiliselt on tüüpiline vorm AAB, mida saksa muusikakäsitluses nimetatakse ka „Barformiks“ või siinses tekstis kasutatud terminiga „taktivormiks“: esimene osa (A) ehk stollen esitatakse kaks korda ja sellele järgneb teine osa (B) ehk abgesang. AAB-vorm aitab teksti ja meloodia mäletamist ning selget fraasideehitust. Kooraalimeloodiad on enamasti lihtsa rütmi ja sammumaise liikumisega; tekst ja meloodia on sünergia — iga silp vastab tavaliselt ühele noodile (süllaabiline laulmine).
- Iseloomulikud jooned: lihtsus, korduvus, selge rütm ja selge tekstiedastus.
- Tähelepanu rõhutatud salmistruktuurile — koorgeograafiliselt sobivad mitmesugused metrumid ja rütmid.
- Meloodiad võivad olla algupäraselt modaalsetes (kirikutoonides) või hilisemalt ümberharmoniseeritud suur- ja väiketoonustesse.
Johann Sebastian Bach ja kooraalharmooniad
Johann Sebastian Bach kasutas kooraale oma loomingus laialdaselt: ta lisas tavaliselt omaenda harmooniaid. Tema neljahäälsetes koorilauluharmonisatsioonides on meloodia tihti ülemhäälena (sopranis) ja teised hääleregistrid toetavad seda harmooniliselt. Bachi kooraalid esinevad nii tema kantaatides kui ka iseseisvate neljahäälsete harmonisatsioonidena; viimasest on saanud olulised õppematerjalid harmoniseerimise ja kontrapunkti õpetamiseks. Tänapäeva saksa protestantlikes kirikutes lauldakse paljusid Bachi ja tema järglaste harmoneeritud kooraale kui hümne; mitmed viisid on levinud ka väljaspool Saksamaad ja on kohandatud ingliskeelsetes kogudustes.
Orgeliprelüüdid (kooraaliprelüüdid) ja jumalateenistuse ülesanne
Kooraalimeloodiad esinevad ka instrumentaalses vormis — kiidetud näide on kooraaliprelüüd ehk orelipala. Need teosed mõeldi sageli selleks, et organ saaks sissejuhatada koguduse laulu, anda meloodiale pilliline versioon või ette anda hetk enne, kui rahvas salmi laulma hakkab. Barokiajastul, eriti Bachi ja tema eeskujuliste seas, arendati organile spetsiaalne kooraaliprelüüdide žanr, kus meloodiat saab kujutada lihtsa foneeriva akordistiku või keerukama kontrapunktilise partnerlusena.
Hilisem kasutus ja pärand
Kooraalide mõju ulatub kaugemale koguduse lauluformist: paljud hilisemad heliloojad on kasutanud kooraaliteemasid oma loomingus — teosed siseruumides või sümfoonilises kontekstis kannavad tihti kooraalitsitaate või -hõngu. Näiteks on kooraalid kasutusel teostes, mille looja on Felix Mendelssohn, Anton Bruckner ja Max Reger. Kooraalid on mõjutanud ka hümnikoguandust ja kiriklikku repertuaari laiemalt: nende meloodiaid on tõlgitud ja kohandatud eri keelte ning konfessioonide tarbeks ning paljud neist on säilinud kaasaegsetes kirikulaulikutes.
Kuidas kooraal kõlab tänapäeval
Tänapäeval kuuleb kooraale nii traditsioonilistes jumalateenistustes kui ka kontsertlavadel. Kolmanda osana kiriklikust elust pakuvad need lihtsad, ent sügava väljendusega laulud endiselt võimalust ühiseks palvest ja muusikalisest kultuuripärandist osa saamiseks. Kooraalidel on ka õpetlik roll muusikahariduses: nende kaudu õpitakse häälesobitust, harmooniat ja kõla‑teadlikkust.
Kokkuvõtlikult on kooraal lihtne, ühiskondlikult oluliselt funktsionaalne ja ajalooliselt rikas lauluvorm — see ühendab rahvaliku kätteõpitu, liturgilise eesmärgi ja kõrgema kunstmuusika traditsiooni.
Küsimused ja vastused
K: Mis on koraal?
V: Kooraal on hümn, mida laulab luteri kirikus kogu rahvas. See kujunes välja hilisrenessansi ja varajase barokiaja jooksul.
K: Miks pidas Martin Luther oluliseks, et kogudustel oleks muusikat, mida nad saaksid laulda?
V: Martin Luther arvas, et kogudusel peaks olema laulmiseks muusika, mis ei ole liiga raske, ja ta tahtis, et nad saaksid aru, mida nad laulavad, mistõttu kirjutas ta sõnad ladina keele asemel saksa keeles.
K: Kas Martin Luther kirjutas mõne meloodia ise?
V: Jah, Martin Luther kirjutas mõned meloodiad ise, näiteks "Ein' feste Burg" ("Vägev kindlus"). Ta kasutas ka traditsioonilisi gregooriuse laulu meloodiaid katoliku jumalateenistusest ja lisas sinna uusi saksa sõnu, näiteks Christ lag in Todesbanden (Kristus lebas surma tumedates sidemetes).
K: Kuidas kõlab tavaliselt koraalimeloodia?
V: Enamik koraalimeloodiaid on AAB-kujul (esimese osa meloodia lauldakse kaks korda, seejärel teine osa), mida saksa keeles nimetatakse "baarivormiks".
K: Kuidas kasutas Johann Sebastian Bach koraalid?
V: Johann Sebastian Bach kasutas paljusid koraalimeloodiaid, lisades tavaliselt omaenda harmooniaid. Ta kasutas neid oma kantaatides ja komponeeris palju neljahäälseid harmooniaid, mida tänapäevalgi lauletakse saksa protestantlikes kirikutes või ingliskeelsetes maades hümnidena.
Küsimus: Milliseid muid kasutusviise leidsid heliloojad lisaks kantaatidele veel kooraalidele?
V: Sellised heliloojad nagu Felix Mendelssohn, Anton Bruckner ja Max Reger kasutasid oma teostes koraalid ja lõid ka orelipalasid, mida nimetatakse "koraaliprelüüdideks" ja mida tavaliselt mängiti jumalateenistuste ajal enne tegeliku laulmise algust.
Otsige