Tšosroidid: Kartli (Ibeeria) kuningad ja Mihraniidide haru (4.–9. saj.)

Tšosroidid: Kartli (Ibeeria) kuningad 4.–9. saj. — uurimus Mihraniidide harust, Iraani päritolust, kristluse vastuvõtust ja dünastia geopoliitilisest saatest.

Tšosroidid (khosro[v]iani, gruusia keeles: ხოსრო[ვ]იანი) olid Gruusia varase Ibeeria riigi, algselt Kartli nime all tuntud Ibeeria kuningate ja hiljem valitsevate vürstide dünastia neljandast kuni üheksanda sajandini. Arvatavasti Iraani päritolu ja Mihraniidide suguvõsa haru, võttis perekond umbes aastal 337 vastu kristluse ametliku usuna ning manööverdas Bütsantsi impeeriumi ja Sassaniidide, Iraani vahel, et säilitada teatav iseseisvus.

Päritolu ja tõus

Tšosroidide algupära seostatakse Lähis-Ida suurperedega ning eriti Mihraniidide haruga, mis oli üks Sassaniidide impeeriumi mõjukatest aadlisuguvõsade harudest. Nende saabumine Ibeeria troonile tähendas piirkondlikku sidemete tihendamist Sassaniididega, kuid samal ajal kujunes Tšosroidide võim suurriikide vahelise tasakaalupoliitika tulemusel – nad pidid navigeerima Bütsantsi ja Sassaniidide surve ning kohalike mässude ja hõimuvõitluste vahel.

Kristluse vastuvõtt ja riigi ümberkorraldus

Umbes aastal 337 toimunud kristluse ametlik vastuvõtt Ibeerias on tihedalt seotud Tšosroidide valitsemise ajaga. Selle otsuse iseloomustati kui poliitilist ja kultuurilist pöördepunkti: ristiusu vastuvõtmine aitas tugevdada sidemeid Bütsantsi kiriku ja impeeriumiga, samal ajal vähendades otsest sõltuvust Sassaniididest. Kristlus mõjutas tugevalt nii riigihaldust, kultuuri kui ka kiriklikku elu Kartlis.

Tuntud valitsejad

• Mirian III — traditsiooniliselt peetakse teda selle perioodi võtmeisikuks, kelle valitsemise ajal kristlus Ibeerias ametlikult võeti vastu.
• Vakhtang I Gorgasali — 5. sajandi valitseja, kelle kohta muistendid rõhutavad nii sõjalisi ettevõtmisi kui ka katseid tugevdada keskset võimu ja arendada linnu ning kaitserajatisi.

Poliitika ja suhted naabritega

Tšosroidid olid sunnitud tihti vahetama liitlasi või mängima võimuväljal kahte suurriiki (Bütsantsi ja Sassaniidide) vastu. See tähendas nii diplomaatilisi lepinguid kui ka vahetevahelisi sõjalisi konflikte. Mõnel perioodil nad tegid tihedamat koostööd Bütsantsi kiriku ja võimuga, mõnel muul ajal kaldusid rohkem Sassaniidide mõjusfääri – see kõikus tihti sõltuvalt piirkondlikest ja üleilmsetest poliitilistest oludest.

Kultuuriline mõju ja pärand

Tšosroidid mängisid olulist rolli Gruusia keskaja identiteedi kujunemisel. Nende valitsemise ajajärgul levis kristlus laiemalt, tekkisid kirikulised struktuurid ja keskused ning kasvas kirjaliku ja ametliku elu tähtsus. Samuti oli nende võimufaas periood, mil kujunesid paljud hilisemad aadlisuguvõsad ja territoriaalsed jagunemised Kartlis.

Lõpp ja järglased

9. sajandi lõpul ja 10. sajandi alguses hakkas Tšosroidide mõju vaibuma: Arabiarmee sissetungid, sisemised võimuvõitlused ning hiljem Bagratidide (Bagrationi) tõus vähendasid nende keskset võimu. Aja jooksul asendus Tšosroidide domineerimine uute võimustruktuuridega ja mitmed nende siinused assimileerusid teiste Gruusia aadlisuguvõsade hulka.

Allikad ja uurimused

Tšosroidide ajalugu põhineb peamiselt keskaegsetel Gruusia kroonikatüüpidel (nt "Kartlis tskhovreba"), arheoloogilistel leidudel ja kõrvalriikide kirjalikel allikatel. Tänapäeva ajaloolased kombineerivad neid allikaid, et eristada legendi ja dokumenteeritud ajalugu ning mõista paremini seda keerukat perioodi Gruusia minevikus.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid Chosroidid?

K: Mis oli selle Gruusia riigi nimi, kus Tšosroidid valitsesid?

K: Mis on tšosroidide päritolu?

K: Millal võtsid Tšosroidid oma ametlikuks religiooniks vastu kristluse?

K: Kuidas säilitasid Chosroidid oma iseseisvuse?

K: Millisel ajavahemikul valitsesid tšosroidid?

K: Milline oli peamine konflikt, millega Tšosroidid oma iseseisvuse säilitamisel silmitsi seisid?

Otsing