Tsivilisatsiooni hällad: varajaste tsivilisatsioonide tekkekoht ja omadused

Avasta varajaste tsivilisatsioonide hällad: Viljakas poolkuu, Vana-India, Vana-Hiina ja Mesoameerika tekkekohad, linnad, kirja, põllumajanduse ja arhitektuuri omadused.

Tsivilisatsiooni häll tähendab paika või piirkonda, kus mingi keerukama ühiskonna – ehk tsivilisatsiooni – elemendid esmakordselt tekkisid ja hakkasid arenema. Ei olnud üht ainsat "hälli", vaid mitu piirkonda maailmas, kus eri aegadel ja eri tingimustel tekkisid sõltumatult komplekssemad ühiskonnad. Traditsiooniliselt loetakse esimesteks hällideks Viljakat poolkuud (sh Vana-Egiptus ja Mesopotaamia), Vana-India (Induse tsivilisatsioon) ja Vana-Hiina. Nende paikade vahelise otsese mõjutuse ulatus – näiteks Lähis-Ida ja Ida-Aasia varajaste kultuuride vahel – ei ole alati selge ja on teadlaste seas arutluse teema.

Paljud autorid rõhutavad, et Mesoameerika tsivilisatsioonid kujunesid enamasti iseseisvalt ja üldiselt hiljem kui suurem osa Euraasia tsivilisatsioonidest. Varaseks keskuseks peetakse tänapäeva Mehhiko alasid (nt olmekid) ning Lõuna-Ameerikas varajast komplekssust näitab Norte Chico piirkond (Peruu põhja-keskne rannik), kus kõrgsuselt ja ehituselt olulised ühiskondlikud keskused tekkisid umbes samaaegselt või teinekord enne mõningaid Vana Maailma arenguastmeid.

Varajaste tsivilisatsioonide iseloomulikud tunnused

• Kirja või märke kasutav haldus- ja suhtlusviis (kirja) — annab teavet halduse, kauba liikumise ja kultuuriliste praktikate kohta.
• Linnade tekkimine ja püsivad <> linnade keskused — tihedamad elukohad, erialane tööjaotus ja administratsioon.
• Sotsiaalne kihistumine ja klassipõhine või muu hierarhiline ühiskond — eliit, ametnikud, käsitöölised, talupojad jne.
• Tööstuse ja käsitöö spetsialiseerumine ning kauplemine nii kohalikult kui üle suuremate vahemaade.
• Püsiv põllumajandus ja loomakasvatus — majandusliku ülekande ja elanike arvu kasvu alus.
• Avalikud ehitised ja planeeritud infrastruktuur — templid, paleed, linnamüürid, kanalid ja teed.
• Töö- ja varade haldamiseks tekkinud bürokraatia, süsteemne maksukogumine ja õigussüsteem.
• Metallurgia ja tehnoloogilised edusammud, mis võimaldasid paremaid tööriistu ja relvi.
• Monumentaalarhitektuur — suured avalikud ehitised, mälestusmärgid ja usulised komplekssid.

Miks tsivilisatsioonid tekkisid just teatud paikades?

Varajaste tsivilisatsioonide tekkimise soodsad tingimused olid mitmekihilised. Olulised tegurid olid:

• Rikkalikad loodusvarad ja viljakad pinnased (eriti jõeorgud nagu Niiluse, Tigrise–Eufrati, Induse ja Kollase jõe lähedal), mis toetasid intensiivset põllumajandust ja suurenenud inimpopulatsiooni.
• Võimalus toota põllumajandusest ülejääke (saldod), mis võimaldasid spetsialiseerumist ja eliidi tekkimist.
• Irrigatsioon, tehnoloogilised uuendused ning tööjaotuse ja organisatsiooni areng – need soodustasid linnastumist ja komplekssust.
• Kaubateed ja kontaktid teiste piirkondadega, mis tõid uusi tooraineid, ideid ja tehnoloogiaid.
• Religioossed ja poliitilised institutsioonid, mis vormisid ühiskondliku sideme ja õigusliku korra, sageli peegeldudes monumentaalses arhitektuuris ja riitustes.

Iseseisev teke või kultuuriline mõjutus?

Mõne piirkonna — eriti Mesoameerika — puhul on teadlased üldiselt nõus, et keerukad ühiskonnad tekkisid iseseisvalt, ilma otsese Euraasiast tulnud mõjutuseta. Samas on Euraasia ja Lähis-Ida aladel sageli keerulisem eristada kohalikku arengut ja välismõjusid, sest kaubateed ja ränded edendasid ideede ja tehnoloogiate liikumist.

Mõned piirkonnad, mille kohta on kasutatud mõistet "häll", on laiemad või erinevalt tõlgendatavad — näiteks Vana-Anatoolia, Levandi alad, Iraani tasandik või kultuuri eelkäijad, nagu Vana-Kreeka, mida nähakse sageli kui Lääne tsivilisatsiooni üheks eelkäijaks. Tänapäeva ajaloolased ja arheoloogid käsitlevad tihti varajaste tsivilisatsioonide tekkimist kui komplekssust, milles on nii kohalikke innovatsioone kui ka piirialust mõjutust ja laiemat suhtlust.

Mõistet "tsivilisatsiooni häll" kasutatakse endiselt metafoorselt, kuid kaasaegne uurimistöö rõhutab, et tsivilisatsioonide teke oli harva üksmeelne või lihtne protsess — pigem mitmekihiline ja piirkonniti eripärane areng, mida on oluline mõista nii kohalikest tingimustest kui ka laiematest võrgustikest lähtuvalt.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tsivilisatsiooni häll?

K: Millised on mõned näited tsivilisatsioonide hällidest?

K: Kas varajased Lähis-Ida ja Ida-Aasia tsivilisatsioonid olid omavahel seotud?

K: Kas Mesoameerika tsivilisatsioonid tekkisid iseseisvalt või olid nad Euraasia kultuuride mõjutatud?

K: Kus asus enamik Mesoameerika tsivilisatsioone?

K: Kas Vana-Kreekat peetakse Lääne tsivilisatsiooni eelkäijaks?

Otsing