Arbroathi deklaratsioon on 1320. aastal koostatud Šotimaa iseseisvusdeklaratsioon. See oli paavst Johannes XXII-le saadetud kiri, mis oli dateeritud 6. aprilliga 1320. Deklaratsioon kinnitas Šotimaa staatust iseseisva, suveräänse riigina ja kaitses Šotimaa õigust kasutada sõjalisi meetmeid, kui teda ebaõiglaselt rünnatakse. Kirjale kirjutasid Arbroathis alla kaheksa krahvi ja kolmkümmend üks parunit.

Taust ja otstarve

13. ja 14. sajandi Inglismaa–Šotimaa konfliktide taustal oli vaja rahvusvahelist toetust Šotimaa iseseisvuse sätestamiseks. Deklaratsiooni eesmärk oli veenda paavsti tunnustama Šotimaa õigust oma kuningale ja riigile, vastates Inglismaa kuninga väidetele Šotimaa ülemvõimu kohta. See oli ka poliitiline toetus Šotimaa kuningale Robert I-le (Robert the Bruce), kelle positsioon oli pärast sõjalisi pingutusi 14. sajandi alguses ebakindel.

Sisu ja võtmealgatused

Kirjas rõhutati, et Šotimaa on ajalooliselt iseseisev, et selle rahvas ei allu inglastele ning et nad võitlevad vabaduse eest. Deklaratsioon sisaldab kuulsat mõtet vabaduse tähtsusest, mida sageli tõlgitakse nii:

"Me ei võitle kuulsuse, varanduse ega au nimel, vaid üksnes vabaduse eest — seda ainsat asja, mille aus mees ei loovuta muul moel kui eluga."

Deklareeriti ka põhimõte, et kuningas on rahva teenija: kui kuningas ei kaitse riigi vabadust, on rahval õigus ja kohustus valida uus juht, kes seda õigust kaitseb.

Allakirjutanud ja formaalsus

Arbroathi deklaratsioonile kirjutasid alla mitukümmend Šotimaa suurkuju — talle lisaks kohaliku aadli esindajad. Dokumendi lõplikus vormis on märgitud kaheksa krahvi ja kolmkümmend üks parunit, mis andis deklaratsioonile esindusliku kaalu kui aadliühise avalduse.

Tagajärjed ja mõju

Kuigi paavst ei reageerinud deklaratsioonile kohe ootuspärasel viisil, aitas see tugevdada Šotimaa diplomaatilist positsiooni Euroopa ees. Aja jooksul — eelkõige Edward II ja tema järglaste püsiva surve ning diplomaatiliste läbirääkimiste järel — jõuti 1328. aastal Inglismaa ja Šotimaa vahel sõlmitud rahulepinguni (Edinburgh–Northamptoni rahu), kus Inglismaa tunnustas formaalselt Šotimaa sõltumatust ja Robert I kuningaks olemist.

Pärand ja tähendus tänapäeval

Arbroathi deklaratsioon on ajaloolastele ja rahvusliku eneseteadvuse kujunemisele oluline dokument. Seda on tõlgendatud nii keskaegse riigivõimu õigustamise näitena kui ka varajase vabadus- ja rahvusõiguse väljendina. Deklaratsiooni kuulsad mõtted vabaduse kohta on jätnud püsiva jälje Šotimaa mällu ning seda tsiteeritakse sageli rahvuslikus ja poliitilises kontekstis.

Allikad ja säilitamine

Algallikad ja käsikirjakopiad deklaratsioonist on säilinud mitmes vormis, mistõttu teadlased saavad uurida nii teksti sõnastust kui ka dokumendi levikut. Deklaratsioon ise ei ole samalaadne juriidiline akt nagu hilisemad riigivõimu- või konstitutsioonid, kuid tema poliitiline ja sümboolne mõju on olnud kauakestev.