Arbroathi deklaratsioon (1320): Šotimaa iseseisvusdeklaratsioon
Arbroathi deklaratsioon (1320) — Šotimaa iseseisvusdeklaratsioon: ajalooline kiri paavstile, mis kinnitab riigi suveräänsust ja õigust enesekaitsele.
Arbroathi deklaratsioon on 1320. aastal koostatud Šotimaa iseseisvusdeklaratsioon. See oli paavst Johannes XXII-le saadetud kiri, mis oli dateeritud 6. aprilliga 1320. Deklaratsioon kinnitas Šotimaa staatust iseseisva, suveräänse riigina ja kaitses Šotimaa õigust kasutada sõjalisi meetmeid, kui teda ebaõiglaselt rünnatakse. Kirjale kirjutasid Arbroathis alla kaheksa krahvi ja kolmkümmend üks parunit.
Taust ja otstarve
13. ja 14. sajandi Inglismaa–Šotimaa konfliktide taustal oli vaja rahvusvahelist toetust Šotimaa iseseisvuse sätestamiseks. Deklaratsiooni eesmärk oli veenda paavsti tunnustama Šotimaa õigust oma kuningale ja riigile, vastates Inglismaa kuninga väidetele Šotimaa ülemvõimu kohta. See oli ka poliitiline toetus Šotimaa kuningale Robert I-le (Robert the Bruce), kelle positsioon oli pärast sõjalisi pingutusi 14. sajandi alguses ebakindel.
Sisu ja võtmealgatused
Kirjas rõhutati, et Šotimaa on ajalooliselt iseseisev, et selle rahvas ei allu inglastele ning et nad võitlevad vabaduse eest. Deklaratsioon sisaldab kuulsat mõtet vabaduse tähtsusest, mida sageli tõlgitakse nii:
"Me ei võitle kuulsuse, varanduse ega au nimel, vaid üksnes vabaduse eest — seda ainsat asja, mille aus mees ei loovuta muul moel kui eluga."
Deklareeriti ka põhimõte, et kuningas on rahva teenija: kui kuningas ei kaitse riigi vabadust, on rahval õigus ja kohustus valida uus juht, kes seda õigust kaitseb.
Allakirjutanud ja formaalsus
Arbroathi deklaratsioonile kirjutasid alla mitukümmend Šotimaa suurkuju — talle lisaks kohaliku aadli esindajad. Dokumendi lõplikus vormis on märgitud kaheksa krahvi ja kolmkümmend üks parunit, mis andis deklaratsioonile esindusliku kaalu kui aadliühise avalduse.
Tagajärjed ja mõju
Kuigi paavst ei reageerinud deklaratsioonile kohe ootuspärasel viisil, aitas see tugevdada Šotimaa diplomaatilist positsiooni Euroopa ees. Aja jooksul — eelkõige Edward II ja tema järglaste püsiva surve ning diplomaatiliste läbirääkimiste järel — jõuti 1328. aastal Inglismaa ja Šotimaa vahel sõlmitud rahulepinguni (Edinburgh–Northamptoni rahu), kus Inglismaa tunnustas formaalselt Šotimaa sõltumatust ja Robert I kuningaks olemist.
Pärand ja tähendus tänapäeval
Arbroathi deklaratsioon on ajaloolastele ja rahvusliku eneseteadvuse kujunemisele oluline dokument. Seda on tõlgendatud nii keskaegse riigivõimu õigustamise näitena kui ka varajase vabadus- ja rahvusõiguse väljendina. Deklaratsiooni kuulsad mõtted vabaduse kohta on jätnud püsiva jälje Šotimaa mällu ning seda tsiteeritakse sageli rahvuslikus ja poliitilises kontekstis.
Allikad ja säilitamine
Algallikad ja käsikirjakopiad deklaratsioonist on säilinud mitmes vormis, mistõttu teadlased saavad uurida nii teksti sõnastust kui ka dokumendi levikut. Deklaratsioon ise ei ole samalaadne juriidiline akt nagu hilisemad riigivõimu- või konstitutsioonid, kuid tema poliitiline ja sümboolne mõju on olnud kauakestev.
Arbroathi deklaratsiooni Tyninghame'i koopia aastast 1320 pKr.
Taust
Kui Šotimaa kuningas Aleksander III suri 1086. aastal, oli tema pärijaks tema lapselaps Margaret, Norra neiu. Inglismaa kuningas Edward I pidas läbirääkimisi, et tema poeg Edward II saaks tema abikaasaks ja jagaks 1289. aastal Šotimaa krooni. Kuid Margaret suri 1290. aastal teel Norrast Šotimaale. Sellega algas Šotimaal periood, mida nimetatakse esimeseks interregnumiks (1290-1292). Šotimaa oli ilma monarhita. Edward I astus ametisse, et valida kuninga kandidaatidest, kellel oli mingi õigus kuningaks saada, see, kes saab kuningaks. Ta valis Šotimaa Johannese. Kuid Edward kohtles Šoti kuningat halvasti. Kui kuningas John üritas vabaneda, pani Edward ta vangi ja lubas tal seejärel Prantsusmaal elada. 1296. aastal tungis Edward oma armeega Šotimaale, et võtta kõik endale. Šotimaa jäi ilma kuningata kuni 1306. aastani, mil Robert Bruce kuulutas end Šotimaa kuningaks, trotsides Edward I-d. Vahetult enne seda oli Robert Bruce sattunud tülile John Comyniga. Need kaks kohtusid 1306. aastal Dumfriesi Greyfriars Churchi altari ees ja puhkes võitlus. John Comyn tapeti ja Robert Bruce krooniti kolm nädalat hiljem Scone'is kuningaks. Comyni mõrvas süüdistatuna pani paavst Bruce'i kirikust välja. Järgnenud sõdade ajal võitsid šotlased suure lahingu Bannockburni lahingus 1314. aastal. Aastal 1317 kutsus paavst üles sõlmima kaheaastast vaherahu, mida Šotimaa eiras. Kuna ta ei kuulanud teda, ekskommunikeeris ta kogu Šotimaa.
Ülevaade
Deklaratsioon oli osa suuremast plaanist näidata paavstile ja teistele, et Šotimaa on iseseisev kuningriik ja tal on õigus end ise valitseda. Inglise kuningas Edward I oli enne seda kirjutanud paavstile, kinnitades oma õigust valitseda Šotimaad. Paavst omalt poolt keeldus Robert Bruce'i Šotimaa kuningaks tunnistamisest.
Arbroathi deklaratsioon oli 1320. aasta aprillis dateeritud kiri, mille viiskümmend Šotimaa juhtivat meest saatis paavst Johannes XXII-le Avignonis. Selles oli 39 nime (kaheksa šoti krahvi ja kolmkümmend üks parunit), kes kirjutasid dokumendile alla oma pitseriga. Kirja allosas olevatel ribadel on veel üheteistkümne allakirjutanu pitsatid ja nimed. Arvatakse, et autoriks on Bernard Linton, Šotimaa kantsler ja Arbroathi abt. See on kirjutatud Arbroathi kloostris Šotimaal.
Kirja alguses tuletati paavstile meelde Šotimaa pöördumist kristlusse püha Andrease poolt. Et kiriku kaitse all oli Šotimaa elanud rahus, kuni Inglismaa kuningas Edward I teeskles, et on nende sõber. Seejärel tungis ta nende riiki sisse, kui see oli ilma kuningata. Seejärel räägiti kirjas raskustest, millega nad inglise võimu all silmitsi seisid. Nende otsustavust näidates öeldi kirjas:
...sest seni, kuni meid on elus vaid sada inimest, ei anna me kunagi nõusolekut allutada end inglaste ülemvõimule. Sest see ei ole au, see ei ole rikkus, see ei ole ka au, vaid see on ainult vabadus, mille eest me võitleme ja võitleme, mida ükski aus mees ei kaota, kui mitte oma eluga.
Deklaratsiooni enim tsiteeritud lõik, mis on tõlgitud ladina originaaltekstist...
Kohene mõju
Paavstile avaldas deklaratsioon ja Šoti parunite lubadus toetada paavsti ristisõda muljet. Ta julgustas Edward II-d sõlmima šotlastega rahu. Paavst saatis kaks delegaati. Prantsuse kuningas soovis samuti rahu Inglismaa ja Šotimaa vahel ning saatis kaks delegaati. Rahukõnelused kestsid kuni 1321. aastani, ilma et inglased oleks Šotimaa iseseisvust tunnustanud.
Inglased veensid paavsti, et see oli šotlaste süü, et ei toimunud edu. Paavst andis välja kuus otsust šotlaste vastu, mille kohaselt kõik Inglismaa vallutajad ekskommunitseeritakse, ja andis uuesti välja ekskommunikaatoriotsuse Robert Bruce'i vastu.
Lõpuks 1328. aasta oktoobris sõlmiti Šotimaa ja Inglismaa vahel rahuleping. Edward III loobus kõigist nõuetest Šotimaa suhtes. Šotimaa suhtes kehtestatud keelustik ja kuninga ekskommunikatsioon tühistati lõpuks. Lepingu teises osas lepiti kokku, et Robert Bruce'i poeg, Šotimaa David II ja Inglismaa Edward III õde abielluvad. Pulmad toimusid 12. juulil 1338. aastal, kui tollal nelja-aastane Taavet II abiellus kuueaastase Joan of the Toweriga Berwicki kirikus Šotimaal.
1998. aastal otsustas Ameerika Ühendriikide Kongress, et USA iseseisvusdeklaratsioon on võetud Arbroathi deklaratsiooni eeskujuks. Lisaks otsustati, et 6. aprill on sellest päevast alates ametlikult riiklik tartani päev, et mälestada seda kuulsat dokumenti.
...nagu see on välja pandud Šotimaa Rahvusliku Muuseumi seintel.
Seotud leheküljed
- Iseseisvusdeklaratsioon
- Arbroathi deklaratsioonile allakirjutanute nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Mis on Arbroathi deklaratsioon?
V: Arbroathi deklaratsioon on 1320. aastal paavst Johannes XXII-le saadetud kiri, milles kinnitati Šotimaa iseseisvust suveräänse riigina ja kaitsti Šotimaa õigust kasutada sõjalisi meetmeid, kui teda ebaõiglaselt rünnatakse.
K: Millal kirjutati Arbroathi deklaratsioon?
V: Arbroathi deklaratsioon kirjutati 6. aprillil 1320.
K: Kes oli Arbroathi deklaratsiooni adressaat?
V: Arbroathi deklaratsiooni kavandatud adressaat oli paavst Johannes XXII.
K: Kes kirjutas Arbroathi deklaratsioonile alla?
V: Arbroathi deklaratsioonile kirjutasid Arbroathis alla kaheksa krahvi ja kolmkümmend üks parunit.
K: Mida kinnitas Arbroathi deklaratsioon?
V: Arbroathi deklaratsioon kinnitas Šotimaa staatust iseseisva, suveräänse riigina.
K: Miks kirjutati Arbroathi deklaratsioon?
V: Arbroathi deklaratsioon kirjutati selleks, et kaitsta Šotimaa õigust kasutada sõjalisi meetmeid, kui teda ebaõiglaselt rünnatakse.
K: Milline oli Arbroathi deklaratsiooni tähtsus?
V: Arbroathi deklaratsioon oli oluline dokument Šotimaa ajaloos, sest see kinnitas nende iseseisvust suveräänse riigina ja kaitses nende õigust kasutada sõjalisi meetmeid, kui neid ähvardab oht. Seda tähistatakse siiani kui Šotimaa iseseisvusvõitluse verstaposti.
Otsige