Coverture – abieluõiguslik doktriin, mis kaotas naise juriidilise isiksuse
Coverture on Ameerika Ühendriikides pikka aega kehtinud õiguspraktika, mille juured ulatuvad inglise tavaõigusest. Selle doktriini kohaselt loeti abikaasad juriidiliselt üheks isikuks: abikaasaks. Abielus olev naine kaotas paljudes valdkondades oma iseseisva juriidilise staatuse ja õigused ning muutus oma abikaasa "kattealuseks". Traditsiooniliselt peegeldus see ka sotsiaalses praktikaski — naine võttis sageli oma abikaasa perekonnanime ning varem oli naislaps "kaetud" oma isa identiteediga; abielu korral läks see katvus üle abikaasale. Sellise süsteemi toel ei nähtud naist juriidiliselt iseseisva subjektina ega eeldatud, et ta võib iseseisvalt vara omanud või lepinguid sõlmida.
Päritolu ja ajalugu
Coverture pärineb keskajast ja kujunes välja Inglismaal, kus tavaõigus kehtestas abieluajal eri reeglid mehe ja naise õiguspositsioonide kohta. Kui see mõtteviis levis, mõjutas see tugevalt ka Põhja-Ameerika kolooniaid ja hiljem vabariike. Abielu tõlgendati kui muutus, mille kaudu naise iseseisev juriidiline identiteet „kateti” mehe identiteediga — see määras ära nii era- kui avaliku elu ootused ja piirid.
Õiguslikud tagajärjed praktilises elus
Coverture ilmselged ja praktilised tagajärjed hõlmasid mitut valdkonda:
- Abielus naine ei saanud tavaliselt iseseisvalt sõlmida lepinguid ega haakuda äriga ilma mehe nõusolekuta.
- Enamik õigusi kinnis- ja vallasvara osas kuuluti mehele; naise vara võis ühineda abieluvara hulka või olla mehe kontrolli all.
- Töö ja palgatulu kohati kuulusid mehele või selle üle otsustas mees; naise võlad ja kohustused võisid kanduda ka mehele.
- Õigused laste eest hoolitsemisel ja kaitsereeglid olid tihti mehe kasuks kallutatud.
Näiteks püsisid siiski mõned coverture’i jäänukid Ameerika elus ka pärast üldist reformi: mõnes jurisdiktsioonis vastutas abikaasa oma naise võlgade eest, mis tähendas, et naise võlgnevused võisid mõjutada mehe vara ja vastutust veel kaua pärast abiellumist.
Vastureaktsioon ja reformid
19. sajandi keskpaigast alates kasvas feminismi ja naiste õiguste liikumise mõju, mis pani kahtluse alla coverture’i kohta. Aktivistid ja reformijad tõid esile selle doktriini diskrimineeriva ja piirava olemuse. Väljapakutud ja vastu võetud muutused hõlmasid:
- erinevate osariikide ja riikide seaduste võtmist vastu, mis võimaldasid abielus naistel oma vara omada ja oma nime ning lepinguvõime säilitada;
- Suurbritannias ja teistes maades vastuvõetud seadused, nagu näiteks 19. sajandi lõpu abielus naiste vara puudutavad aktid, mis andsid naistele suurema omandi- ja lepinguvõime;
- Ameerika Ühendriikides oli reform ajutiselt killustunud: mõned riigid kehtestasid õigusi varem, teised hiljem — teatud coverture’i elemendid püsisid aga mõnes kohas kuni 20. sajandi keskele ja isegi kuni 1960. aastateni.
Lisaks õigusreformidele puudutas coverture’i teema ka kodakondsust: näiteks varasemad sätted võisid mõjutada naiste riiklikku staatust, kui nad abiellusid välismaalastega (seda teemat reguleeriti ja muudetud 20. sajandi alguses ja keskpaigas eri riikides).
Coverture’i pärand ja tänapäev
Tänapäeval on enamik formaliseeritud coverture’i reegleid enamikus demokraatlikes riikides ammu kaotatud. Siiski on selle doktriini pärand tunda mõnel moel:
- õiguslikus ajaloos ja mõnede varasemate seaduste tekstides, mis on nõudnud temaatilist ümberhindamist;
- sotsiaalsetes ootustes ja stereotüüpides, mis võivad endiselt mõjutada arusaamu naise ja mehe rollist pereelus ja tööelus;
- õiguslike diskussioonide ja feministliku teooria uurimisvaldkonnas, kus coverture’i mõisted aitavad mõista, kuidas seadus on ajalooliselt jaotunud soo järgi.
Kuigi coverture kui formaalne õigusdoktriin enamasti ei kehti, on selle ajalooline mõju oluline, et mõista tänapäeva pere- ja varasiseseid õiguskorraldusi ning põhjuslikke seoseid varasema soopõhise diskrimineerimise ja tänapäevaste õiguste vahel. Arusaamine ja tunnistamine sellest minevikust aitavad suunata õiguslikke ja sotsiaalseid reforme võrdsuse poole.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kovertuur?
V: Coverture on inglise tavaõigusest alguse saanud õiguspraktika, mille kohaselt on mees ja naine üks juriidiline isik, nimelt abikaasa.
K: Kuidas mõjutab coverture naisi?
V: Coverture'i puhul kaotab abielus olev naine oma õiguslikud kohustused ja õigused ning muutub oma abikaasa poolt "kaetud". Naine ei ole juriidiliselt olemas ega oma midagi.
K: Mis juhtub abielus oleva naise identiteediga coverture'i all?
V: Abielus oleva naise identiteet on kaetud või allutatud tema abikaasa identiteedile ning traditsiooniliselt võttis naine selle identiteedi sümbolina oma abikaasa perekonnanime.
Küsimus: Kes vastutab katuse all oleva naise võlgade eest?
V: Coverture'i puhul vastutab abikaasa oma naise võlgade eest abikaasa.
K: Millal algas coverture'i kriitika?
V: 19. sajandi keskel, feminismi tõusuga, hakati coverture'i kritiseerima kui naiste suhtes ebaõiglast.
K: Kas coverture'iga seotud seadused muutusid aja jooksul?
V: Jah, mitmesuguseid coverture'iga seotud seadusi hakati nõrgendama ja lõpuks kaotati need ära. Kuid osad coverture'i seadused, mis olid peamiselt seotud sellega, et abikaasa vastutab oma naise võlgade eest, püsisid mõnes USA osas kuni 1960. aastateni.
K: Kuidas mõjutas coverture'i seadus naissoost lapsi?
V: Coverture'i alusel oli naissoost laps kaetud oma isa identiteediga. Kui ta abiellus, läks see katvus üle tema abikaasale.