Daniel Johnston (22. jaanuar 1961 – 11. september 2019) oli Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja, laulja ja kunstnik, kes töötas ja elas peamiselt Texases. Tema loomingut iseloomustavad lihtsad, siirad meloodiad, otsekohene emotsioon ning lapsemeelne joonistusstiil, mis tegi temast kultusliku figuuri alternatiivmuusika- ja kunstiringkondades. Johnstonil diagnoositi bipolaarne häire, mis mõjutas märkimisväärselt nii tema elu kui loomingut; selle teema ja tema vaimse tervise kõrvalekalded kajastuvad sageli tema lauludes ja avalikes esinemistes. Tema elust ja karjäärist räägib laialdaselt tuntud dokumentaalfilm The Devil and Daniel Johnston (2005).

Johnston sündis Sacramentos, Californias, kuid kasvas üles Lääne-Virginias kristlikus perekonnas. Noorena oli ta suur Beatlesi fänn, mis mõjutas tema huvi laulukirjutamise ja popmuusika vastu. Ta õppis lühiajaliselt kolledžis, kuid ei lõpetanud õpinguid ja kolis hiljem Texasesse, et elada koos oma vennaga. Teismelise ja noore täiskasvanuna koges ta ebatavalisi töö- ja elukogemusi, sealhulgas ajaperioodi tsirkuses; ta lahkus sealt pärast vägivaldset vahejuhtumit ja leidis hiljem Austinis usulise kogukonna toel peavarju.

1980ndatel kujunes Johnstonist oluline osa Austini do-it-yourself muusikakultuurist. Ta salvestas laule lihtsatele kassettidele (paljudel juhtudel koduses tingimustes, kasutades akordiorgani või kitarri) ja jagas neid isiklikult inimestele, kelle ta kohtas. Need lo-fi kassetid ja siiras toon tekitasid talle lojaalse fännipõhja ning aitasid tal esineda nii väiksematel kui ka suurematel lavadel. Tema teoste kaanekujundused ja joonistused – eriti laialt tuntud tegelane, kellest kujunes ikooniline pilt ja mille tõttu Kurt Cobain kandis seda T-särgil – on sama äratuntavad kui tema muusika.

Johnstoni muusikaline stiil on lihtne ja meloodiline, ent ühtaegu intensiivne ja emotsionaalne. Ta kasutas sageli akordiorgani ja kitarri, laulis ausalt armastusest, usust, üksildusest ja oma vaimse tervise kogemustest. Mõned tema tuntumad stuudio- ja isekirjastatud väljaanded on saanud kultusliku staatuse; tema laulud on mõjutanud paljusid indie- ja alternatiivansambleid üle maailma. Johnston esines ka televisioonis, näiteks MTV-s, ja tema tuntust suurendas veelgi see, et Nirvana laulja Kurt Cobain kandis T-särki, millel oli ühe Johnstoni CD kaanekujundus.

1994. aastal sõlmis Johnston plaadilepingu suure plaadifirmaga Atlantic Records ning andis selle kaudu välja albumi Fun. Atlantic oli suur ettevõte, mis aitab kunstnikel CD-sid toota ja neid üle maailma müüa. Kuigi lepingu ja suurema levikuga kaasnes ootusi, ei saavutanud Fun. kaupalisust, mida plaadifirma lootis, ning koostöö Atlantic Recordsiga ei jätkunud. Sellele vaatamata jätkas Johnston aktiivselt laulude kirjutamist ja avaldas muusikat edasi iseseisvalt ning läbi väiksemate plaadifirmade. Tema joonistused ilmuvad sageli tema plaatide kaanel ja on osa tema kunstilisest identiteedist. Tema viimane stuudioalbum on Is and Always Was, mis ilmus 2009. aastal.

Lisaks muusikale arvustati Johnstonit ka kui visuaalkunstnikku: tema lihtsakoeline, värvikas ja sageli irooniline joonistusstiil on olnud eksponeeritud galeriides ja neid on kasutatud posteritel, T-särkidel ja albumikaantel. Tema kuulsad tegelased ja sümbolid, nagu näiteks Humpty-puhtad ning muud figuurid, on saanud äratuntavaks osaks alternatiivkultuurist.

Johnstoni vaimne tervis oli tema elu vältel nähtav teema. Tema bipolaarse häire ja mõnikord tekkivate psühootiliste episoodide tõttu sai ta meditsiinilist abi ja tal oli mitmeid haiglaravi perioode. Osa tema loomingust ja eraelulisi kannatusi kajastus avalikes esinemistes ning kirjavahetuses fännidega; samas tekitas tema siirus ning haavatavus paljude inimeste hulgas tugevat äratundmist ja empaatiat.

Teemal Daniel Johnston on tehtud mitu filmi- ja dokumentaalprojekti. Kuulus dokumentaalfilm The Devil and Daniel Johnston (2005), mille lavastas Jeff Feuerzeig, tõi tema loo laiemale publikule ja kirjeldas nii tema muusikalist andekust kui ka vaimse tervise katsumusi. 2010. aastal teatas filmirežissöör David Miller, et kirjutab Johnstonist uue filmi stsenaariumi, mis erineks väga palju "Kuradist ja Daniel Johnstonist".

Daniel Johnston suri 11. septembril 2019 oma kodus Walleris, Texases. Surma põhjuseks peeti südameinfarkti, kuid avalikkusele teatatud asjaolud rõhutasid ka tema pikaaegsete terviseprobleemide mõju. Ta oli 58-aastane. Tema surm tõi kaasa mitmeid meenutusi ja austusavaldusi muusikaringkondadest, kunstimaailmast ja fännidelt üle kogu maailma.

Johnstoni pärand on mitmekihiline: ta jäi elama kui omapärane, siiras ja mõjuka looja, kelle lihtne, ent otsene looming on inspireerinud lugematuid muusikuid ja kunstnikke. Tema isekirjastatud kassettidelt kuni stuudioalbumiteni, ning tema eripäraste joonistusteni jääb Johnstoniks iseloomulikku ausust ja loovust hindav kõnekoht alternatiivse popkultuuri ajaloos.