Devolutsioon ehk detsentraliseerimine: volituste üleandmine keskvalitsuselt
Devolutsioon ehk detsentraliseerimine — miks ja kuidas keskvalitsus annab volitusi kohalikule omavalitsusele; Suurbritannia näited, mõjud demokraatiale, seadusandlusele ja kohaliku juhtimise tugevdamisele.
Devolutsioon ehk detsentraliseerimine tähendab, et keskvalitsus annab osa poliitilistest ja administratiivsetest volitustest üle madalamale võimutasandile — tavaliselt riigi territooriumil tegutsevale piirkondlikule või kohalikele valitsusorganile. Seda protsessi nimetatakse mõnikord ka koduvalitsuseks või laiemalt delegeerimiseks: keskvalitsus jätab endale teatud üleriigilised (nn reserveeritud) valdkonnad, kuid delegeerib teised valitsemise ülesanded kohalikele või piirkondlikele institutsioonidele.
Kuidas see toimib Ühendkuningriigi näitel
Ühendkuningriigis on detsentraliseerimine toimunud Walesis, Šotimaal ja Põhja-Iirimaal. Igas neist kolmest riigist on nüüd valitud seadusandja, kes võib vastu võtta mõningaid seadusi, ja valitsus, kes neid seadusi haldab ja uusi seadusi välja pakub. Devolutsiooni ulatus ja olemus võivad riigiti erineda: mõnes piirkonnas on antud laiemad seadusandlikud volitused, teises pigem täidesaatvad volitused.
Neid organeid nimetatakse
- Walesi Rahvusassamblee ja Walesi valitsus;
- Põhja-Iirimaa assamblee ja Põhja-Iirimaa täitevvõim ning
- Šoti parlament ja Šoti valitsus
Inglismaal ei ole praegu oma parlamenti, kuid täna on üha enam esitatud üleskutseid selle loomiseks. Inglismaal lahendatakse osaliselt piirkondliku tasandi küsimusi kohalike omavalitsuste kaudu, kuid formaalset devolutioni struktuuri nagu Šotimaal või Walesis seal ei ole.
Mida tavaliselt delegeeritakse?
Devolutsiooni käigus võib üle anda erinevaid valdkondi. Näited tavalistest detsentraliseeritud valdkondadest on:
- haridus ja koolitus;
- tervishoid ja sotsiaalhoolekanne;
- transport ja liiklusplaneerimine;
- keskkonnaküsimused ja pärandkultuur;
- piirkondlik majandusarendus ja planeerimine;
- mõnel juhul ka õigus- ja korrakaitsevaldkond (see sõltub konkreetse piirkonna pädevusest).
Samal ajal jäävad keskvalitsuse kätte tavaliselt sellised üleriiklikud küsimused nagu välispoliitika, riigikaitse, maksumaksjate üleriiklik seadusandlus ja kodakondsus — neid nimetatakse reserveeritud ülesanneteks.
Piirid, muutused ja õiguslik alus
Detsentraliseeritud organeid on võimalik aja jooksul muuta või nende pädevust vähendada, kui keskvalitsus nii otsustab. Ühendkuningriigi puhul kehtib printsiiip, et Suurbritannia parlament on kõrgeim seadusandlik asutus (parliamentary sovereignty), mistõttu teoreetiliselt võib see devolutsioonikorraldust muuta. Näiteks Põhja-Iirimaa valitsus ja parlament, mis loodi mõne aja pärast 1920. aasta alusel, peatati ja likvideeriti 1972. aastal. Samas on viimastel aastakümnetel detsentraliseeritud süsteemide õiguslik alus tugevdunud konkreetsete seadustega (nt Scotland Act, Government of Wales Act, Northern Ireland Act), mis annavad neile püsivama raamistikku ja täpsustavad volitusi.
Erinevus föderaalriigist
See erineb föderaalsest riigist. Näiteks Saksamaa-suguses föderaalses riigis on liidumaad ja nende volitused on kirjas põhiseaduses, mitte üksnes riigi parlamendi heldusest. Föderatsioonis on võimude jaotus tavaliselt konstitutsiooniliselt kindlaks määratud ning seda ei saa keskvõim ühepoolselt ilma põhiseaduse muutmiseta tühistada.
Mõju ja arengud
Devolutsioon mõjutab poliitilist osalust, teenuste korraldust ja piirkondlikku identiteeti. See võib parandada teenuste kohalikku kohandamist ja kodanike ligipääsu otsustamisele, kuid tekitab ka küsimusi koordineerimise, rahastuse ja võimujaotuse kohta riigi sees. Paljudes riikides (sh Ühendkuningriigis) on devolutsiooni paindlikkus ja ulatus aja jooksul muutunud — uusi volitusi antakse, mõnda valdkonda konsolideeritakse või viiakse läbi referendumeid teemadel, kas ja kui palju volitusi üle anda (nt Walesi 2011. aasta referendum, millega laiendati Walesi seadusandlikke volitusi).
Kokkuvõte: devolutsioon on viis, kuidas keskvalitsus jagab osa oma võimust piirkondlikele institutsioonidele, tagades samal ajal oma õigusliku ülemususe. See pakub võimalusi kohalikuks poliitikaks ja teenuste paremini sihitud juhtimiseks, kuid nõuab ka selget raamistikku vastutuse, rahastuse ja koordineerimise jaoks.
Seotud leheküljed
- Piiratud valitsus
- Liitvabariik
Küsimused ja vastused
K: Mis on detsentraliseerimine?
V: Üleandmine on see, kui keskvalitsus annab volitusi üle kohalikule omavalitsusele. Mõnikord nimetatakse seda ka koduvalitsuseks või detsentraliseerimiseks.
K: Kus on detsentraliseerimine Ühendkuningriigis toimunud?
V: Üleandmine on toimunud Walesis, Šotimaal ja Põhja-Iirimaal.
K: Millised on detsentraliseeritud koguduste poolt loodud asutused?
V: Delegeeritud assambleede poolt loodud asutused on Walesi parlament ja Walesi valitsus, Põhja-Iirimaa assamblee ja Põhja-Iirimaa valitsus ning Šoti parlament ja Šoti valitsus.
K: Kas Inglismaal on oma parlament?
V: Inglismaal ei ole praegu oma parlamenti, kuid tänapäeval on üha enam esitatud nõudmisi selle järele.
K: Kuidas sõltuvad detsentraliseeritud assambleed emaorganist?
V: Detsentraliseeritud assambleed sõltuvad emaorganist, kuna Briti valitsus võib need igal ajal kaotada.
K: Kas see erineb föderaalsest riigist?
V: Jah, see erineb föderaalsest riigist nagu Saksamaa, kus liidumaad eksisteerivad pigem oma põhiseaduse tõttu kui sõltuvad oma riiklikust parlamendist.
Otsige