Ameerika krokodill (Crocodylus acutus): levik, toitumine ja inimohud

Ameerika krokodill (Crocodylus acutus): levik Florida lõunast Lõuna-Ameerikani, kalasööja; suured isendid võivad harva inimesi rünnata; soolaveele kohastunud rannikuökosüsteemide tähtis liik.

Ameerika krokodill on krokodilliliik, kes elab Ameerika Ühendriikides — täpsemalt Ameerika Ühendriikide lõunaosas — ning edasi kuni Lõuna-Ameerika põhjaosani. Tema teaduslik nimi Crocodylus acutus tuleb ladinakeelsest sõnast acutus, mis tähendab “teravat” või “nõelakujulist”, viidates suu ja lõuapilu iseloomulikule kujule.

Levik ja elupaigad

Ameerika krokodill eelistab rannikualasid: mangroove, suudmealasid, soolaseid ja rahulikke jõesoni ning lahesoppe. Tänu spetsiaalsetele soolasilmadele suudab ta hästi taluda ka mereveega segunenud (brakkiilset) vett ning teda on nähtud kaugel merel — isegi kuni 140 miili kaugusel kaldast Kariibi meres. Ameerika Ühendriikides piirneb tema levik Florida lõunaosaga (Florida) ja kattub osaliselt Ameerika alligaatori ulatusega. Erinevus kahe liigi vahel on ka kliimataluvuses: alligaatorid taluvad külma paremini, mistõttu nende levik ulatub kuni Virginiasse, samas kui krokodillid Ameerika Ühendriikides jäävad enamasti Florida lõunapiirkonda.

Välimus ja suurus

Ameerika krokodill on pikem ja kitsama lõuaga kui alligaator. Täiskasvanud isased võivad kasvada mitme meetri pikkusteks — tavaliselt kuni 3,5–4,5 m, harva suuremaks — ja kaaluda mitu sajakaalulist kilogrammi. Emased on tavaliselt väiksemad. Kehal on selgrooõeses sarvkattest soomused ja tugev saba, mis aitab ujumisel.

Toitumine ja jahtimisviisid

Ameerika krokodillid on kiskjad ja oportunistid. Peamiselt toituvad nad kaladest, kuid suuremad isendid püüavad ka linde, kilpkonni, krevette, krabisid ning satub ka väiksemaid või mõõdukaid maismaataimi: põllumajandusloomi ja metsloomi. Suuremad krokodillid võivad rünnata ja tappa suuremaid imetajaid, näiteks hirvi või koduloomi, kui need lähevad vee äärde jooma.

Jaht toimub sageli varitsusena: krokodill peidab end madalas vees või vee pinnal kuni vaid silmad ja ninaugud paistavad, siis tungib äkitselt välja ja haardab saaki jäiga lõuaga. Kui saak on suur, kasutab krokodill nn „surmarulli“ — keha keerutamist, et rebitud tükid lahti saada ja saaki vee alla uimastada või tükeldada.

Käitumine ja paljunemine

Ameerika krokodillid on valdavalt öised või hämarikul aktiivsed. Nad on territoriaalsed, eriti sigimisajal. Paaritumine toimub tavaliselt sooja aastaajal; emane ehitab pesa liivast või taimeainest ja munevad sinna tavaliselt mitukümmend muna (klitsu suurus varieerub olenevalt liigist ja isendist). Haudeajal (väljaheidete temperatuurist sõltub ka poegade sugu) emane sageli pesast hoolitseb ja kaitseb pojanguid mõnda aega pärast koorumist. Noored krokodillid on haavatavad paljude röövloomade suhtes.

Suhted inimestega ja ohud

Ameerika krokodillid on üldiselt ettevaatlikud ja inimese suhtes kartsad, kuid nad võivad olla agressiivsed, eriti kui neid provotseeritakse või kui nendega seotud varjupaikade piirid inimese tegevuse tõttu vähenevad. On teadaolevaid rünnakuid inimestele; need on küll suhteliselt haruldased, kuid toimuvad sagedamini Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Mehhikos. Ohud inimestele ja koduloomadele tekivad tavaliselt siis, kui krokodillid on harjunud inimese läheduses toituma või kui inimesed liiguvad krokodillide elupaikades (nt ujumine hämarikul).

Soovitused inimturvalisuse parandamiseks: ära uju hämarikul ega öösel krokodillialadel, ära toida krokodille (see muudab nad ohtlikult julgeks), hoia lemmikloomad ja lastest eemal veeäärsetest kasvukohtadest ning järgi kohalikke hoiatusi ja märgistusi.

Kaitse ja ohustatus

Põhilised ohud Ameerika krokodillile on: elupaikade hävitamine ja degradatsioon (rannikualade arendamine, mangroovide kadumine), saastumine, ebaseaduslik küttimine ning kliimamuutustest tulenevad veetaseme ja elupaikade muutused. Kuigi varem on neid püüti intensiivselt nahkade ja liha pärast, on paljudes riikides kehtestatud kaitsemeetmed.

Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade kaitset, pesitsusalade jälgimist, taastamisprogramme ja avalikkuse harimist. Paljud riigid on kehtestanud seadused, mis kaitsevad liiki ja piiravad küttimist. Ameerika krokodilli seisund on piirkonniti erinev ning pikaajaline säilimine nõuab rannikualade säästvat majandamist ja elupaikade taastamist.

Kuidas käituda krokodillialadel

• Järgi kohalikke hoiatusi ja märkmeid rannas ja suudmealadel.
• Ära uju varahommikul ega õhtul, kui krokodillid on aktiivsemad.
• Ära toida ega lähedalt filmida loomi; hoia distantsi.
• Säilita lemmikloomadest ja väikestest lastest lisanduvat hoolekandmist veeäärsetel aladel.

Ameerika krokodill on võimas ja kohanemisvõimeline loom, kelle olemasolu rannikuökosüsteemidesel on oluline roll. Tema kaitsmine aitab säilitada mitmekesiseid ja terviklikke rannikukeskkondi nii inimeste kui ka teiste liikide huvides.

Küsimused ja vastused

K: Milline krokodilli liik on Ameerika krokodill?

K: Kus elab Ameerika krokodill?

K: Mis on Ameerika krokodilli teaduslik nimetus?

K: Mida tähendab "Crocodylus acutus"?

K: Miks nimetatakse teda "teravmeelseks"?

Otsing