Esimene Atlandi lahing
Esimene Atlandi lahing (1914-1918) oli Esimese maailmasõja mereväe kampaania, mis toimus peamiselt Briti saari ümbritsevatel meredel ja Atlandi ookeanil. Nii Saksa impeerium kui ka Ühendkuningriik sõltusid suuresti impordist, et toita oma elanikkonda ja varustada oma sõjatööstust; seega püüdsid mõlemad teineteist blokeerida. Suurbritannial oli kuninglik merevägi, mis oli arvuliselt ülekaalus ja võis tegutseda Briti impeeriumi piires. Saksa merevägi ei suutnud Briti mereväge hävitada, nagu näha Jüütimaa lahingus.
Saksa laevastik kasutas peamiselt piiramatut allveelaevasõda. Neutraalsetele riikidele ei meeldinud blokaad ja RMS Lusitania uputamine vihastas eriti Ameerika Ühendriike. Saksamaa edukas blokaadimine aitas kaasa selle sõjalisele kaotusele 1918. aastal, ja see kehtib endiselt, sundides ka Versailles' lepingu allkirjastamist 1919. aasta keskel.
Saksa allveelaev U 14
Võitlus arvudes
Liitlaste ja neutraalsete riikide tonnaaž, mida uputasid allveelaevad I maailmasõjas
Kuu | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 |
Jaanuar | 47,981 | 81,259 | 368,521 | 306,658 | |
Veebruar | 59,921 | 117,547 | 540,006 | 318,957 | |
Märts | 80,775 | 167,097 | 593,841 | 342,597 | |
Aprill | 55,725 | 191,667 | 881,027 | 278,719 | |
Mai | 120,058 | 129,175 | 596,629 | 295,520 | |
juuni | 131,428 | 108,855 | 687,507 | 255,587 | |
juuli | 109,640 | 118,215 | 557,988 | 260,967 | |
August | 62,767 | 185,866 | 162,744 | 511,730 | 283,815 |
September | 98,378 | 151,884 | 230,460 | 351,748 | 187,881 |
Oktoober | 87,917 | 88,534 | 353,660 | 458,558 | 118,559 |
November | 19,413 | 153,043 | 311,508 | 289,212 | 17,682 |
Detsember | 44,197 | 123,141 | 355,139 | 399,212 | |
Kokku | 312,672 | 1,307,996 | 2,327,326 | 6,235,878 | 2,666,942 |
Kokku 12,850,814 brutotonni
Pange tähele, et piiramatu allveelaevasõda jätkus 1917. aasta veebruaris ja septembris 1917 alustasid britid täiemahulist konvoeerimist. Suurimad kaotused saadi 1917. aasta aprillis, kui allveelaevad uputasid rekordilised 881 027 tonni.
Allikas: Fayle, C. Ernest, Seaborn Trade, Vol. 3, lk. 465, tabel I[a]; London: John Murray, 1924.
Saksa allveelaevajõud 1914-1918
1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | |
Kättesaadav | 24 | 29 | 54 | 133 | 142 |
Kasumid | 10 | 52 | 108 | 87 | 70 |
Lahingu kaotused | 5 | 19 | 22 | 63 | 69 |
Muud kahjud | 8 | 7 | 15 | 9 | |
Aastate lõpp | 29 | 54 | 133 | 142 | 134 |
- Töötavad paadid kokku: 351
- Kokku uppunud lahingutes (50%): 178
- Muud kahjud (11%): 39
- Lõpetatud pärast vaherahu: 45
- Liitlastele üle antud: 179
Küsimused ja vastused
K: Mis oli esimene Atlandi lahing?
V: Esimene Atlandi lahing oli I maailmasõja mereväe kampaania, mis peeti peamiselt Briti saarte ümbruse meredel ja Atlandi ookeanil.
K: Miks püüdsid nii Saksamaa kui ka Ühendkuningriik teineteist blokeerida?
V: Nii Saksamaa kui ka Ühendkuningriik sõltusid suurel määral impordist, et toita oma elanikkonda ja varustada sõjatööstust, seega püüdsid nad teineteist blokeerida.
Küsimus: Millisel riigil oli esimese Atlandi lahingu ajal parem merevägi?
V: Suurbritannial oli kuninglik merevägi, mis oli arvuliselt parem ja võis tegutseda Briti impeeriumi piires.
Küsimus: Kas Saksa merevägi hävitas Atlandi ookeani esimese lahingu ajal Briti mereväe?
V: Ei, Saksa merevägi ei suutnud hävitada Briti mereväge, nagu oli näha Jüütimaa lahingus.
K: Millist taktikat kasutas Saksa laevastik peamiselt Esimese Atlandi lahingu ajal?
V: Saksa laevastik kasutas peamiselt piiramatut allveelaevasõda.
Küsimus: Kuidas suhtusid neutraalsed riigid blokaadidesse ja RMS Lusitania uputamisse?
V: Neutraalsetele riikidele ei meeldinud blokaadid ja RMS Lusitania uputamine vihastas eriti Ameerika Ühendriike.
K: Milline oli Saksamaa eduka blokaadi mõju esimese Atlandi lahingu ajal?
V: Saksamaa edukas blokaad aitas kaasa selle sõjalisele lüüasaamisele 1918. aastal ja sundis ka 1919. aasta keskel Versailles' lepingu allkirjastamist.