Esimene Atlandi lahing 1914–1918: blokaadid, allveelaevad ja meresõda

Esimene Atlandi lahing 1914–1918: ülevaade blokaadidest, allveelaevade taktikast ja meresõja mõjust sõja tulemusele.

Esimene Atlandi lahing (1914-1918) oli Esimese maailmasõja mereväe kampaania, mis toimus peamiselt Briti saari ümbritsevatel meredel ja Atlandi ookeanil. Nii Saksa impeerium kui ka Ühendkuningriik sõltusid suuresti impordist, et toita oma elanikkonda ja varustada oma sõjatööstust; seega püüdsid mõlemad teineteist blokeerida. Suurbritannial oli kuninglik merevägi, mis oli arvuliselt ülekaalus ja võis tegutseda Briti impeeriumi piires. Saksa merevägi ei suutnud Briti mereväge hävitada, nagu näha Jüütimaa lahingus.

Saksa laevastik kasutas peamiselt piiramatut allveelaevasõda. Neutraalsetele riikidele ei meeldinud blokaad ja RMS Lusitania uputamine vihastas eriti Ameerika Ühendriike. Saksamaa edukas blokaadimine aitas kaasa selle sõjalisele kaotusele 1918. aastal, ja see kehtib endiselt, sundides ka Versailles' lepingu allkirjastamist 1919. aasta keskel.

Taust ja strateegia

Esimese maailmasõja merelahingute keskseks eesmärgiks oli häirida vastase kaubandust ja varustusahelaid. Suurbritannia paigutas kiirelt laevastiku ja miinivöömeid, et sulgeda Saksa sadamad ja piirata impordi, sealhulgas toidu ja kütuse sissevoolu. See sõjaline ja majanduslik blokaad osutus Briti strateegia üheks peamiseks komponendiks.

Saksa allveelaevasõda ja neutraalsuse probleemid

Saksa laevastik, olles arvu ja pinnalt nõrgem, pöördus peamiselt allveelaevade (U‑bootide) kasutamise poole. Alguses püüti allveelaevade tegevust mõnevõrra piirata, et vältida neutraalsete riikide vihast reaktsiooni, kuid järjest kasvav surve õhurünnakute ja blokaadiga sundis Saksamaad üha agressiivsemalt tegutsema.

Suur avalik reaktsioon järgnes 1915. aasta mais toimunud RMS Lusitania uppumisele, milles hukkus palju tsiviilisikuid, sh ameeriklasi. See ja järgnevad sündmused aitasid kujundada Ameerika avalikku arvamust ning olid üheks teguriks, mis lõpuks viis Ameerika Ühendriikide sõttaastumiseni 1917. aastal, kui Saksamaa jälle asus piiramatut allveelaevasõda pidama.

Blokaad, kaubandus ja kodusisene toimetulek

Briti blokaad oli mitmetahuline: laevastik kontrollis meritsi liiklust, impordikeelde jaotati kontrabandiloendite abil ning kasutati miine ja patrulllaevu. Blokaadi tõttu toimusid Saksa kodus oluliselt halvenenud toiduvarud, ravimikriisid ja üldine majanduslik pingestumine, mis pikemas perspektiivis nõrgestas sotsiaalset ja sõjalist vastupidavust. Blokaadi efektiivsus ei olnud vaid laevastikusõjaline saavutus, vaid ka logistika- ja tsiviil-administraatsiooni tulemus.

Taktika ja tehnilised vastumeetmed

Konvoosüsteem: 1917. aasta lõpul kehtestatud kaubalaevade konvoosüsteem koos sõjalaevade saatjatega vähendas oluliselt kaotusi andes meretraficile stabiilsuse.
Allveelaevade vastane tehnika: kasutusele võeti süvaveetõkked (depth charges), varjavastased laevad (Q‑ships), hidrofonid ja paranenud kaardistamine ning õhutugi. Need meetmed koos konvoodega vähendasid U‑bootide mõju.
Miinid ja õhujõud: meremiinid ja mereõhust patrulliv lennundus aitasid laevu jahtida ning kaitsta tähtsaid mereteid.
Pinnalood ja kauplejad: Saksa kauplejateründajad (mis olid pinnalaevad või rändrüüstajad) tegid küll hävitustööd, kuid püsivamat mõju avaldas just allveelaevasõda.

Muud tähtsad sündmused ja pöördepunktid

Olulised pöördepunktid olid 1916. aasta Jüütimaa lahing — suurim mereväe lahing, mis jäi taktiliselt lahtiseks, kuid jäädvustas asjaolu, et Suurbritannia suutis säilitada ülekaalu ja blokaadi — ning 1917. aasta otsus Saksamaalt taastada piiramatut allveelaevasõda. Viimane samm tekitas otsese konflikti neutraalsete laevade ja tsiviilohvritega ning aitas viia USA sõtta, mis tugevdas liitlaste võimsust merel ja maismaal.

Mõju ja lõpptulemus

Meresõda Atlandi ookeanil ei olnud üheainsa otsuse tulemus, vaid koosnes järjestikustest majanduslikest, taktikalistest ja diplomaatilistest sündmustest. Briti blokaad nõrgestas Saksamaa ressursibaasi ja avaldas survet tsiviilpopulatsioonile; Saksa allveelaevasõda püüdis seda mõju murda, kuid tekitas vastureaktsiooni neutraalriikides ja kiirendas Ameerika osalemist sõjas. Need tegurid koos aitasid liitlastel saavutada lõpliku ülekaalu ja panid aluse 1918. aasta Saksamaa kaotusele ning 1919. aasta läbirääkimistele, sealhulgas Versailles' lepingule.

Kokkuvõte

Esimese Atlandi lahingu käik näitab, kui määravaks osutus meresõja majanduslik pool: laevastiku üleolek ja ennetavad taktikad (nagu blokaad) võisid olla sama otsustava tähendusega kui lahingud ise. Samal ajal näitas U‑bootide relvaefektiivsus, kuidas uus tehnoloogia suudab muuta traditsioonilisi merestrateegiaid ning mõjutada nii sõjategevuse kui ka diplomaatia kulgu.

Saksa allveelaev U 14

Võitlus arvudes

Liitlaste ja neutraalsete riikide tonnaaž, mida uputasid allveelaevad I maailmasõjas

Kuu	1914	1915	1916	1917	1918
Jaanuar		47,981	81,259	368,521	306,658
Veebruar		59,921	117,547	540,006	318,957
Märts		80,775	167,097	593,841	342,597
Aprill		55,725	191,667	881,027	278,719
Mai		120,058	129,175	596,629	295,520
juuni		131,428	108,855	687,507	255,587
juuli		109,640	118,215	557,988	260,967
August	62,767	185,866	162,744	511,730	283,815
September	98,378	151,884	230,460	351,748	187,881
Oktoober	87,917	88,534	353,660	458,558	118,559
November	19,413	153,043	311,508	289,212	17,682
Detsember	44,197	123,141	355,139	399,212
Kokku	312,672	1,307,996	2,327,326	6,235,878	2,666,942

Kokku 12,850,814 brutotonni

Pange tähele, et piiramatu allveelaevasõda jätkus 1917. aasta veebruaris ja septembris 1917 alustasid britid täiemahulist konvoeerimist. Suurimad kaotused saadi 1917. aasta aprillis, kui allveelaevad uputasid rekordilised 881 027 tonni.

Allikas: Fayle, C. Ernest, Seaborn Trade, Vol. 3, lk. 465, tabel I[a]; London: John Murray, 1924.

Saksa allveelaevajõud 1914-1918

	1914	1915	1916	1917	1918
Kättesaadav	24	29	54	133	142
Kasumid	10	52	108	87	70
Lahingu kaotused	5	19	22	63	69
Muud kahjud		8	7	15	9
Aastate lõpp	29	54	133	142	134

Töötavad paadid kokku: 351
Kokku uppunud lahingutes (50%): 178
Muud kahjud (11%): 39
Lõpetatud pärast vaherahu: 45
Liitlastele üle antud: 179

Küsimused ja vastused

K: Mis oli esimene Atlandi lahing?

V: Esimene Atlandi lahing oli I maailmasõja mereväe kampaania, mis peeti peamiselt Briti saarte ümbruse meredel ja Atlandi ookeanil.

K: Miks püüdsid nii Saksamaa kui ka Ühendkuningriik teineteist blokeerida?

V: Nii Saksamaa kui ka Ühendkuningriik sõltusid suurel määral impordist, et toita oma elanikkonda ja varustada sõjatööstust, seega püüdsid nad teineteist blokeerida.

Küsimus: Millisel riigil oli esimese Atlandi lahingu ajal parem merevägi?

V: Suurbritannial oli kuninglik merevägi, mis oli arvuliselt parem ja võis tegutseda Briti impeeriumi piires.

Küsimus: Kas Saksa merevägi hävitas Atlandi ookeani esimese lahingu ajal Briti mereväe?

V: Ei, Saksa merevägi ei suutnud hävitada Briti mereväge, nagu oli näha Jüütimaa lahingus.

K: Millist taktikat kasutas Saksa laevastik peamiselt Esimese Atlandi lahingu ajal?

V: Saksa laevastik kasutas peamiselt piiramatut allveelaevasõda.

Küsimus: Kuidas suhtusid neutraalsed riigid blokaadidesse ja RMS Lusitania uputamisse?

V: Neutraalsetele riikidele ei meeldinud blokaadid ja RMS Lusitania uputamine vihastas eriti Ameerika Ühendriike.

K: Milline oli Saksamaa eduka blokaadi mõju esimese Atlandi lahingu ajal?

V: Saksamaa edukas blokaad aitas kaasa selle sõjalisele lüüasaamisele 1918. aastal ja sundis ka 1919. aasta keskel Versailles' lepingu allkirjastamist.