Haiguste bakterite teooria on teooria bioloogias, mis selgitab, kuidas teatud haigused tekivad ja levivad. Selle kohaselt põhjustavad haigusi väga väikesed elusorganismid — väikesed organismid, mida tihti kutsutakse mikroobideks. Mikroobid võivad olla bakterid, viirused, seened, protozoa või isegi prioonid; kõik need rühmad võivad mõnel juhul põhjustada inimesele või loomadele haigust. Samas ei ole kõik haigused nakkuslikud — nakkushaigused moodustavad küll suure osa haigustest, kuid esineb ka mitteinficioosseid seisundeid (näiteks geneetilised haigused, allergiad, paljud kroonilised haigused ja vähk).

Ajalugu: kuidas valgus pimedusest tuli

Varem usuti laialdaselt, et haigused tulevad «halbast õhk", mis pärineb haisvatest kohtadest» — nn miasma-teooria. Isegi pärast mikroskoobi leiutamist ei osatud kohe seostada mikroskoopilisi organisme haigustega. Inimesed püüdsid «halba õhku» tõrjuda näiteks küüslaugu või lõhnaõlidega, katmaks nina ja suud lapiga, kuid haigused jätkasid levimist ja surmade juhtumid ei kadunud.

Üks vana ja eksitav arusaam oli spontaanne genereerumine (abioogenees), mis väitis, et elusolendid võivad tekkida elutust ainest — näiteks et ussid tekivad ise mädanevast lihast. See väide purustati mitmete katsete abil. Francesco Redi (1626–1697) näitas, et kärbsed munevad munad, millest arenevad vastsed (ussikesed), kui liha on avatud; suletud purkides liha kärbseid ei tekkinud. Ta kasutas ka marli, mis takistas kärbeste ligipääsu, kuid lubas näha, et muna- ja vastsetegemine toimub alles siis, kui täiskasvanud kärbsed sellele ligipääsu saavad. Tema tööd olid esimene samm eksliku spontaanse sünni teooria ümberlükkamisel. Hiljem jätkasid Spallanzani ja Louis Pasteur katseid (nt kuulsa luike-kaelaga pudelikatsega), mis lõplikult näitasid, et mikroobid ei teki iseeneslikult, vaid pärinevad juba olemasolevatest allikatest.

Tõendid ja teadlased

19. sajandil andsid teadlased nagu Louis Pasteur ja Robert Koch tugeva aluse mikroobiteooriale. Pasteur näitas, et käärimine ja mädandamine on seotud mikroorganismidega ning töötas välja pasteuriseerimise ning steriilsustehnikaid. Koch koostas reeglite komplekti (nn Kochi postulaadid), mis aitasid seostada kindlat mikroobi konkreetse haigusega — see oli oluline samm, et tõestada, millised mikroobid põhjustavad nt sigu ja inimesi tabavaid haigusi nagu rõuged, tuberkuloos ja kolera.

Kuidas mikroobid haigust põhjustavad

  • Sissepääs: mikroobid sisenevad organismi läbi hinge-, seedimis- või välistest haavadest;
  • Paljunemine ja levik: kui kaitsesüsteem ei suuda mikroobi kiiresti hävitada, hakkab see paljunema;
  • Võimed kahjustada: mõned mikroobid tekitavad toksilisi aineid (toksiine) või hävitavad kudesid otseselt;
  • Immuunvastus: sageli on paljude haigusnähtude põhjus hoopis immuunsüsteemi reaktsioon mikroobi peale — palavik, põletik, valu jms.

Mikroobid võivad põhjustada nii ägedaid kui kroonilisi haigusi. Samuti võivad mõned inimesed olla asümptomaatilised kandjad — nad levitavad mikroobe edasi ilma ise haigestumata.

Kuidas haigused levivad

Mikroobid levivad mitmel viisil:

  • otsene kontakt (inimene-inimene);
  • piisknakkus (tilgad köhimisel või aevastamisel);
  • õhu kaudu levivad aerosoolid (võivad püsida pikemalt õhus);
  • saastunud pindade ja esemete kaudu (fomiidid);
  • vektorite kaudu (näiteks sääsed või kirbud);
  • söögi või vee kaudu (nakkused seedetraktis);
  • emalt lapsele (vertikaalne edasikandumine).

Ennetus ja ravi

Mikroobiteooria alusel on välja töötatud mitmeid meetmeid haiguste tõkestamiseks ja raviks:

  • Hügieen ja kätepesu — lihtsaim ja väga tõhus viis nakkuste vältimiseks (Semmelweis’ ja hiljem avaliku tervise tööd kinnitasid selle tähtsust);
  • Sterilisatsioon ja desinfitseerimine — kirurgias ja toidutööstuses oluliseks osutunud meetodid infektsioonide vältimiseks;
  • Vaktsineerimine — aitab organismil arendada spetsiifilist immuunsust ja on vähendanud paljude nakkushaiguste levikut või raskust;
  • Antibiootikumid ja viirusevastased ravimid — ravimid, mis takistavad mikroobide kasvu või hävitavad neid; samas on oluline arvestada antibiootikumiresistentsuse tõusuga;
  • Rahvatervise meetmed — vaktsineerimiskampaaniad, nakkusjuhtumite jälgimine, karantiin ja käitumissoovitused leviku piiramiseks.

Kokkuvõte

Mikroobiteooria on meditsiini ja hügieeni aluseks: tänu sellele teooriale mõistame, et paljusid haigusi põhjustavad konkreetsed mikroorganismid ning et neid saab ennetada ja ravida teaduslike meetoditega. Kuigi paljud haigused on nakkavad, esineb endiselt ka mitteinfectioosseid haiguseid — seega on tervise hoidmiseks vaja kombinatsiooni ennetusmeetmetest, ravist ja tervisesüsteemide tugevusest.