Haiguste bakterite teooria
Haiguste bakterite teooria on teooria bioloogias. Selle kohaselt põhjustavad haigusi väikesed organismid (mida nimetatakse mikroobideks), mida nimetatakse ka mikroobideks. Enamik, kuid mitte kõik haigused on nakkushaigused. Mikroobiteooria väidab, et väikesed organismid põhjustavad nakatunute organismis reaktsiooni. Organismi reaktsiooni nakkusele nimetatakse haiguseks.
Paljud ajaloolised teadlased ja arstid leidsid, et haigusi põhjustavad mikroskoopilised organismid. Isegi pärast mikroskoobi leiutamist ei teadnud inimesed veel, et haigusi põhjustavad mikroobid. Inimesed uskusid kaua aega, et haiguste põhjuseks on "halb õhk", mis pärineb haisvatest prügimägedest ja mädanevast lihast. Seega arvasid inimesed, et suu ja nina katmine lapiga aitab "halba õhku" välja filtreerida. Teadlased ja arstid kasutasid küüslauku ja parfüüme, et tõrjuda halba õhku. Kuid inimesed jäid ikkagi haigeks ja isegi surid, nii et see teooria oli vale. Saastunud õhk ei ole haiguste põhjus.
Üks probleem vanade haigusteooriate puhul oli see, et inimesed uskusid, et elusolendid tekivad spontaanselt. Spontaanne genereerumine on see, kui midagi nagu kärbes kasvab väikesest haisevast lihatükist. Seda vana teooriat nimetatakse abioogeneesiks. Seitsmeteistkümnendal sajandil avastas Francesco Redi (18. veebruar 1626 - 1. märts 1697), et kärbsed munevad mune, millest saavad kärbsed. Enne seda arvasid inimesed, et ussid pärinevad mädanevast lihast. Ta avastas selle, sulgedes liha purki ja jälgides seda. Suletud lihast ei leitud ühtegi kärbest. Ta pani ka veidi liha purki ja kattis selle marliga. Liblikad leiti marlile, kuid mitte purgi sees. Kui ta aga pani liha avatud purki, leiti lihal ja purgi sisemuses madu. Sellised katsed tõestasid, et ussid pärinevad kärbestest, kes munevad, mitte mädanevast lihast. Hiljem tõestasid teadlased, et haigused ei pärine õhust. Haigused levivad nakkuse kaudu.
Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt kolera haigust põhjustavast bakterist.
Sanitaaria
Samuti avastas Antonie van Leeuwenhoek kaheksateistkümnendal sajandil esimesed mikroskoobiga mikroskoopilised organismid. Ta oli esimene mikrobioloog. Ta nägi mõningaid mikroskoopilisi organisme, mis põhjustavad haigusi, kuid ta ei teadnud, millised need on. 1700. aastal arvas Nicolas Andry, et mõned neist mikroskoopilistest organismidest põhjustavad rõuged ja muud haigused. Rohkem kui 100 aastat hiljem leidis Agostino Bassi, mis põhjustas haigusi siidiussides. Ignaz Semmelweis oli arst, kes leidis, et kui arstid pesevad pärast surnute puudutamist käsi, ei haigestu teised patsiendid. See oli 1847. aastal. Umbes sel ajal sai sanitaaria ja kätepesu populaarseks mõnede, kuid mitte kõigi arstide seas. Arstid hakkasid kasutama kemikaale haavade puhastamiseks ja oma töövahendite puhastamiseks iga patsiendi vahel.
Üheksateistkümnenda sajandi üks kuulsamaid katseid oli see, kui John Snow avastas koolerapuhangu allika. Selgus, et koolera levib, kui inimjäätmed saastavad inimeste poolt joodavat vett. Snow leidis, et Londoni Sohos oli suur hulk haigeid inimesi. Pärast seda, kui ta oli rääkinud paljude inimestega selles piirkonnas ja kaardistanud, kus kõik haiged inimesed elasid, sai ta aru, et peaaegu kõik haiged inimesed said oma joogivee samast avalikust veepumplast. Ta lahendas epideemia sellega, et lasi veepumba käepideme eemaldada, et inimesed saaksid vett mõnest teisest kohast. See toimis ja epideemia oli peagi möödas.
Louis Pasteur näitas, et haiguste mikroobide teooria on tõene. 1862. aastal leiutas ta protsessi, mille abil kuumutatakse vedelik kõrge temperatuurini, et see ei rikneks. See protsess on tuntud kui pastöriseerimine, mis sai nime Pasteuri järgi. Pastöriseerimist kasutatakse selleks, et tappa mikroskoopilised organismid sellistes vedelikes nagu piim, vein ja õlu. Pastöriseeritud vedelikud säilivad enne riknemist palju kauem.
Hiljem tegi ta eksperimendi kääritamisega. Ühel juhul valmistas ta puljongit, mille ta pani väga pika keeratava toruga purgi sisse, nii et väljastpoolt ei pääsenud sinna mingeid osakesi. Toru sisse pääses küll õhk, kuid peaaegu üldse mitte tolm. Tema tehtud puljong ei muutunud ja käärimist ei toimunud.
Seejärel võttis ta samasugust puljongit, kuid seekord lasi ta purki sisse õhku ja tolmu. Seekord toimus käärimine. Seega pidi asi, mis käärimise põhjustas, tulema väljastpoolt (keskkonnast). Ja see ei olnud ainult õhk, mis põhjustas käärimise, vaid see pidi olema midagi õhus hõljuvat, mis oli väga väike. Nüüd teame, et käärimist põhjustavad väikesed osakesed, mida nimetatakse pärmiks.
XIX sajandi lõpul aitasid Robert Koch ja Joseph Lister edasi minna ja kehtestada haiguste mikroobide teooria kui teaduse ja meditsiini olulise osa. Kochi teooriaid nimetatakse "postulaatideks" ja need aitasid arstiteadlastel teada, mis põhjustab haigusi. Listeri ideed aitasid kehtestada sanitaarsuse kui peamise kaitsevahendi haiguste vastu. Kochi postulaadid ja Lister'i sanitaartehnilised avastused on tänapäevalgi väga olulised.
Me teame nüüd, et väikesed asjad põhjustavad haigusi. Kõik need asjad võivad põhjustada nakkust: seen, bakterid, viirused, prioonid, pärmseened, protistid.
John Snow'i originaalkaart, millel on näidatud, kus elasid 1854. aasta Londoni epideemia ajal koolerasse haigestunud inimesed.
Küsimused ja vastused
K: Mis on haiguste mikroobiteooria?
V: Haiguste mikroobiteooria on teooria bioloogias, mis väidab, et väikesed organismid, mida nimetatakse ka mikroobideks, põhjustavad mõningaid haigusi. Neid haigusi nimetatakse nakkushaigusteks ja nad põhjustavad nakatunute organismis reaktsiooni.
K: Mida uskusid inimesed enne mikroskoobi leiutamist haiguste põhjustajaks?
V: Enne mikroskoobi leiutamist uskusid inimesed, et haigusi põhjustab "halb õhk", mis pärineb haisvatest prügimägedest ja mädanevast lihast. Inimesed arvasid, et suu ja nina katmine lapiga aitab "halba õhku" välja filtreerida. Teadlased ja arstid kasutasid küüslauku ja parfüüme, et seda halba õhku tõrjuda.
K: Mis on abioogenees?
V: Abiogenees on vana teooria, mis väidab, et elusolendid võivad spontaanselt tekkida väikestest tükikestest või ainetükkidest, näiteks mädanevast lihast või muust orgaanilisest materjalist.
K: Kes avastas, et kärbsed munevad mune, millest saavad ussid?
V: Francesco Redi (18. veebruar 1626 - 1. märts 1697) avastas, et kärbsed munevad mune, mis muutuvad vastseteks, läbi katsete, mida ta tegi liha sisaldavate suletud purkidega.
K: Kuidas teadlased tõestasid, et haigused ei tulene saastunud õhust?
V: Teadlased tõestasid, et haigused ei tulene saastunud õhust, viies läbi katseid, mis näitasid, kuidas mikroobid levitavad nakkust, mitte ei ole põhjustatud halvast õhust või spontaansest tekkest.
K: Millist tüüpi reaktsiooni avaldab inimese keha, kui ta on nakatunud mikroobidega?
V: Kui inimese keha nakatub mikroobidega, tekib tal immuunreaktsioon, mida tuntakse haiguse nime all.
