Püssi keel (gun: gungbe) on gbe-keelte rühma kuuluv läänna-afrikapärane keel. Seda kõneleb eelkõige guni rahvas Beninis ja Nigeerias. Gun on sugulaskeel foni-keelele ja omab lähisuhteid ka foni-le ning teistele gbe-keeltele nagu agbome, kpase, maxi ja weme (ouémé). See on Beninis üks enim levinud rahvakeeli ja oluline kohalik suhtlusvahend; kooli- ja kirjalikus kasutuses on ta piiratumalt, kuid mõnes piirkonnas esineb õppe- ja kirjalikku materjali.

Levik

Gun'i kõnelejate põhikeskmeks on Lõuna-Benin. Keele levikuala hõlmab linnu ja asulaid nagu Porto-Novo, Sème, Bonou, Adjara, Avrankou, Dangbo, Missérété, Akpro-Missérété, Cotonou ja teisi kohti, kus elavad gun'i inimesed. Gun'i keel on levinud ka Benini piiri lähistel Nigeeria edelaosas, kus elavad väiksemad kõnelejarühmad.

Õiguskaitse ja staatus

  • Ametlikus kontekstis on Beninis riigikeelaks prantsuse keel; gun on tavaliselt igapäevane suhtluskeel, mida kasutatakse kodus, turgudel, kogukondlikel üritustel ja religioossetes ringkondades.
  • Haridus ja meedia: mõnes kohalikus koolis ja kogukondlikus hariduspraktikas kasutatakse gun'i materjale; kohalikul raadiol ja mitmetes kogukondlikes väljaannetes kõneleb või kajastub keel tihti.
  • Elujõulisus: gun on suhteliselt elujõuline, olles Benini üheks suuremaks emakeeleks, kuid prantsuse keele laienev mõju ja urbaniseerumine mõjutavad keele kasutusvaldkondi.

Keeleomadused

Gun kuulub geograafiliselt ja strukturaalselt gbe-keelte hulka, millel on mitmeid ühiseid jooni:

  • Toonisüsteem: gun on tooniline keel — toonid võivad muuta sõna tähendust ja grammatilist funktsiooni.
  • Sõnajärg ja lauseehitus: põhiline sõnajärg on subjekt–verb–objekt (SVO). Gbe-keeltes on tavalised ka serial verb ehk järjestatud verbifragmentide kasutused, mille kaudu väljendatakse mitut järjestikust tegevust ilma sidesõnadeta.
  • Morfoloogia: nimisõnasüsteem erineb näiteks bantu-klassidest; gbelaste keeltes on pigem lauseseadustest ja partiklitest sõltuv struktuur kui pabervaralised käänded.
  • Fonoloogia: gbe-keeltes esineb sageli lai vokaalivalik (kõrval- ja madalamad vokaalid ning nendega seotud nasalisatsioon), samuti kontrastiivsed rõhud ja diftongid.
  • Sõnavara: gun sisaldab laene prantsuse keelest (Beninis) ning lokaalsetest naaberkõnepruukidest; Nigeeria lähialadel võib esineda ka mõjusid yoruba keelest.

Kirjaviis ja standardiseerimine

Gun'i jaoks on loodud ladina tähestikul põhinev ortograafia, mis arvestab tonaalsust ja eritoone. Kirjaviis varieerub mõnevõrra sõltuvalt kohalikust praktikast ning kirjakeel areneb koostöös teiste gbe-keelte standardiseerimise algatustega. Kohalikud kirjandus- ja haridusalgatused on aidanud valmistada ette alg- ja usulisi tekste, laule ning mõningaid õppevahendeid.

Dialektid ja sisemine mitmekesisus

Gun'i piirkondlik mitmekesisus väljendub dialektide olemasolus: mõnes linnas ja külas võivad hääldus, sõnavara ja mõned grammatilised vormid erineda. Need erinevused ei takista enamasti vastastikust arusaamist guni kõnelejate vahel, kuid võivad mõjutada kirjakeele aktsepteeritust eri piirkondades.

Sotsiaalne ja kultuuriline tähendus

Gun on oluline osa guni identiteedist ning kultuurilisest väljendusest: lauludes, tseremooniates ja igapäevases suhtluses. Keel aitab säilitada suulist pärandit, rahvapärimust ja kohalikku teadmistevahetust.

Väljakutsed ja säilitamine

Kuigi gun on tugevalt juurdunud, seisab keel silmitsi üldiste väljakutsetega, mida toob kaasa urbaniseerumine, nooremate põlvkondade suurem haridus prantsuse keeles ning meedia üha suurem domineerimine riigikeeltes. Keele säilitamiseks on tähtis toetada täiendavat emakeelset haridust, kirjaliku materjali loomist ja kohaliku meedia kasutuselevõttu gun'is.

Lisaks: gun'i kohta huvitumaks tutvumiseks võib otsida sõnastikke, teaduslikke uurimusi gbe-keelte kohta ning kohalikke keeltekursusi või raadiojaamu, mis edastavad saadetisi gun'i keeles.