Hanuka on juudi püha, millega tähistatakse makkabeede võitu suurema Süüria armee üle. Samuti tähistatakse sel ajal toimunud imet, kus vaid ühepäevane õlivaru võimaldas Jeruusalemmas ümberpühitsetud templis asuval menooral põleda kaheksa päeva. Seetõttu tähistavad juudid Hanukat kaheksa päeva. Hanuka algab heebrea kalendri järgi 25. päeval Kislevis, mis gregooriusekalendri järgi on novembri lõpus või detsembris. Näiteks 2013. aastal algas see 27. novembril. Heebrea sõna hanuka tähendab taas pühitsemist.
Hanukia (või hanuka menora) on küünlajalg, mis on oluline hanuka sümbol. Sellel on üheksa haru. Traditsiooniliselt on üks küünal ülejäänud küünaldest eraldatud, tavaliselt on see kõrgemal kui ülejäänud kaheksa. Esimesel ööl süüdatakse ainult üks küünal, mis asub hanukia paremal küljel. Teisel ööl lisatakse teine küünal ja neid süüdatakse vasakult paremale -- kuid hanukia täidetakse paremalt vasakule. Seda jätkub kõigil kaheksal ööl. Küünlaid ei süüdata kunagi otse - selle asemel süüdatakse kõigepealt kõrgem küünal (mida nimetatakse šamashiks, mis tähendab "saatja") ja seejärel kasutatakse seda ülejäänud küünalde süütamiseks. Küünalde süütamise ajal öeldakse nende üle õnnistusi.
Juudi lapsed mängivad sageli mängu nimega dreidel. Dreidel on neljakandiline pöörlev topp, mille igal küljel on üks heebrea täht. Neli tähte (nun, gimel, hey, shin) tähistavad heebrea keeles lauset "Nes gadol haya shaam", mis tähendab: "Seal juhtus suur ime". Iisraelis seevastu on dreidelil "po" asemel "shaam", mis tähendab "siin". Nii et Iisraelis on fraas: "Suur ime juhtus siin".
Ajalugu ja taust
Hanuka juured ulatuvad Makkabeede ülestõusu aega (2. sajand e.m.a.), kui Jaakobi pojad, keda tuntakse makkabeedena, juhtisid juutide vastupanu Seleukiidide impeeriumi rõhumisele ning Antiochus IV Epifaneese religioossele survelisele assimilatsioonile. Pärast Jeruusalemma taasvabastamist ja templi puhastamist tähistati selle ümberpühitsemist. Traditsioon räägib ka sellest, et leiti ainult väike tulenev õlivaru menoorale, mis pidi jätkuma ainult üheks päevaks, kuid kestis ime läbi kaheksa päeva — sellest ongi kaheksaöine tähistamine.
Hanukia, küünlad ja rituaalid
Hanukia erineb templis olnud seitsmeharulisest menoorast — hanukial on üheksa haru: kaheksa küünalt kaheks ööks ja üks šamash teenimiseks. Tavapärane rituaal:
- Hanukiat lisatakse iga õhtu üks küünal rohkem kuni kaheksanda õhtuni;
- Hanukiat täidetakse paremalt vasakule (uued küünlad asetatakse paremale), kuid süütamisel süüdatakse tavaliselt kõige värskem (uus) küünal esimesena ja seejärel järgneb ülejäänud, seega süüdatakse visuaalselt vasakult paremale;
- enne küünalde süütamist süüdatakse šamash ja selle küünlaga süüdatakse teised küünlad;
- süüdates loetakse õnnistused: tavaliselt kolm õnnistust esimesel õhtul (sh Shehecheyanu) ja järgmistel õhtutel kaks õnnistust (ilma Shehecheyanu), mis tänavad Jumalat käsu täitmise ja imede eest;
- valdav osa kogukondi süütab küünlad pärast loojangut (pärast seda kui tähed on nähtavad), kuid on ka erandeid ja kohalikud kombed võivad erineda;
- Hanuka valguse eesmärk on pirsumei nisa — avalikkuse ette toomine, pühendumise ja imete meenutamine — seetõttu asetatakse hanukia sageli akna juurde või välisukse kõrvale.
Õnnistused ja reeglid
Esimesel õhtul loetakse kolm õnnistust: õnnistus küünalde süütamise üle, õnnistus Jumala imede eest ning Shehecheyanu, mis tänab Jumalat uute ja eriliste sündmuste eest. Järgnevatel õhtutel loetakse tavaliselt kahte esimest õnnistust. Hanukaküünlaid ei kasutata nikerduslikel ega igapäevastel eesmärkidel (näiteks valgusallikana majapidamises), vaid need süüdatakse ainult pühitsemise ja meenutamise eesmärgil. Kui Hanuka langeb kokku Šabatiga, tuleb järgida Šabati seadusi: küünlad ei süüdata Šabatil, seega süüdatakse need enne Šabati algust või kasutatakse muid kombetalitlusi vastavalt kogukonnale.
Toidud ja kultuurilised tavad
Paljud Hanuka traditsioonid rõhutavad õli sümboolikat, seetõttu on tema puhul tavaks süüa rasvasemaid toite:
- latkes ehk kartulipannkoogid — praetud pannil, sageli hapukoore või õunapüreega;
- sufganiyot — moosi- või pudrutatäidisega praetud täidisega koogid (eriti populaarsed Iisraelis ja diasporas);
- mõnes traditsioonis süüakse ka juustutoite (mälestamaks Judithi lugu teatud legendides) ja muid rahvuslikke roogasid vastavalt piirkondlikele kommetele.
Lisaks on levinud Hanuka-gelt (šokolaadirahad või tegelik raha), mis antakse lastele mängude ja kingituste vormis. Paljud pered vahetavad väikeseid kingitusi iga õhtu.
Mängud, laulud ja sümbolid
Dreidel on tuntud mäng, mida mängivad lapsed (ning ka täiskasvanud) — see sisaldab nii lõbu kui ka ajaloolist meenutust. Teised Hanuka-sümbolid ja kombeosad:
- Laulud nagu "Ma'oz Tzur" (Eesti keeles tihti tõlgitud või lauldud transliteratsioonis) kuuluvad traditsioonilisse repertuaari;
- avalikud hanukia-väljapanekud linnades ja kogukondades, mis rõhutavad pirsumei nisa ehk imede avalikust meenutamist;
- erinevad heategevuslikud algatused, kogukondlikud õhtusöögid ja kooliüritused aitavad uutel põlvedel traditsioone õppida.
Kes süütab ja kogukondlik tähistamine
Traditsiooniliselt süütab küünlad kodu pea või majapidamine, kuid kombed võivad erineda: mõned pered annavad selle ülesande emale, teised korraldavad peresüütamise koos. Juudi kogukonnad tähistavad Hanukat nii kodus kui ka koguduse- ja linnapubliku ees — suured hanukiad töödeldakse sageli avalikel platsidel, et jagada rõõmu ja meenutada ajaloolist võitlust ja imekutset.
Kaasaegsed praktikad ja tähendus
Hanuka on ajalooliselt ja religioosselt oluline püha, kuid tänapäeval on see ka periood pere- ja kogukonnaüritusteks, kultuuriliseks enesemääratluseks ja rõõmsaks pühaks lastel. Paljud juudid, nii usklikud kui ka sekulaarsed, hindavad Hanukat kui aega, mil meenutada vabaduse ja enesemääratluse võitlust ning tähistada valguse ja lootuse sümbolit pimedamal aastaajal.
Hanuka on seega mitmekihiline: sellel on ajalooline taust, religioossed rituaalid, soolased ja magusad toidud, mängud ja avalik tähistamine — kõik need osad aitavad hoida mälestust ja tuua pered ning kogukonnad kokku.

