Anna Seghers — Ida-Saksa kirjanik, põgenik ja kommunist (1900–1983)

Anna Seghers (1900–1983) — Ida-Saksa kirjanik, põgenik ja kommunist. Elulugu, pagulusaegadest kuni DDR-karjäärini: kirjatöö, poliitika ja tunnustused.

Anna Seghers (19. november 1900 Mainz – 1. juuni 1983 Ida-Berliin) oli (ida)saksa kirjanik, kelle loomingut ja elu mõjutasid tugevalt pagulus, antifaschism ning kommunistlik maailmavaade.

Elulugu

Seghers sündis Netty Reilingina juudi perekonnas; tema vanemad olid õigeusklikud juudid, kuid huvi kristliku usu vastu ja mitmekesine kultuuriline taust mõjutasid tema kirgimist kirjanduse ja humanitaarainete vastu. Netty lõpetas abituuri 1920. aastal. Esimese maailmasõja ajal töötas ta meditsiiniõena, see kogemus mõjutas tema inimsuse- ja sotsiaalseid teemasid hilisemas loomingus. Ta õppis Kölnis ja Heidelbergis ajalugu, kunstiajalugu ja ka hiina keelt.

1925. aastal abiellus ta ungari päritolu intellektuaali Laszlo Radványiga (Laszlo Radvanyi) ning sai mõneks ajaks ka ungari kodakondsuse. Hiljem liitus ta Saksamaa Kommunistliku Parteiga. Abielust sündis pere, kellel olid lapsed; pereelu ja poliitiline aktiivsus käisid tema kirjanikutööga käsikäes.

Pagulus, sõjaaeg ja kirjanduslik tegevus

Pärast seda, kui natsid võtsid Saksamaal võimu, sattus Seghers ohtu: ta arreteeriti lühikest aega ja tema raamatuid põletati. Pärast vabanemist põgenes ta esmalt Šveitsi, seejärel Pariisi, kus ta töötas pagulaste ja pagulaskirjanike organisatsioonides ning püüdles poliitilise organiseerumise ja õigusliku kaitse eest pagulastele.

Kui Saksamaa truppide surve Pariisis kasvas, lahkus ta koos perega edasi ja jõudis Marseille'sse (Marseille), mis oli ajutiselt vabadema staatuses. Seal arreteeriti tema abikaasa ja Seghers üritas teda vabastada. Lõpuks lahkus kogu pere 1941. aastal üle Atlandi, lennates läbi Martinique'i ja New Yorgi ning jõudes pagulusena Mexico Citysse. Pagulusaastatel jätkas ta kirjutamist ja organiseerimist: asutas ja toetas pagulaskirjanike võrgustikke ning püüdis hoida saksa keeles kirjutavate kirjanike kultuurilist järjepidevust.

Tagasi Ida-Saksamaal (DDR)

1947. aastal naasis Seghers koos perega Berliini, mis jäi pärast sõda Ida-Berliini alasse. Ta ühines hiljem sotsialistliku parteiga ja tegutses aktiivselt DDR-i Kirjanike Liidus. Seghers oli tuntud kui selge antifaschistliku ja sotsialistliku seisukoha pooldaja, ta osales kultuuripoliitikas ning püüdis mõjutada haridus- ja kultuurielu Ida-Saksamaal.

Kirjanikuna käsitles ta oma teostes sageli võitlust totalitarismi vastu, põgenemise ja kodutuse teemat ning inimeste eetilist vastutust rasketes ajaloolistes olukordades. Tema tuntumate teoste hulka kuulub romaan Das siebte Kreuz (Seitsmes rist), mis kujutab elu natsirežiimi ajal ja põgenemist, ning teised jutustused ja romaanid, mis peegeldasid eksistentsiaalseid ja poliitilisi valikuid. Tema looming on oluline nii saksa eksliisi- kui ka DDR-kirjanduse ajaloos.

Tegevus, tunnustus ja pärand

DDR-is sai Seghers oma töö eest palju tunnustust ja auhindu ning ta omistas suure tähtsuse kirjanike ja üliõpilaste toetamisele. Ta püüdis vahel vaikse sekkumise teel seista vastu üliõpilaste või intellektuaalide repressioonidele, kuigi tema võimalused võisid olla piiratud poliitilise süsteemi raamides.

Anna Seghers suri 1. juunil 1983 Ida-Berliinis. Tema pärand on mitmekihiline: ta jääb mäletatuks nii kui kirjanik, kes kirjutas tugevaid lugusid totalitarismi, põgenemise ja inimsuse teemadel, kui ka kui kultuuritegelane, kes pühendus pagulaste abistamisele ja uue ühiskonna kirjandusliku elu kujundamisele.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Anna Seghers?

K: Millised olid tema vanemate usulised tõekspidamised?

K: Millal sai ta Ungari kodakondsuse?

K: Mis juhtus, kui natsid võtsid Saksamaal valitsuse üle?

K: Kuhu ta pärast Teist maailmasõda tagasi pöördus?

K: Millise organisatsiooni heaks töötas ta pärast Berliini naasmist?

K: Millal Anna Seghers suri?

Otsing