Jacques Lacan — prantsuse psühhoanalüütik ja tema teooriad

Jacques Lacan — prantsuse psühhoanalüütik: peegelstaadium, kujuteldav/sümboolne/reaalne, objekti a ja jouissance. Sügav, selge ülevaade Lacani teooriatest ja intellektuaalsest mõjust.

Jacques Lacan (Pariis, 13. aprill 1901 - Pariis, 9. september 1981) oli prantsuse psühhoanalüütik ja psühhiaater. Ta lisas psühhoanalüüsile ja filosoofiale uusi ideid. Mõned neist ideedest on peegelstaadium, subjektiivsuse kolm järjestust (kujuteldav, sümboolne ja reaalne), objekti vähe a ja jouissance. Ta kõneles igal aastal seminaridel 1953-1981. 1960. ja 1970. aastatel mõjutas ta paljusid prantsuse intellektuaale. Ta rääkis ka tagasipöördumisest Sigmund Freudi ideede juurde. Ta nimetas end freudlaseks (Freudi järgijaks).

Elulugu lühidalt

Jacques Lacan õppis meditsiini ja spetsialiseerus psühhiaatriale, hiljem keskendus ta psühhoanalüüsile. Ta tegutses kliiniliselt ning pidas alates 1950. aastatest regulaarselt seminare Pariisis, kus tutvustas oma mõtteid nii praktiseerivatele analüütikutele kui ka laiemale intellektuaalsele publikule. Tema õpetus ja õppetunnid on avaldanud suurt mõju kirjandusteooriale, filosoofiale, filmi- ja kultuuriuuringutele ning sotsiaalteadustele.

Põhikontseptsioonid

• Peegelstaadium — Lacani idee, mis kirjeldab lapse enesetaju kujunemist: laps tunneb end peegelduses tervikliku kujuna, mis on tegelikult kujuteldav konstrukt. See staadium aitab selgitada mina (I) tekke ja isiksuse aluseid.
• Kolm registrit: kujuteldav (Imaginary), sümboolne (Symbolic) ja reaalne (Real) — tema teooria järgi moodustub subjekti kogemus nende kolme järjestuse vastastikmõjus: kujutanlik sisaldab piltlikke identifikatsioone, sümboolne keelt, seadusi ja sotsiaalseid rolle, reaalne aga jääb keele ja tähenduste väljapoole ning ilmneb piirangute, trauma ja vastupidise kogemusena.
• objet petit a — prantsuse termin, tavaliselt viidatud kui „väike a“; Lacani järgi on see ihaluse objektiga seotud „põhjus“ ehk puudu, mida subjekt ei saa täielikult omandada. See kontseptsioon selgitab, miks iha ja puudumine püsivad subjekti motivatsioonis.
• Jouissance — termineering, mida Lacan kasutab tähistamaks naudingut, mis ületab hedonistliku naudingu piire ja võib olla valulik; see on seotud piiride, keelu ja transgressiooniga.
• Keel ja sümboolne korraldus — Lacan rõhutas, et „alateadvus on nagu keel“: inimese psüühika on organiseeritud läbi keeleliste struktuuride, mis mõjutavad soove ja identiteeti.
• Topoloogilised ja formaalsed mudelid — hilisemates töödes kasutas Lacan geomeetrilisi kujundeid (nt Borromeose sõlm), et illustreerida kolme registri koostalitluse struktuuri.

Meetod ja seminarid

Lacani seminare iseloomustas tihti kui kombineeritud loengut, kliinilist juhtumit ja filosoofilist arutelu. Ta rõhutas, et psühhoanalüüs ei ole vaid tehnika, vaid ka teoreetiline kord, mis pöörab tähelepanu sõnale ja kuulamisele. Lacan juhtis ka oma õpilasi eraldi koolides ja rühmades ning asutas 1960.–1970. aastatel organisatsioone, mille ümber tekkisid nii toetajad kui ka kriitikud.

Mõju ja vastuolud

Lacan on mõjutanud laialdaselt humanitaarteadusi: tema ideid on kasutatud kirjandusteaduses, filmiteoorias, feministlikes aruteludes ja sotsioloogias. Samas on tema kirjutusstiil ja esitlus tavaliselt keeruline ning tema teooriaid on kritiseeritud ebaselguse, dogmaatilisuse ja mõnikord praktikaga vastuollu mineva lähenemise pärast. Tema suhted ametlike psühhoanalüüsi organisatsioonidega olid pingelised ja tekitasid poleemikat seoses õpetamise ja analüütikute väljaõppega.

Pärand

Lacani töö on tänaseks mitmekihiline pärand: mõned tema ideed on integreeritud kaasaegsetesse psühhoanalüütilistesse lähenemistesse, teised on kujunenud aluseks täiesti uutele teadus- ja kultuuriteoreetilistele traditsioonidele. Tema seminaarid ja kirjutised on tõlgitud paljudesse keeltesse ning neid loetakse nii inspiratsiooniallikaks kui ka väljakutseks neile, kes püüavad mõista subjektiiksuse, keele ja iha keerukaid suhteid.

Oluline terminoloogia kokkuvõte

• Peegelstaadium — mina kujunemine läbi identifitseerimise peegelpilti.
• Imaginary / Symbolic / Real — kolm registrit, mis määravad subjekti kogemuse.
• objet petit a — ihaluse põhjus, puudu, mis hoiab iha elus.
• jouissance — nauding, mis võib olla valulik ja ületada naudingu printsiibi piire.

Kuigi Lacani mõtteviis võib mõnele tunduda keeruline, on tema töö jätnud püsiva jälje nii kliinilisse praktikas kui ka kaasaegsesse teooriasse, kutsudes üles otsima keele ja teadvuse suhetest uusi seletusi.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Jacques Lacan?

Küsimus: Mida Jacques Lacan andis psühhoanalüüsile ja filosoofiale juurde?

K: Kui kaua rääkis Jacques Lacan seminaridel?

K: Keda Jacques Lacan 1960. ja 1970. aastatel mõjutas?

K: Kelle ideede juurde tagasipöördumist Jacques Lacan propageeris?

K: Kuidas Jacques Lacan ennast nimetas?

Otsing