Joseph Jacques Omer "Jake the Snake" Plante (17. jaanuar 1929 – 27. veebruar 1986) oli Kanada professionaalne jäähokiväravavaht. Ta kasvas üles Shawinigan Fallsis, Quebecis, ja hakkas hokit mängima juba lapsepõlves 1932. aastal. Plante alustas organiseeritud hokimängu 12-aastaselt ning tema esimene profimäng leidis aset 18-aastaselt. Tugeva tööeetika ja nutika mänguarusaamisega tõusis ta kiiresti profitasemele ning sai üheks oma ajastu mõjukamaks väravavahiks.
Karjäär ja saavutused
Plante liitus 1953. aastal Montreal Canadiens'iga ja mängis selle eest 1953–1963. Selle perioodi jooksul võitis meeskond kuus korda Stanley Cupi, sealhulgas viis tiitlit järjest — Plante oli selles eduhoos võtmeisik. Ta läks esimest korda pensionile 1965. aastal, kuid naasis 1968. aastal, kui kutsuti mängima uuele meeskonnale St. Louis Bluesile. Hiljem vahetati Plante 1970. aastal Toronto Maple Leafsi ja 1973. aastal Boston Bruinsisse.
1973–74 liitus Plante uue liigaga, Maailma Jäähokiliigaga (WHA), kus ta alustas esmalt kui Quebec Nordiques'i treener ja peadirektor. Pärast sellel ametikohal suhteliselt keerukat perioodi naasis ta mängijana ja kaitses 1974–75 hooajal Edmonton Oilersi väravat. Viimati loobus Plante profimängust hooaja 1975–76 treeninglaagri ajal.
Maski kasutuselevõtt ja uuendused
Plante'i üks kõige tuntumaid panuseid on see, et ta oli esimene NHL-i väravavaht, kes hakkas regulaarselt ja püsivalt kandma mängides maski. Sündmused tihti viitavad sellele, et 1959. aastal sai ta näo vigastuse ja see oli pöördepunktiks – pärast seda hakkas ta katsetama erinevaid kaitsemaski lahendusi. Ta disainis, kohandas ja testis mitmeid maski versioone, püüdes leida kombinatsiooni, mis annaks piisava kaitse ja samas ei segaks nägemist ega liikumist. Tema töö tulemusena hakati järk-järgult kasutama tänapäevaseid maski/kiivri kombinatsioone, mis on nüüd standard kogu maailmas.
Maski kasutuselevõtt muutis jäähokit oluliselt: see aitas väravavahte kaitsta jäsemete ja näo vigastuste eest ning võimaldas mõnel neist mängida agressiivsemalt ja enesekindlamalt. Plante'i eestvedamisel muutusid maskid aja jooksul vastupidavamaks, ergonoomilisemaks ja paremini hingavaks — need arengud aitasid kaasa kogu positsiooni moderniseerimisele.
Mängustiil ja taktikaline mõju
Plante ei olnud tähtis ainult oma maski poolest. Ta oli üks esimesi väravavahte, kes mängis regulaarselt ketast väljapoole, aidates seeläbi oma kaitsjate tööd ja algatades rünnakuid juba oma kaitsepiirkonnast. Kuna väravavaht näeb mängu sageli paremini kui mängijad eespool, juhendas ta sageli meeskonnakaaslasi tagantpoolt – nii positsioneerimise, surve jagamise kui ka söötude osas. Tema kaugeleulatuvad mängulised otsused ja kogu meeskonna taktikaline paindlikkus aitasid väravavahi rolli ümber mõtestada.
Lisaks oli Plante tuntud oma konkurentsivõime, külma närvi ja suutlikkuse poolest kohaneda erinevate mängustiilidega. Ta rõhutas tehnikat, asendit ja visadust – omadusi, mis on tänapäeva parimate väravavahtide puhul samuti olulised.
Au ja pärand
Plante'i panust tunnustati mitmel moel: ta võeti 1978. aastal Hockey Hall of Fame'i. 1985. aastal valiti ta Canadiensi "unistuste meeskonna" väravavahiks ja 1994. aastal võeti ta Quebeci spordipanteonisse. Lõpuks otsustas tema algmeeskond, Montreal Canadiens, 1995. aastal pensioneerida Plante'i kampsuni nr 1, andes sellega tunnustuse tema suursugusele pärandile seoses klubiga.
Isiklik elu
Plante oli üks 11 lapsest perest. Aastal 1949 abiellus ta Jacqueline Gagné'ga; neil sündisid kaks poega, Michel ja Richard. 1970. aastal kohtus Plante oma teise naise Raymonde Udrisardiga ning pere lõpuks kolis Šveitsi, kus Plante veetis oma elu viimased aastad.
Surm ja mälestus
Jacques Plante suri Genfis 27. veebruaril 1986, pärast seda kui talle oli diagnoositud ravimatu maovähk. Ta maeti Sierre'isse. Plante'i pärand elab edasi nii tehnilistes uuendustes, mida ta hooga propageeris, kui ka paljude väravavahtide praktikas ja mõtteviisis. Tema nimi seostub sageli sellega, kuidas väravavahtide töö ja varustus on tänapäeval kujunenud — ta aitas muuta seda ametit ohutumaks ja mänguliselt rikastatumaks.
Jacques Plante jääb meelde mitte ainult kui võitja ja innovaator, vaid ka kui isiksus, kes ei kartnud katsetada ja seista oma ideede eest — eriti kui need aitasid parandada mängijate turvalisust ja meeskondlikku mängu.