Spordis on särk, mida meeskonnaliige kannab ja millel on sageli ka kandja nimi ja meeskonna number. Paljud konkreetse värvi või mustriga jalgrattatrikood esindavad teatud staatusi jalgrattaspordis, näiteks Tour de France'i liidri maillot jaune (kollane trikot) või vikerkaarevärvi trikot. Maailma Jalgratturite Liit ütleb ka, et meister peab võistlusel kandma meistritrikot, mitte võistkonna trikot. Jalgrattasõidu trikood on tavaliselt valmistatud spetsiaalsest sünteetilisest materjalist, mis aitab higistamist nahast eemale juhtida. Jäähokivormi peamist rõivaeset, mida traditsiooniliselt nimetati kampsuniks, tuntakse üha enam hokitrikoo nime all. Sellest rõivastest on koos korvpallitrikoodega, mis on tavaliselt varrukateta, ja pesapallitrikoodega, mis on tavaliselt nööpidega, saanud moeaksessuaarid.

Termin „jersey” tuleneb algselt Jersey saarest ja sealt levinud kudumitüübist; tänapäeval kasutatakse seda termini eesti keeles sageli sünonüümina spordisärgi või trikoo kohta. Trikoodel on spetsiifilised funktsioonid, mis sõltuvad spordialast:

  • Materjal: kaasaegsed trikood on enamasti sünteetilisest kangast (polüester, elastaan jm), mis on veniv, kiirelt kuivav ja niiskust eemale juhtiv. Jalgrattasärgid on sageli aerodünaamilised ja keha järgivad; mõnel on pikk tõmblukk ning taga taskud energiageelide ja telefonide jaoks.
  • Lõige: korvpallitrikood on enamasti varrukateta, jalgpallivormid on tihti lühikeste varrukatega, pesapallitrikood on tavaliselt nööpidega ja jäähokitrikoos on ruumikam lõige, et mahutada kaitsevarustust.
  • Identiteet ja sponsorlus: meeskonna värvid, logod, mängijanimi ja number aitavad mängijat tuvastada ning on olulised sponsorluse ja kaubanduse seisukohast.
  • Kaitse ja lisafunktsioonid: jäähoki- ja mõned muud vormid arvestavad kaitsekihtide ja soojustusega; rattaspordis on olemas ka ülikitsad skinsuit’id, mis vähendavad tuuletakistust.

Erilised trikood ja reeglid

Jalgrattaspordis on eriti nähtavad erivärvilised trikood, mis tähendavad võistluse juhtpositsioone või maailmameistritiitleid (näiteks vikerkaaretrikot). Meistritrikoo kandmine on sageli reguleeritud: meistril on õigus ja kohustus kanda vastavat trikood konkurentsil vastavalt föderatsiooni reeglitele, mis eristab teda meeskonnakaaslastest. Lisaks on rattatrikoodidel sageli seljal taskud, täiendavad kuulikindlad õmblused ja UV-kaitse.

Trikood igapäevases kasutuses ja moes

Lisaks funktsionaalsele kasutusele on trikood muutunud ka popkultuuri ja moodi osaks. Fännivormid, retro‑trikood ja disainerversioonid on laialt levinud, nii et sportlik trikot võib olla nii staadionil kandmiseks kui ka igapäevaseks tänavariietuseks. Paljud klubid ja liidud müüvad fännitrikood, millel on ametlikud numbrid ja nimed.

Trikoo pensionile saatmine ja numbripiirangud

Mõnel spordialal, näiteks pesapallis, korvpallis ja Ameerika jalgpallis, võib mängija trikoo "pensionile" panna. Kui mängijasärk kõrvaldatakse pensionile, pannakse see tavaliselt sinna, kus meeskond mängib selle mängija saavutuse auks. Kunagisel ajal kuulus mängijamärgi pensionile jätmise juurde ka mängija numbri eemaldamine, mis jättis selle numbri tulevaste mängijate jaoks kättesaamatuks, et veelgi rohkem tunnustada mängijat. Kuna aga trikotid on tavaliselt kahekohalised (00-99), jääb ainult 100 võimalikku numbrit - kui spordireeglid seda lubavad. Näiteks USA kolledži korvpallis on võimalik kasutada ainult 36 erinevat numbrit, kuna reeglid keelavad kasutada numbreid, mis on suuremad kui 5. Seega on numbrite pensionile saatmine vähenenud ning enamasti on ainult konkreetne mängutrikoo kõrvaldatud ja väljapanekule pandud.

Numbrite pensionile saatmisel ja väljapanekul on tavaliselt kohalik ja emotsionaalne tähendus: see on austusavaldus mängija karjäärile ja panusele klubile või rahvuskoondisele. Mõnel klubil on ka eraldi galerii või staadioni osa, kus väljapandud särke näidatakse fännidele.

Lõppsõna

Trikoo ei ole pelgalt riideese, vaid oluline identiteedi- ja funktsionaalne element spordis: see eristab meeskondi, kannab sponsorlust, kaitseb sportlast ja mõnikord kannab au ning traditsiooni (nt meistritrikood või pensionile saadetud särk). Trikoode disain, materjal ja kasutusviisid arenevad pidevalt koos tehnoloogia ja moe muutustega.