2015. aasta Nepali maavärin (Gorkha) – 7,8 Mw ja ulatuslikud hävingud

2015 Gorkha (7,8 Mw) Nepali maavärin — üle 8800 hukkunuga ja ulatuslik häving: laviinid Everestil, Langtangis, UNESCO-kahjud; põhjalik ülevaade tagajärgedest ja taastumisest.

2015. aasta aprillis toimunud Nepali maavärinas (tuntud ka kui Gorkha maavärin) hukkus üle 8800 inimese ja üle 23 000 sai vigastada. See toimus 25. aprillil kell 11:56 NST. Maavärina suurus oli 7,8Mw. Selle epitsenter oli Lamjungi piirkonnast ida pool. Selle hüpotsentrist oli umbes 15 km sügavusel. See oli suurim loodusõnnetus, mis tabas Nepali pärast 1934. aasta Nepal-Bihari maavärinat.

See maavärin põhjustas ulatuslikku inimohvrite ja materiaalseid kahjusid nii linnades kui ka maal. Epitsenterile lähedal asuvate külade, näiteks Barpaki ümbruse, hooned said rängalt kannatada: paljud kiviehitisest hooned varisesid kokku, teedevõrgud purunesid ja elektri- ning sideühendused katkestusid. Suur osa kannatanutest oli vaesematest maapiirkondadest, kus majad olid ehitatud ebakindlalt ja olid seetõttu eriti haavatavad. Samuti kannatasid turismipiirkonnad ja infrastruktuur, mis mõjutas riigi majandust ja kohalike elu-olu.

Mõjud ja laastamine

Sajad tuhanded inimesed jäid kodutuks ja terved külad hävitati. Katmandu orus hävitati UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid sajandeid vanu ehitisi. Eksperdid olid aastakümneid hoiatanud, et Nepal on surmava maavärina suhtes haavatav.

Katmandu laanes asuvad ajaloolised komplekssid — sealhulgas mitmed paleed ja templid Patanis, Kathmandu ja Bhaktaburis — said tõsiseid kahjustusi või hävisid osaliselt. Kuigi paljud uuemad hooned püsisid paremini, paljastasid laialdased hävingud, et hoonete konstruktsioonid ja ehitusnormid ei olnud paljudes kohtades piisavad tugevate maavärinate jaoks. Majanduskahju hinnangud ulatusid miljarditesse dollaritesse, mõjutes tugevalt turismi, põllumajanduse ja kohaliku äritegevuse käivet.

Mount Everest ja laviinid

Maavärin vallandas Mount Everestil laviini, milles hukkus vähemalt 19 inimest. See teeb 25. aprilli 2015. aasta kõige surmaga lõppenud päevast mäel ajaloos. Maavärin vallandas veel ühe suure laviini Langtangi orus, kus 250 inimest on teadmata kadunud.

Laviinid ja maalihetest tingitud varingud blokeerisid tõsiselt pääste- ja abitoiminguid mägipiirkondades. Langtangi orus asunud turismitalud ja külad said hävitavaid lööke — paljud külastajad ja kohaliku elanikud jäid lõksu või said surma. Mount Everesti piirkonna ja Langtangi katastroof näitas, kui laiapõhjalised võivad maavärina tagajärjed olla ka kõrgetes ja raskesti ligipääsetavates piirkondades.

Päästetööd ja rahvusvaheline abi

Maavärina järgselt mobiliseerusid kohalikud päästemeeskonnad ja vabatahtlikud, kuid suured otsingu- ja päästeoperatsioonid nõudsid välisabi. Paljud riigid saatsid Nepali otsingumeeskondi, meditsiinitöötajaid, varustust ning finantsabi. Rahvusvahelised organisatsioonid ja humanitaarabiorganisatsioonid panustasid toitlustuse, ajutiste varjupaikade, arstiabi ja puhastivee tagamisse. Esimestel päevadel keskendus abi ellujäänute päästmisele, haavatute ravile ja hügieenitingimuste loomisele, et vältida haiguspuhanguid.

• Põhilised probleemid: ligipääsetavus rasketes mägipiirkondades, infrastruktuuri purunemine ja varustuse nappus.
• Pikaajalised ülesanded: majutusprobleemi lahendamine, kahjustuste hindamine, ajutiste varjualuste ja koolide rajamine ning taastamistööde planeerimine.

Põhjused ja geoloogiline taust

Maavärin tekkis Himaalaja piirkonna pingete äkilisel vabanemisel, mis on tingitud India ja Euraasia plaatide kokkupõrkest. See piirkond on tuntud kõrge seismilise aktiivsuse poolest, sest India plaat liigub põhjapoolse Euraasia plaadi suhtes ja kuhjunud pinged lõhkesid suureks maavärinaks. Sellised suure magnituudiga veeremajad on Himaalaja mägede piirkonnas oodatavad ja geoloogid olid juba aastaid hoiatanud Nepali haavatavusest tugevate maavärinate suhtes.

Järeltõmbed ja riskid

Kogu Nepalis toimusid 15-20-minutiliste intervallidega jätkuvad järeltõmbed. Üks löök saavutas 26. aprillil kell 12:54:08 NST 6,7 tugevuse. Samuti oli riigis jätkuvalt maalihete oht.

Järeltõmmete tõttu püsis päästetööde käigus pidev oht — hoonete järelsokutasumine ja maa nihked sundisid evakueerituid veel pikalt ajutiste varjualuste juurde jääma. Järeltõmbed katkestasid sageli remonditöid ja tekitasid uusi maaliheteohte mägises maastikus.

Tagajärjed ja taastamine

Maavärina mõjud ulatusid sotsiaalmajanduslikule tasandile: kodude ja põllumajandusmaade kaotus, koolide ja haiglate kahjustused, töökohtade kadu ja turismitulu langus. Taastamistööd kestsid aastaid ning nõudsid suuri investeeringuid taastamisse, ehitusnormide uuendamisse ja kogukondade jätkusuutlikkuse suurendamisse. Rekonstrueerimisprojektide üks keskseid eesmärke oli majade tugevdamine ja paremate maavärinakindlate ehituspraktikate rakendamine.

Maavärina järel hakati rohkem rõhku panema ka maavärinaks valmistumisele: hädaolukorra plaane, koolitusi, varjupaikade rajamist ja avaliku teavituse parandamist, et tulevikus kaotusi vähendada.

Mälestus ja õppetunnid

2015. aasta Gorkha maavärin jääb Nepali hilisema ajaloos tähtsaks katsetuseks nii humanitaarabi kui ka riikliku taastamise võimekuse jaoks. Juhtum tõi esile vajaduse rangemate ehitusstandardite, parema seismilise planeerimise ja vastupanuvõimelisema infrastruktuuri järele. Samuti tuletab see meelde, et seismiliselt aktiivsetes piirkondades on ennetus- ja kohanemismeetmed eluliselt tähtsad inimelude päästmiseks ja taastumise kiirendamiseks.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Millise ulatusega oli Nepali maavärin?

K: Millal toimus Nepali maavärin?

K: Mitu inimest hukkus Nepali maavärinas?

K: Kui palju inimesi sai Nepali maavärinas vigastada?

K: Mis liiki loodusõnnetuseks seda peeti?

K: Millised teised katastroofid toimusid selle maavärina tõttu?

K: Millist ohtu tekitas see maavärin Nepali maakondadele?

Otsing