Johnny Appleseed (John Chapman) – Ameerika õunapuuistutaja ja rahvakangelane
Johnny Appleseed (John Chapman) — legendaarne Ameerika õunapuuistutaja ja rahvakangelane: rännud, looduskaitse ja pärand, mis muutis Kesk-Lääne maastikku.
John "Johnny Appleseed" Chapman (26. september 1774 – 18. märts 1845) on Ameerika tuntud rahvakangelane ja pioneer. Ta oli nii kristlik misjonär kui ka aianduse harrastaja ja paljudele meeldejääv kuju Ameerika Kesk-Lääne rändava elu eriilmelisest poolest. Tema hüüdnimi tuleneb sellest, et ta istutas ja hooldas õunapuid ning rajatud istandusi laialdaselt Ohio, Indiana ja teiste lähedalasuvate alade piiridel. Paljud inimesed peavad teda varaseks looduskaitsjaks või "puukallistajaks". Ta rändas suurema osa oma täiskasvanuajast mööda maad, enamasti paljajalu ja keedukannuga peas, istutades õunapuid, õpetades Piiblit, jutustades lugusid ning sõbrustades indiaanlaste, metsloomade ja teiste asunike vahel. Temast ja tema rännakutest on räägitud palju lugusid, samuti kunstis, raamatutes ja hiljem ka filmides, mis teeb temast rahvakangelase. Ta sündis Leominsteris Massachusettsis ja on maetud Johnny Appleseedi parki Fort Wayne'is, Indianas.
Varane elu ja rännakud
John Chapman sündis 1774. aastal Leominsteris, Massachusettsis. Noorukina osales ta Ameerika iseseisvussõja järgsetes rändetes lääne poole, kus paljud settlerid otsisid uusi eluvõimalusi. Chapman hakkas istutama õunapuuseemneid ja rajama väikseid istandusi — tavaliselt oli ta püstitanud seemnemulda, jätnud taimi kasvama ning pöördus hiljem tagasi neid hooldama või müüma. Tema rännakud viisid teda läbi Pensylvaania, Ohio, Indiana ja Illinois'i maade. Legendides kujutatakse teda sageli kui tagasihoidlikku ja lahket meest, kes jagas seemneid, toitu ja sõnumeid usust.
Õunapuuistutamine: legendid ja tegelikkus
Paljud lood tema kohta rõhutavad romantilist ettekujutust, et ta istutas aia järel söödavaid õunu. Tegelikkuses kasutas Chapman peamiselt õunapuid kasvatamiseks seemneid, mis andsid metsikumaid ja sageli hapumaid õunu kui tänapäevased sordid. Neid puid kasvatati metsikutest ja kibedamatest sortidest, mis olid aga frontier-kultuuris väärtuslikud eelkõige sellepärast, et neist tehti siidrit (hard cider) — tähtsat jooki ja toiduallikat pioneeritele. Chapman ei tavaliselt ei paljundanud sordipuude aretamisega (grafting), vaid rajas seemnepõhiseid istandusi, jättes paljud puud kasvama ja pakkudes noori puid või müües maad koos istandusega.
Usuline tegevus ja suhted põlisrahvastega
Chapman oli religioosne ning kuulutas oma arusaamu usu, headuse ja loodusega kooskõla kohta. Ta oli seotud Swedenborgi õpetustega (Emanuel Swedenborgi ideed), mis rõhutasid vaimset kogemust ja looduse tähendust. Reisides kandis ta sageli Piibleid ja religioosseid trükiseid, rääkides inimestega usust ja isiklikust moraalist. Samuti on hästi dokumenteeritud tema head suhted kohalike indiaanlaste hõimudega: ta vahetas kaupu, sai kaitset ning osales sageli abistavas suhtluses, mistõttu teda ei nähtud kui relvastatud kolonisatsioonietappi, vaid pigem kui sõbralikku vahendajat.
Müüdid ja pärimus
Johnny Appleseedist on kujunenud rohkete legendide kangelane. Mõned kuulsamad müüdid väidavad, et ta oli alati paljajalu, kandis keedukannu peas, rääkis loomadega ja ei hoolinud materiaalsest rikkusest. Paljud neist väidetest sisaldavad tõeteraid — Chapman oli tõesti lihtne elustiiliga, kandis sageli kulunud rõivaid ja keeldus mõnest materiaalsetest mugavustest — kuid paljud üksikasjad on aja jooksul liialdatud. Tema lood on inspireerinud laule, lastelugusid, koomikseid ja filme ning temast on saanud sümbol pioneerilevist, sõbralikkusest ja looduse hoidmisest.
Pärand
Johnny Appleseedi pärand on mitmekihiline: ta jättis maha rea vanemaid õunapuid ja istanduste asukohti, mis aitavad mõista varajast kolonistide aiandust ning regionaalset toidukultuuri. Tema elu on ka meeldetuletus, et paljud klišeelised rahvakangelase kujutised põhinevad osaliselt reaalsel tööl ja osaliselt rahvapärimusel. Tema mälestuseks peetakse üritusi ja festivale ning tema sünnipäeva (26. september) tähistatakse mitmel pool kui Johnny Appleseed Dayd. Tema haua asukoht on mälestuspaigana kättesaadav Fort Wayne'is, Indianas, kus külalised saavad tutvuda nii legendi kui ajaloolise isiku eluga.
Märkus: Johnny Appleseedi elulugu sisaldab nii dokumenteeritud fakte kui ka rahvapäraseid lugusid; eristades allikaid saab parema pildi tema tegelikust tööst ja mõjust Ameerika Kesk-Lääne arengule.
Pilt Howe'i ajaloolisest kollektsioonist
Faktid
John Chapman viibis väidetavalt Wilkes-Barre'i piirkonnas mõnda aega 1790. aastatel, kus ta tegeles puukooliõpetajana, kuid millal ta võttis vastu Swedenborgi usu ja alustas oma misjonitegevust, ei saa me kindlalt öelda, kuigi tõenäoliselt oli see enne, kui ta jõudis Lääne-Pennsylvaniasse. On olemas mõned varajased kirjeldused, kus Johnny räägib oma tegevusest "piiblimisjonärina" Potomacil, kui ta oli noormees, ja Johnnyt nähti kaks või kolm aastat järjest Ida-Virginia Potomac'i kaldal, kus ta 1790. aastate lõpus korjas õunaveskite seemneid. 1790. aastate lõpus olid Johnny saadud õunaseemned tasuta, sest õunaveskid soovisid, et nende äri parandamiseks istutataks rohkem õunapuid.
Oma surma ajal jättis Johnny Appleseed üle 1200 aakri suuruse pärandvara, mille ta jättis oma õele. Lisaks oli tal neli maatükki, mis asusid Indianas Alleni maakonnas, kus oli 15 000 puud sisaldav puukool.
Andmed näitavad, et John Chapman ilmus Licking Creeki äärde, mis asub tänapäeval Lickingi maakonnas, Ohio osariigis, 1800. aastal, kui ta oli kahekümne kuueaastane. Tõenäoliselt oli ta tulnud Muskingumi jõge mööda ülespoole, et istutada põgeniketrakti lähedale, mis peagi täitub asukatega, kui kongress jõuab maade andmiseni. Aprillis 1798 oli kontinentaalne kongress ratifitseerinud resolutsioonid, millega annetati avalikke maid neile, kes olid lahkunud Kanadast ja Uus-Sotimaalt, et võidelda brittide vastu Vabadussõjas. Maad eraldati tegelikult 1801. aastal ja patendid anti välja 1802. aastal. Patendiomaniku sõjas tehtud pingutustest lähtuvalt anti maatükke alates 160 aakrist kuni 2240 aakrini. Johnny läks tõelise jenkide ettevõtlikkusega edasi ja istutas oma puukoolid enne pagulaste saabumist. Lickingi maakonnas, mis oli siis Fairfieldi osa, elas vaid kolm valget perekonda. Selleks ajaks, kui pered olid valmis piirkonda asustama, olid Johnny maatükid juba valmis.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John Chapman?
V: John Chapman oli Ameerika rahvakangelane, kristlik misjonär ja pioneer.
K: Kuidas sai John Chapman hüüdnime "Johnny Appleseed"?
V: John Chapman sai hüüdnime "Johnny Appleseed" sellest, et ta istutas õunapuid kogu Ameerika Kesk-Lääne piirkonnas.
K: Mille poolest on John Chapman tuntud peale oma puuistutustegevuse?
V: Lisaks oma puuistutustegevusele on John Chapman tuntud ka selle poolest, et ta oli kristlik misjonär, õpetas Piiblit, jutustas lugusid ja sõbrunes indiaanlaste, metsloomade ja teiste asunike vahel.
K: Miks peavad mõned inimesed John Chapmanit varajaseks looduskaitsjaks või "puuistutajaks"?
V: Mõned inimesed peavad John Chapmani varaseks looduskaitsjaks või "puuümbritseriks", sest ta oli väga huvitatud puude istutamisest ja looduse säilitamisest.
K: Kuidas John Chapman kogu riigis ringi rändas?
V: John Chapman rändas suurema osa oma täiskasvanud elust mööda maad tavaliselt paljajalu ja keedukannuga peas.
K: Kus John Chapman sündis?
V: John Chapman sündis Leominsteris, Massachusettsis.
K: Kuhu on John Chapman maetud?
V: John Chapman on maetud Johnny Appleseedi parki Fort Wayne'is, Indianas.
Otsige