Johnny Appleseed
John "Johnny Appleseed" Chapman (26. september 1774 - 11. märts 1847) on Ameerika rahvakangelane. Ta oli kristlik misjonär ja pioneer. Tema hüüdnimi tuleneb sellest, et ta istutas õunapuid kogu Ameerika Kesk-Lääne piirkonnas. Paljud inimesed peavad teda varaseks looduskaitsjaks või "puukallistajaks". Ta rändas suurema osa oma täiskasvanuajast mööda maad, enamasti paljajalu ja keedukannuga peas, istutades õunapuid, õpetades Piiblit, jutustades lugusid ning sõbrustades indiaanlaste, metsloomade ja teiste asunike vahel. Temast ja tema rännakutest on räägitud palju lugusid, samuti kunstis, raamatutes ja hiljem ka filmides, mis teeb temast rahvakangelase. Ta sündis Leominsteris Massachusettsis ja on maetud Johnny Appleseedi parki Fort Wayne'is, Indianas.
Pilt Howe'i ajaloolisest kollektsioonist
Faktid
John Chapman viibis väidetavalt Wilkes-Barre'i piirkonnas mõnda aega 1790. aastatel, kus ta tegeles puukooliõpetajana, kuid millal ta võttis vastu Swedenborgi usu ja alustas oma misjonitegevust, ei saa me kindlalt öelda, kuigi tõenäoliselt oli see enne, kui ta jõudis Lääne-Pennsylvaniasse. On olemas mõned varajased kirjeldused, kus Johnny räägib oma tegevusest "piiblimisjonärina" Potomacil, kui ta oli noormees, ja Johnnyt nähti kaks või kolm aastat järjest Ida-Virginia Potomac'i kaldal, kus ta 1790. aastate lõpus korjas õunaveskite seemneid. 1790. aastate lõpus olid Johnny saadud õunaseemned tasuta, sest õunaveskid soovisid, et nende äri parandamiseks istutataks rohkem õunapuid.
Oma surma ajal jättis Johnny Appleseed üle 1200 aakri suuruse pärandvara, mille ta jättis oma õele. Lisaks oli tal neli maatükki, mis asusid Indianas Alleni maakonnas, kus oli 15 000 puud sisaldav puukool.
Andmed näitavad, et John Chapman ilmus Licking Creeki äärde, mis asub tänapäeval Lickingi maakonnas, Ohio osariigis, 1800. aastal, kui ta oli kahekümne kuueaastane. Tõenäoliselt oli ta tulnud Muskingumi jõge mööda ülespoole, et istutada põgeniketrakti lähedale, mis peagi täitub asukatega, kui kongress jõuab maade andmiseni. Aprillis 1798 oli kontinentaalne kongress ratifitseerinud resolutsioonid, millega annetati avalikke maid neile, kes olid lahkunud Kanadast ja Uus-Sotimaalt, et võidelda brittide vastu Vabadussõjas. Maad eraldati tegelikult 1801. aastal ja patendid anti välja 1802. aastal. Patendiomaniku sõjas tehtud pingutustest lähtuvalt anti maatükke alates 160 aakrist kuni 2240 aakrini. Johnny läks tõelise jenkide ettevõtlikkusega edasi ja istutas oma puukoolid enne pagulaste saabumist. Lickingi maakonnas, mis oli siis Fairfieldi osa, elas vaid kolm valget perekonda. Selleks ajaks, kui pered olid valmis piirkonda asustama, olid Johnny maatükid juba valmis.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John Chapman?
V: John Chapman oli Ameerika rahvakangelane, kristlik misjonär ja pioneer.
K: Kuidas sai John Chapman hüüdnime "Johnny Appleseed"?
V: John Chapman sai hüüdnime "Johnny Appleseed" sellest, et ta istutas õunapuid kogu Ameerika Kesk-Lääne piirkonnas.
K: Mille poolest on John Chapman tuntud peale oma puuistutustegevuse?
V: Lisaks oma puuistutustegevusele on John Chapman tuntud ka selle poolest, et ta oli kristlik misjonär, õpetas Piiblit, jutustas lugusid ja sõbrunes indiaanlaste, metsloomade ja teiste asunike vahel.
K: Miks peavad mõned inimesed John Chapmanit varajaseks looduskaitsjaks või "puuistutajaks"?
V: Mõned inimesed peavad John Chapmani varaseks looduskaitsjaks või "puuümbritseriks", sest ta oli väga huvitatud puude istutamisest ja looduse säilitamisest.
K: Kuidas John Chapman kogu riigis ringi rändas?
V: John Chapman rändas suurema osa oma täiskasvanud elust mööda maad tavaliselt paljajalu ja keedukannuga peas.
K: Kus John Chapman sündis?
V: John Chapman sündis Leominsteris, Massachusettsis.
K: Kuhu on John Chapman maetud?
V: John Chapman on maetud Johnny Appleseedi parki Fort Wayne'is, Indianas.
