John "Johnny Appleseed" Chapman (26. september 1774 – 18. märts 1845) on Ameerika tuntud rahvakangelane ja pioneer. Ta oli nii kristlik misjonär kui ka aianduse harrastaja ja paljudele meeldejääv kuju Ameerika Kesk-Lääne rändava elu eriilmelisest poolest. Tema hüüdnimi tuleneb sellest, et ta istutas ja hooldas õunapuid ning rajatud istandusi laialdaselt Ohio, Indiana ja teiste lähedalasuvate alade piiridel. Paljud inimesed peavad teda varaseks looduskaitsjaks või "puukallistajaks". Ta rändas suurema osa oma täiskasvanuajast mööda maad, enamasti paljajalu ja keedukannuga peas, istutades õunapuid, õpetades Piiblit, jutustades lugusid ning sõbrustades indiaanlaste, metsloomade ja teiste asunike vahel. Temast ja tema rännakutest on räägitud palju lugusid, samuti kunstis, raamatutes ja hiljem ka filmides, mis teeb temast rahvakangelase. Ta sündis Leominsteris Massachusettsis ja on maetud Johnny Appleseedi parki Fort Wayne'is, Indianas.
Varane elu ja rännakud
John Chapman sündis 1774. aastal Leominsteris, Massachusettsis. Noorukina osales ta Ameerika iseseisvussõja järgsetes rändetes lääne poole, kus paljud settlerid otsisid uusi eluvõimalusi. Chapman hakkas istutama õunapuuseemneid ja rajama väikseid istandusi — tavaliselt oli ta püstitanud seemnemulda, jätnud taimi kasvama ning pöördus hiljem tagasi neid hooldama või müüma. Tema rännakud viisid teda läbi Pensylvaania, Ohio, Indiana ja Illinois'i maade. Legendides kujutatakse teda sageli kui tagasihoidlikku ja lahket meest, kes jagas seemneid, toitu ja sõnumeid usust.
Õunapuuistutamine: legendid ja tegelikkus
Paljud lood tema kohta rõhutavad romantilist ettekujutust, et ta istutas aia järel söödavaid õunu. Tegelikkuses kasutas Chapman peamiselt õunapuid kasvatamiseks seemneid, mis andsid metsikumaid ja sageli hapumaid õunu kui tänapäevased sordid. Neid puid kasvatati metsikutest ja kibedamatest sortidest, mis olid aga frontier-kultuuris väärtuslikud eelkõige sellepärast, et neist tehti siidrit (hard cider) — tähtsat jooki ja toiduallikat pioneeritele. Chapman ei tavaliselt ei paljundanud sordipuude aretamisega (grafting), vaid rajas seemnepõhiseid istandusi, jättes paljud puud kasvama ja pakkudes noori puid või müües maad koos istandusega.
Usuline tegevus ja suhted põlisrahvastega
Chapman oli religioosne ning kuulutas oma arusaamu usu, headuse ja loodusega kooskõla kohta. Ta oli seotud Swedenborgi õpetustega (Emanuel Swedenborgi ideed), mis rõhutasid vaimset kogemust ja looduse tähendust. Reisides kandis ta sageli Piibleid ja religioosseid trükiseid, rääkides inimestega usust ja isiklikust moraalist. Samuti on hästi dokumenteeritud tema head suhted kohalike indiaanlaste hõimudega: ta vahetas kaupu, sai kaitset ning osales sageli abistavas suhtluses, mistõttu teda ei nähtud kui relvastatud kolonisatsioonietappi, vaid pigem kui sõbralikku vahendajat.
Müüdid ja pärimus
Johnny Appleseedist on kujunenud rohkete legendide kangelane. Mõned kuulsamad müüdid väidavad, et ta oli alati paljajalu, kandis keedukannu peas, rääkis loomadega ja ei hoolinud materiaalsest rikkusest. Paljud neist väidetest sisaldavad tõeteraid — Chapman oli tõesti lihtne elustiiliga, kandis sageli kulunud rõivaid ja keeldus mõnest materiaalsetest mugavustest — kuid paljud üksikasjad on aja jooksul liialdatud. Tema lood on inspireerinud laule, lastelugusid, koomikseid ja filme ning temast on saanud sümbol pioneerilevist, sõbralikkusest ja looduse hoidmisest.
Pärand
Johnny Appleseedi pärand on mitmekihiline: ta jättis maha rea vanemaid õunapuid ja istanduste asukohti, mis aitavad mõista varajast kolonistide aiandust ning regionaalset toidukultuuri. Tema elu on ka meeldetuletus, et paljud klišeelised rahvakangelase kujutised põhinevad osaliselt reaalsel tööl ja osaliselt rahvapärimusel. Tema mälestuseks peetakse üritusi ja festivale ning tema sünnipäeva (26. september) tähistatakse mitmel pool kui Johnny Appleseed Dayd. Tema haua asukoht on mälestuspaigana kättesaadav Fort Wayne'is, Indianas, kus külalised saavad tutvuda nii legendi kui ajaloolise isiku eluga.
Märkus: Johnny Appleseedi elulugu sisaldab nii dokumenteeritud fakte kui ka rahvapäraseid lugusid; eristades allikaid saab parema pildi tema tegelikust tööst ja mõjust Ameerika Kesk-Lääne arengule.
