Araucaria — igihaljad okaspuud: perekond, liigid ja levik

Araucaria on igihaljaste okaspuude sugukond Araucariaceae perekonnas. Sugukonda kuulub ligikaudu 19 tunnustatud liiki, mis on hajusalt levinud. Neid leidub Uus-Kaledoonias (kus 13 liiki on endeemilised), Norfolki saarel, Ida-Austraalias, Uus-Guineas, Argentinas, Tšiilis ja Lõuna-Brasiilias.

Praegused populatsioonid on reliktid ja piiratud levikuga. Neid leidub metsas ja põõsastikes, avatud kohtades. Araucaria-liigid on sageli osa püsivatest metsakogukondadest, moodustades mõnel alal olulise osa puistustest või kasvades üksikult avatud rannikualadel ja mägistel nõlvadel.

Välimus ja bioloogia

Araucaria-liigid on enamasti suured ja pikaealised puud, paljud võivad kasvada mitu aastakümmet kuni sajandi või kauem. Kõrgused varieeruvad: mõned liigid jäävad suhteliselt madalaks põõsaste sarnasteks vormideks, teised — nagu Araucaria columnaris või Araucaria heterophylla — võivad ulatuda mitmekümne meetri kõrgusele. Okaslehed on tihti kõvad, jäigad ja sümmeetriliselt paigutatud, andes puudile omapärase skulpturaalse välimuse.

Paljudel Araucaria liigil moodustuvad suured käbid (emasõisikud), milles arenevad pojaseemned. Käbid võivad olla väga suured — näiteks Araucaria bidwillii (bunya-pine) toodab massiivseid käbisid, mille seemned on söömiseks sobivad. Paljud liigid kannavad ühes ja samas puus nii isas- kui emasõisikuid või kannavad neid eraldi, sõltuvalt liigist.

Levik, ajalugu ja fossiilid

Fossiilsed andmed näitavad, et see perekond esines varem laialdasemalt, sh põhjapoolkeral kuni kriidiaja lõpuni. Araucariad on tuntud kui elusad fossiilid — nad pärinevad mesosoikumi algusaegadest ja on säilinud tänapäevani peamiselt parasvöötme ja subtroopiliste alade saartel ja rannikualadel. Uus-Kaledoonias on liigiline mitmekesisus kõige suurem, mis peegeldab saare pikka isoleeritust ja stabiilset kliimat.

Ökoloogiline tähtsus

• Araucaria puud pakuvad toitumis- ja peidupaika paljudele loomadele — seemned on toitev allikas lindudele ja imetajatele.
• Nende suur pavedik ja puukere aitavad säilitada pinnast ning luua spetsiifilisi mikroelupaiku samblikele ja sambladest koosnevatele kogukondadele.
• paljud liigid on kohastunud rangete elupaikadega (nt savi- või serpentiinil põhinevad muldad), mistõttu need võivad olla tundlikud elupaikade häirimisele.

Inimkasutus ja kultuur

Araucaria liike on kasutatud erinevalt:

• Ehitus- ja mööblipuiduna — mõned liigid pakuvad väärtuslikku puitu, mis on tugev ja vastupidav.
• Toiduna — nn bunya- ja piñon-seemned (sõltuvalt liigist) on traditsiooniline toit puhastel rahvastel; näiteks Austraalias on bunya-pähklitel kultuuriline tähendus.
• Aednike ja linnaplaneerijate hulgas on tuntud dekoratiivsed liigid, näiteks Araucaria heterophylla (Norfolk’i saare mänd), mida kasutatakse toataimena ja jõulupuuna.

Ohud ja kaitse

Paljud Araucaria liigid on tänapäeval ohustatud. Peamised ohud on:

• metsaraie ja maade kasutuse muutmine põllumaaks või karjamaaks;
• kaevandustegevus (näiteks nikkelikaevandamine Uus-Kaledoonias);
• metsapõlengud ja invasioonitaimed, mis muudavad looduslikke kooslusi;
• ilma- ja kliimamuutused, mis muudavad sobivaid elupaiku kättesaamatuks.

Mitmed liigid on rahvusvahelise ja kohalikud kaitse all ning nende populatsioonide seisukorda jälgitakse. Tõhus kaitse nõuab elupaikade säilitamist, taastamist ja sageli ka kultiveerimist tihendatud reservaatides.

Kasvatus ja hooldus

Araucaria liike kasvatatakse nii botaanikaaedades kui ka koduaedades. Enamik eelistab valgust ja hästi kuivendatud mulda; noored taimed võivad olla külmakindlad kuni mõne kraadi võrra, kuid paljud troopilised liigid ei talu tugevat külma. Paljud dekoratiivliigid sobivad potitaimena või kasvuhoones kasvatamiseks, kus kontrollitakse temperatuuri ja niiskust.

Kokkuvõte

Araucaria perekond on vanade ajastute pärand, mille liikidel on tähtis ökoloogiline ja kultuuriline roll. Kuigi nad on kohanenud paljudele erilistele kasvukohtadele, on paljud liigid tänapäeval ohustatud ning vajavad planeeritud kaitset ja teadlikku kasutamist, et säilitada neid tulevastele põlvedele.

Fossiilsed andmed

Kogu see rühm oli tavaline juraajal. Elusat Araucaria araucana't nimetatakse sageli ahvipuzzlepuudeks, kogu perekonda Araucariaceae nimetavad paleobotaanikud sageli nii. Lehed (pildil) on keskmiselt 24 aastat ja katavad enamiku puust, välja arvatud vanemad oksad.

Araucaria araucana lehed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Araucaria?

K: Mitu liiki on Araucaria perekonnas?

K: Kus leidub Araucaria puid?

K: Millises keskkonnas Araucaria puid tavaliselt leidub?

K: Kui vanad on Araucaria puud?

K: Kus Araucaria puud varem esinesid?

K: Miks on Araucaria puude suurim mitmekesisus Uus-Kaledoonias?

Otsing