Katiti Aboriginal Land Trust — aborigeenide maa Uluru lähedal (NT 1818)

Katiti Aboriginal Land Trust on Austraalias Põhja-Territooriumi edelaosas asuva maaüksuse maafond. See usaldusfond loodi 1980. aastal Katiti Land Claim'i kaudu ning selle omanikeringi moodustavad peamiselt Pitjantjatjara, Yankunytjatjara ja Luritja inimesed. Maa-üksus kannab ametlikku nimetust Northern Territory Portion 1818 ja piirneb põhjas ja läänes suuremate alamatega, sealhulgas Petermanni maa-ala ning Uluṟu-KataTjuṯarahvuspargiga ning idas ja lõunas ümbritsevate karjamaade jaamadega: Curtin Springs ja Mulga Park. Turismi ja teeninduse keskus Yulara on sellest maa-ettevõtlusest välja jäetud ning asub Katiti ploki ja Uluṟu-Kata Tjuṯa rahvuspargi vahel.

Ajalugu ja nimi

Usaldusfond on saanud nime Katiti (inglise keeles Bobbie's Well) järgi — tegemist on loodusliku allikaga, mis asub Amadeuse järvest umbes 9 kilomeetri kaugusel lõunas. Katiti on traditsiooniliselt olnud piirkonna inimestele tähtis vee- ja kogunemiskoht ning mitmete pühapaikade lähteallikas. Esimesed Euroopa avastajad, kes allikast kirjutasid, olid antropoloogid Baldwin Spencer ja Francis James Gillen, kes külastasid seda 1894. aastal teel Uluṟu poole ja märgivad nimevarianti "Kurtitina" (täpsemalt Katitinya). Hiljem, 1903. aastal, külastas allikat Lawrence Wellsi juhitud ekspeditsioon ja geoloog Herbert Basedow kandis selle kaardile kui "Curtyteena". Need kirjeldusevariandid peegeldavad asjaolu, et kohanimed kirjutati ja transkribeeriti eri aegadel eri viisidel.

Õiguslik ja halduslik raamistik

Katiti Aboriginal Land Trust on loodud vastavalt Austraalia aborigeenide maaoiguste ja -halduse tavaraamistikule; sellised usaldusfondid hoiavad maa omandiõigust kogukonna nimel ja tegutsevad omanike huve kaitstes. Trusti ülesannete hulka kuulub maa haldamine vastavalt traditsioonilistele õigustele ja kaasaegsele seadusandlusele, kultuuriliste pühapaikade kaitse, veeallikate ja looduse säästlik kasutamine ning vajadusel läbirääkimine äriliste ja lepinguliste kasutusõiguste üle (nt piirnevad karjamaad ja teenindusfunktsioonid). Katiti blokk paikneb vahetus läheduses Uluṟu-KataTjuṯarahvuspargiga ning, mille haldamisel tehakse tihti koostööd traditsiooniliste omanike ja pargiasutuste vahel, et tagada kultuuripärandi ja looduskeskkonna säilitamine.

Kultuuriline ja keskkonnaline tähendus

Piirkonna allikad ja maapinnal olevad maastikuelemendid on olulised nii elatusallikate kui ka kultuurilise pärandi mõttes. Katiti ja selle ümbrus asuvad aridse keskkonna piiril, kus allikad on harvad ja seetõttu eluliselt tähtsad. Traditsioonilised omanikud kasutavad piirkonda rituaalseteks tegevusteks, toidukogumiseks ja teadmiste säilitamiseks. Samuti esineb piirkonnas eri liiki kõrbelisi taimekooslusi ja loomastikku, mille kaitse ning säästlik kasutamine on usaldusfondi töös olulisel kohal.

Ligipääs ja kasutus

Kuna tegemist on aborigeenide omandis oleva maaga, kehtivad seal tavaliselt piirangud ligipääsule ja teatud tegevustele. Paljudel juhtudel peab külastuste, teadusuuringute ja majandustegevuse (näiteks turism või kaevandustegevus) puhul olema omanike luba või sõlmitud kokkulepe usaldusfondiga. Lähedus Uluṟu-KataTjuṯarahvuspargiga ning tähendab, et ka pargi külastajatele kehtivad konkreetsed reeglid ja juhised, et austada traditsioonilisi tavasid ning kaitsta pühapaiku. Külastajatele soovitatakse alati uurida ligipääsu tingimusi ja küsida luba, kui plaanitakse siseneda maaalale või külastada tundlikke kohti.

Koostöö ja tänapäev

Katiti Aboriginal Land Trust tegutseb omanike huvides ja teeb tihedat koostööd kohalike kogukondade, piirkondlike ettevõtete ning riigiasutustega maahalduse, kultuuripärandi kaitse ja teenuste korraldamise alal. Piirkondliku arengu, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja kultuurilise tähenduse tasakaalustamine on usaldusfondi pidev väljakutse. Katiti lugu — alates kohaliku tähtsusega allikast kuni ametliku maaõiguse aktsepteerimiseni 20. sajandi lõpus — illustreerib laiemat protsessi, mille käigus Austraalia põhjapoolsete alade aborigeenid on taastanud kontrolli oma maade üle ning töötavad selle nimel, et kaitsta ja hoida oma pärandit tulevastele põlvedele.

Märkused: Selles ülevaates kasutatud ajaloolised nimed ja variandid (nt "Kurtitina", "Katitinya", "Curtyteena") pärinevad varastest Euroopa kirjeldustest ning peegeldavad translitereerimise eri järjekordi. Konkreetsete ligipääsu- ja kasutustingimuste kohta soovitatakse pöörduda otse usaldusfondi või vastavate kohalikud ametkondade poole.

Ajalugu

Enne 1970. aastaid pidas valitsus seda maa-ala, mis praegu kuulub Katiti ALT-le, kroonimaaks. Piirkond edelas oli 1920. aastal kuulutatud aborigeenide reservaadiks. Uluṟu ja Kata Tjuṯa ümbruse maa-ala oli 1958. aastal muudetud Ayers Rock-Mt Olga rahvuspargiks. Katiti plokki peeti aga kasutamata. 1976. aastal võttis Austraalia föderaalvalitsus vastu aborigeenide maaõiguste seaduse. See seadus võimaldas aborigeenide kogukondadel nõuda kasutamata maa omandiõigust ja saada sellele maale vabakutseline omandiõigus, kui nad suudavad näidata, et neil on sellega ajalooline seos. Seaduse paragrahv 4 andis aborigeenide asjade ministrile volitused luua maaomandiõiguse eest hoolitsemiseks maa-ettevõtteid (Land Trusts).

Katiti maavaldus esitati ametlikult 1979. aastal. Nõue hõlmas suuremat ala kui see, mis on praegu Trusti valduses, ning see hõlmas ka Ayers Rock-Mt Olga rahvusparki. Selle esitas Central Land Council mitmesaja inimese nimel, kellest enamik elas Muṯitjulus. Inimestele anti 30. septembril 1980. aastal seaduslik omandiõigus sellele maatükile, mis praegu kuulub Katiti ALT-le. Ayers Rock-Mt Olga omandiõigust neile ei antud, sest seda kasutati juba rahvuspargina. Nad tunnistati siiski pargi traditsioonilisteks omanikeks (nguraṟitja). Välja jäeti ka 104 km ²(40 ruut mi) suurune ala, mis ümbritses Yulara kuurortlinna, ja 3 km ²(1,2 ruut mi) suurune ala, mis hõlmas Petermanni teed, mis tagas turistidele juurdepääsu Uluṟule.

Petermanni tee asendati hiljem Lasseteri maanteega ja valitsus andis vana tee omandiõiguse 23. veebruaril 1990 üle Katiti ALT-le. Rahvuspargi maa juriidiline omandiõigus anti lõpuks 1985. aastal selle traditsioonilistele omanikele ning selle ala omandiõigus kuulub Uluṟu-KataTjuṯaAboriginalLand Trust'ile (Uluṟu-Kata TjuṯaAboriginalLand Trust). Yulara piirkonna omandiõigus oli 2006. aastal lõppenud kohtuprotsessi objektiks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Katiti aborigeenide maafond?

V: Katiti aborigeenide maa sihtasutus on Austraalias Põhja-Territooriumi edelaosas asuva maatüki maa sihtasutus. See loodi Katiti Land Claim'i kaudu 1980. aastal ja selle omanike hulka kuuluvad Pitjantjatjara, Yankunytjatjara ja Luritja inimesed.

K: Kus asub Põhja-Territooriumi osa 1818?

V: Northern Territory Portion 1818 piirneb põhjas ja läänes Petermann Land Trusti suurema territooriumiga ja Uluṟu-Kata Tjuṯa rahvuspargiga ning idas ja lõunas kahe karjamaja jaamaga: Curtin Springs ja Mulga Park. Yulara linn on maa-ettevõtlusest välja jäetud ja asub Katiti ploki ja Uluṟu-Kata Tjuṯa rahvuspargi vahel.

K: Kes kirjutas esimesena Katitist (Bobbie's Well)?

V: Baldwin Spencer ja Francis James Gillen olid esimesed, kes kirjutasid Katitist (Bobbie's Well). Nad külastasid seda 1894. aastal teel Uluṟu poole, jäädvustades selle nime "Kurtitina" (täpsemalt Katitinya).

K: Millal külastas Lawrence Wells Bobbie kaevu?

V: Lawrence Wells külastas Bobbie's Well'i 1903. aastal uurimisretke käigus.

K: Kes märkis Bobbie's Well'i kaardile?

V: Herbert Basedow märkis Bobbie's Well'i oma kaartidele kui "Curtyteena".

K: Mida tähendab "Katiti"?

V: "Katiti" tähendab "Bobbie's Well". See on looduslik allikas, mis asub Amadeuse järvest umbes 9 kilomeetrit lõuna pool.

K: Kui kaugel Amadeuse järvest on Bobbie's Well?

V: Bobbie's Well asub Amadeuse järvest umbes 9 km (5,6 mi) lõuna pool.