Lager Sylt

Koordinaadid: 49°42′14″N 2°13′4″W / 49.70389°N 2.21778°W / 49.70389; -2.21778

Lager Sylt oli natside koonduslaager Alderney saarel Kanalisaartel, mis tegutses 1943. aasta märtsist kuni 1944. aasta juunini. Sakslased rajasid saarele ühe koonduslaagri ja kolm töölaagrit, mis olid Neuengamme koonduslaagri (Hamburgis, Saksamaal) alllaagrid. Iga alllaager sai oma nime ühe Friisisaare järgi:

Lager Norderney Sayes,
Lager Helgoland at Platte Saline,
La Foulère'i vana telegraafitorni lähedal asuv Lager Sylt ja
Lager Borkum, Impoti lähedal.

Hinnanguliselt hukkus Alderney laagrites 700 inimest, kuigi praegu arvatakse, et see arv on suurem. See oli ainus natside koonduslaager Briti pinnal.

Seda korraldas Schutzstaffel - SS-Baubrigade I -, mis oli esialgu Sachsenhauseni koonduslaagri alluvuses; ja alates 1943. aasta veebruari keskpaigast tegutses Põhja-Saksamaal Neuengamme laagri alluvuses La Foulère'i vana telegraafitorni lähedal. Seda kasutas natside sunnitööprogramm Organisation Todt punkrite, suurtükiväe positsioonide, õhutõrje varjendite ja betoonist kindlustuste ehitamiseks.

Sylt laagris hoiti juudi sunnitööliste. Lager Syltis ja Lager Norderneys olid vangid sunniviisilised sunnitöölised, kes olid sunnitud ehitama paljusid sõjalisi kindlustusi ja rajatisi kogu Alderney saarel. Norderney laagris viibisid Euroopa (tavaliselt idapoolsed, kuid ka hispaanlased) ja vene sunnitöölised. Borkumi ja Helgolandi laagrid olid "vabatahtlike" (Hilfswillige) tööliste laagrid ning nende laagrite tööliste kohtlemine oli karm, kuid veidi parem kui Syltil ja Norderneyl asuvate laagrite kinnipeetavate puhul. Lager Borkumi kasutati saksa tehnikute ja Euroopa eri riikidest pärit vabatahtlike jaoks. Lager Helgoland oli täidetud vene organisatsiooni Todt töölistega. (Täiendavat teavet Alderney koonduslaagrite kohta vt lisa F: koonduslaagrid: Endlösung - The Final Solution; Alderney, natside koonduslaager anglo-norraani saarel;)

Vangid olid pärit Venemaalt ja Euroopast, enamasti idast, kuid ka Hispaania vabariiklased. Mõned vähesed allesjäänud evakueerimata Alderney põliselanikud (umbes 2% elanikkonnast) sattusid samuti sinna. 1942. aastal anti SS Hauptsturmführer Max Listi kontrolli alla Lager Norderney, kus olid vene ja poola sõjavangid, ja Lager Sylt, kus hoiti juute. Väidetavalt hukkus üle 700 vangi, enne kui laagrid suleti ja ülejäänud kinnipeetavad 1944. aastal Saksamaale üle viidi.

Alderney on saanud hüüdnime "vaikuse saar", sest sellest, mis seal okupatsiooni ajal toimus, on vähe teada. Ülejäänud saart kindlustati tugevalt, peamiselt laagriinimeste orjatööga. Rajatiste eest vastutavaks jäänud Saksa ohvitser, komandant Oberst Schwalm, põletas laagrid maha ja hävitas kõik nende kasutamisega seotud dokumendid enne, kui Briti väed vabastasid saare 16. mail 1945. aastal. Saksa garnison Alderney saarel alistus nädal aega pärast teisi Kanalisaari ja oli üks viimaseid Euroopas alistunud garnisone. Elanikud ei saanud alustada tagasipöördumist enne 1945. aasta detsembrit.

Osariigid (Alderney valitsusasutus) keelduvad mälestamast nelja töölaagri asukohti. Kohaliku ajaloolase Colin Partridge'i arvates võib see olla tingitud kohalike elanike soovist eralduda süüdistustest kollaboratsioonis. Saare koguduse kirikus olevale tuhmunud mälestustahvlile on märgitud 45 nõukogude kodanikku, kes hukkusid Alderney saarel aastatel 1940-45, kuid seal ei ole märgitud, kuidas ja miks nad surid.

Seotud leheküljed

Natside koonduslaagrite nimekiri
Neuengamme koonduslaagri alllaagrite nimekiri
Holokaust

Küsimused ja vastused

K: Millised on Lager Sylt koordinaadid?

A: 49°42′14″N 2°13′4″W / 49.70389°N 2.21778°W / 49.70389; -2.21778

K: Kui palju inimesi on hinnanguliselt surnud Alderney laagrites?

V: Alderney laagrites hukkus hinnanguliselt umbes 700 inimest, kuigi praegu arvatakse, et see arv oli suurem.

K: Kes juhtis koonduslaagrit?

V: Kontsentratsioonilaagrit korraldas Schutzstaffel - SS-Baubrigade I -, mis oli esialgu Sachsenhauseni koonduslaagri järelevalve all ja alates 1943. aasta veebruari keskpaigast tegutses Põhja-Saksamaal Neuengamme laagri alluvuses.

K: Millist tööd pidid vangid tegema?

V: Vangid olid sunnitud ehitama punkreid, suurtükiposte, õhutõrje varjendeid ja betoonist kindlustusi natside organisatsiooni Todt jaoks, mis oli sunniviisiline tööprogramm.

K: Kust oli enamik vange pärit?

V: Enamik vange oli pärit Venemaalt ja Euroopast, tavaliselt Ida-Euroopast, kuid ka Hispaania vabariiklastest. Mõned vähesed allesjäänud evakueerimata Alderney põliselanikud (umbes 2% elanikkonnast) sattusid samuti sinna.

K: Kes jäid Lager Norderney ja Lager Sylt'i juhtima?

V: Max List jäi Lager Norderney ja Lager Sylt'i juhatajaks, kus hoiti vastavalt vene ja poola sõjavange ning juute.

K: Millal Saksa väed Alderney saarel kapituleerusid?

V: Saksa väed kapituleerusid Alderney saarel nädal pärast teisi Kanalisaari 16. mail 1945. aastal.