Koordinaadid: 49°42′54″N 2°11′10″W / 49.71500°N 2.18611°W / 49.71500; -2.18611

Asukoht ja nimetuse päritolu

Lager Borkum oli natside koonduslaager Alderney saarel Kanalisaartel. Laager sai oma nime Ida-Friisi saare Borkumi järgi – see oli üks neljast sakslaste Aldernays asutanud alllaagrist. Asukoht ja väike pindala eristasid Lager Borkumit ülejäänud kolmest laagrist.

Laagrite võrgustik ja haldus

Sakslased rajasid Alderney saarele neli koondus- ja sunnitöölaagrit, mis olid Hamburgis paiknenud Neuengamme koonduslaagri alllaagrid (Saksamaal). Iga alllaager kandis nime ühe Friisi saare järgi:

Laagreid juhtis ja ehituslikku tööd koordineeris Schutzstaffel - SS-Baubrigade I - ning algselt olid need Sachsenhauseni koonduslaagri järelevalve all. Alates 1943. aasta keskpaigast allusid laagrid Neuengamme laagrile. Sakslaste eesmärgiks oli kasutada sealset töökäsku ja jõudu partei sõjaliste kindlustuste ehitamiseks.

Roll Organisation Todt programmis ja tööülesanded

Laagreid kasutati peamiselt punkrite, suurtükipositsioonide, õhutõrjevarjendite ja muu betoonist sõjalise kaitsesüsteemi ehitamiseks osana natside sunnitööprogrammist Organisation Todt. Kinnipeetavad pidid tegema rasket betoon- ja kaevetööd, sageli ilma piisava toidu, riietuse või meditsiinita.

Laagrite iseloom ja vangide koosseis

Lager Borkum oli neljast alllaagrist kõige väiksem ja seda kasutati peamiselt saksa tehnikute ja nii-öelda „vabatahtlike“ (Hilfswillige) paigutamiseks. Need tööjõud olid tihti keelatud või sunnitud, kuid neid käsitleti mõnevõrra paremini kui Lager Sylt ja Lager Norderney kinnipeetavaid. Lager Sylt on kirjeldatud kui surmalaagrit, kus hoiti ka juudi sunnitööjõudu; Lager Norderney majutas peamiselt Ida- ja Kesk-Euroopast pärit, sealhulgas vene ja teiste rahvuste sundtöölisi. Lager Helgoland oli suurel määral täidetud Organisation Todt-i vene töölistest.

Ohvrite arv ja tingimused

Alderney laagrites viibinud kinnipeetavate arvu ja hukkunute kohta ei ole täpset ühtset statistikat; hinnanguliselt hukkus seal üle 700 inimese umbes 6 000 kinnipeetava seas. Tingimused olid rängad: alatoitumus, haigused, ülepinge ja vägivallaaktid SS-i ja teiste valvurite poolt viisid paljude surmani. Need neli laagrit olid ainsad natside koonduslaagrid Briti saartel ning nende mõju kohalikele elanikele ja kinnipeetavatele on olnud märkimisväärne teema ajaloolises uurimuses.

Pärand, uurimine ja mälestus

Pärast sõda on Alderney koonduslaagrite teema olnud vähem tuntud kui mandriosal asunud laagrid, kuid ajaloolased ja mälestustöörühmad on järk-järgult valgustanud sündmusi ning püüdnud dokumenteerida ohvreid ja laagrikohti. Saarel on säilinud mõningaid laagrite jääke ning teadlased ja uurijad jätkavad arhiividest ja tunnistustest lähtuvaid töid. Pärast sõda on tekkinud ka diskussioone mälestusmärkide, hauaplatside ja avaliku mälestuse üle, et tunnustada kannatanuid ja selgitada, mida Alderney laagrites toimus.

Täiendavat teavet vt Alderney koonduslaagrite kohta (nt lisa F: koonduslaagrid: Endlösung - The Final Solution; Alderney, natside koonduslaager anglo-norraani saarel).