Lager Norderney natside koonduslaager Alderney saarel 1942–1944

Koordinaadid: 49°43′41″N 2°10′41″W / 49.72806°N 2.17806°W / 49.72806; -2.17806 Lager Norderney oli natside koonduslaager Alderney saarel Kanalisaartel, mis sai oma nime Ida-Friisi saare Norderney järgi. Laager töötas peamiselt aastatel 1942–1944 ning seda kasutati peamiselt sundtööks saare strateegiliste kaitserajatiste ehitamiseks.

Taust

Alderney saar kuulus sõja ajal Saksa okupatsiooni alla pärast 1940. aasta Prantsusmaa vallutamist. Enamik saare tsiviilelanikkonnast oli evakueeritud ja saar muudetud sõjalisteks eesmärkideks. Sakslased rajasid saarele neli koonduslaagrit, mis olid Neuengamme koonduslaagri alllaagrid (Hamburgis, Saksamaal) ning mis said oma tööjõu ja korralduse osas alluvuse Neuengamme süsteemile.

Laagrite ülesehitus ja nimed

  • Lager Norderney Saye's — üks kahe raskema koormaga laagri hulgas, kus peeti rohkelt idamaade ja teisi sunnitöölisi.
  • Lager Borkum Platte Saline'is — kasutati osaliselt saksa tehnikute ja Euroopa vabatahtlike (Hilfswillige) töölaagrina.
  • Lager Sylt La Foulère'i vana telegraafitorni lähedal — siia viidi ka juudi vangid; Sylti on kirjeldatud kui eriti surmava koha tingimuste tõttu.
  • Lager Helgoland, saare loodenurgas — siin töötasid peamiselt vene Organisation Todt töövõtjad ja Hilfswillige karakteriga töötajad.

Korraldus ja tööde iseloom

Laagrite tegevust korraldas Schutzstaffel - SS-Baubrigade I, mis oli esialgu Sachsenhauseni koonduslaagri järelevalve all; alates 1943. aasta veebruari keskpaigast tegutses see Põhja-Saksamaal Neuengamme laagri alluvuses. Kinnipeetavaid kasutati Organisation Todt raames (Organisation Todt) betooni- ja pioneeritöödel: punkrite, suurtükipositsioonide, õhutõrjeplatvormide ja muude kindlustuste ehitamisel üle kogu Alderney saare.

Kinnipeetavad ja eluolu

Laagrites viibisid sundtöölised mitmest riigist. Norderneyis oli palju Euroopa päritolu (eriti idamaade) tööjõudu, samuti hispaanlastest vabatahtlikke ja vene töölisi. Sylt'i laagri vangid olid sunniviisilised orjatöölised, seal hulgas juudid; Sylti on iseloomustatud kui surmalaagrit tingimuste ja kõrge suremuse tõttu. Borkumi ja Helgolandi laagrid olid formeeritult „vabatahtlike” (Hilfswillige) laagritena, mille tööliste kohtlemine oli karm, kuid mõnevõrra vähem surmav kui Sylt ja Norderney puhul.

Tingimused laagrites olid rängad: puudulik toit, haigused, ebainimlik tööpäevade pikkus ja vägivald. Kinnipeetavate surmade põhjused olid nälg, haigused, ülekoormus ja vägivallaaktid. Kokku hukkus Alderney koonduslaagrites hinnanguliselt umbes 700 inimest ligikaudu 6000 kinnipeetava seas — need olid ainsad natside koonduslaagrid Briti pinnal.

Juhtimine ja laagrijuhtimine

Laagrite tööelu ja julmus olid seotud SS-i ja Organisation Todt juhtkonnaga. 1942. aastal anti SS Hauptsturmführer Max Listi kontrolli alla Lager Norderney, kus viibisid vene ja poola sõjavangid, ning Lager Sylt, kus hoiti juute. Allüksuste range distsipliin ja julmad karistused panustasid kõrgesse suremusse ja laialdastesse inimõiguste rikkumistesse.

Laagrite sulgemine ja pärastsõjaaegne olukord

Alates 1944. aastast, kui Saksa väed hakkasid Ida- ja Lääne-rindel taganema, evakueeriti ja viidi ülejäänud kinnipeetavad mandri-Saksamaale ning laagrid Alderney saarel suleti. Pärast sõda oli Alderney laagriküsimuse uurimine segane: osa dokumentidest oli hävitatud, osa sündmustest varjatuks jäänud ja kohalik mälestamine alguses napp. On läbi viidud uurimisi ja arheoloogilisi välitöid, samuti paigaldatud mälestussambaid ning asetatud mälestustahvleid nendele, kes laagrikeskkonnas hukkusid.

Mälestus ja tähendus

Lager Norderney ja teised Alderney laagritest pärinevad lood on oluline osa Channel Islands ning kogu Teise maailmasõja ajaloost, kuna need näitavad natside sundtöö ja koonduslaagrite võrku väljaspool mandri-Euroopat. Tänapäeval on tähtis säilitada faktipõhist teavet, tunnustada kannatanuid ja toetada uurimistööd, mis selgitavad täpsemalt laagrite toimimist, hukkunute arvu ja karmide tingimuste iseloomu.

Lisalugemiseks ja süvendatud andmete leidmiseks vt ka Alderney laagrite ülevaadet ja spetsiifilisi allikaid, sealhulgas Alderney koonduslaagrite kirjelduseid.

Seotud leheküljed

  • Natside koonduslaagrite nimekiri
  • Neuengamme koonduslaagri alllaagrite nimekiri
  • Holokaust

Küsimused ja vastused

K: Mille järgi nimetati Alderney neli koonduslaagrit?


V: Alderney neli koonduslaagrit said oma nime Ida-Friisi saarte Norderney, Borkumi, Sylt ja Helgolandi järgi.

K: Kes juhtisid Lager Norderney ja Lager Sylt?


V: Lager Norderney ja Lager Sylt juhtis SS Hauptsturmführer Max List.

K: Kui palju inimesi suri Alderney koonduslaagrites?


V: Alderney koonduslaagrites hukkus umbes 700 inimest.

K: Millist tüüpi vange hoiti Lager Norderneys?


V: Lager Norderney's hoiti Euroopa (enamasti idamaiseid, kuid ka hispaanlasi) ja vene sunnitöölist.

K: Millist tüüpi vange hoiti Lager Syltis?


V: Lager Syltis hoiti juudi sunnitöölisi.

K: Millist tüüpi vange hoiti Lager Borkumis ja Helgolandis?


V: Borkumi ja Helgolandi laagrid olid "vabatahtlike" (Hilfswillige) töölaagrid ja neis laagrites koheldi tööliste suhtes karmilt, kuid vähesel määral paremini kui Sylt ja Norderney laagrite kinnipeetavate suhtes. Konkreetselt kasutati Lager Borkumis saksa tehnikuid ja vabatahtlikke eri Euroopa riikidest, samas kui Lager Helgoland oli täidetud vene organisatsiooni Todt töölistega.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3