Armageddon (vanakreeka: Ἁρμαγεδών Harmagedōn, heebrea: הר מגידו, Har Megiddo, araabia: أرمجدون, ladina: Armagedōn) on koht, kus algab suur lõpu sõda.

Kristlased, kes usuvad, et Jeesus Kristus tuleb ühel päeval tagasi maale kui Messias ja Jumala Poeg, seovad tihti tema tagasituleku lõpuajalise lahinguga Antikristuse ehk metsalise vastu. Piiblis kirjeldatud apokalüptilises pildis kogunevad jõud viimseks lahinguks kohas, mida kreeka tekst nimetab Armageddoniks. Pärast seda lahingut pannakse Saatan kinni või visatakse põhjatusse kaevu (Abyss) sajaks aastaks ja seejärel tuhandeks aastaks (tuhandeaastane kuningriik või millennium, vt Ilmutuse raamat 20. peatükki). Millennialise aja lõpus pääseb Saatan vabanedes ning kogub kokku rahvad, kellest piiblitekstid räägivad kui Gogist ja Magogist. Need jõud ründavad "pühade laagrit" ja "armastatud linna" (tavapäraselt tõlgendatakse seda Jeruusalemmana). Siis langeb taevast tuli, mis hävitab ründajad, ja lõplik kohtupingutus järgneb — Saatan heidetakse lõplikult Gehennasse ehk tulde ja väävlisse (mõnes tõlgenduses võrreldakse seda "tule- ja väävli järvega").

Piibellik taust ja tekstikohad

Sõna Armageddon esineb Uues Testamendis kreeka keeles ainult üks kord (Ilmutuse raamat 16:16). Algne termin on tuletatud heebrea keelest Har Megiddo (הר מגידו) — sõna-sõnalt "Megiddo mägi" või "Megiddo kuru". Ilmutuse raamatu apokalüptilised kirjeldused segavad sageli kujundlikku ja sõnasõnalist tõlgendust: mõned piiblitõlgendused võtavad kirjeldused sõna-sõnalt ja otsivad geograafilist paika, teised näevad nendes sümboolset kirjeldust lõpuaja sündmustest, mis ei pea aset leidma üheainsa maa peal.

Har Megiddo (Tel Megiddo) ja ajalugu

Iisraelis asub tuntud arheoloogiline paikkond, mida nimetatakse Tell Megiddo (Har Megiddo) — see on mäekõrgune kuhjatud küngas (tell), millel on säilinud mitmekihilised jäänused sajandite- ja aastatuhandete tagustest asustustest. Megiddo asub strategilisel maanteel (Via Maris), mis ühendas Egiptuse ja Mesopotaamia, mistõttu nimetatakse seda sageli kohtadeks, kus on peetud mitmeid ajaloolisi lahinguid. Arheoloogid on leidnud linna kindlustusi, palee jäänuseid, väravaid ja muid varase raua- ja pronksiaja ning hilisemaid struktuure; alal on olnud ka roomaaegne väe-ehitis ja hilisemad rajatised (Rooma linnuse jäänuseid mainitakse mõnes kirjelduses).

Tõlgendused ja kultuuriline mõju

Armageddonist on saanud mõiste, mida kasutatakse nii religioosses ettekirjutuses kui ka laiemas kultuuris ja meedias lõpuaja, katastroofi või otsustava kokkupõrke tähistamiseks. Teoloogiliselt on olemas mitmeid suundi:

  • Futuristlik tõlgendus: kirjeldused peavad aset leidma tulevikus enne või pärast Kristuse tagasitulekut sõnasõnaliselt;
  • Preteristlik tõlgendus: osa apokalüptilisest kirjandusest viitab juba tolleaegsetele sündmustele või varasemaile kriisidele, mitte tingimata viimsele maailmalõpule;
  • Sümboolne või metafooriline lähenemine: ilmutuslikud pildid ja nimed kirjeldavad rohkem vaimseid või ajaloolisi protsesse kui üht konkreetset geograafilist lahingut.

Kokkuvõte

Armageddon on nii konkreetse kohanimetuse (Har Megiddo / Tel Megiddo) kui ka uuetestest testamenditekstidest lähtuva apokalüptilise sümbolina oluline mõiste. Selle täpne tähendus ja tõlgendus sõltub teoloogilisest vaatenurgast: kas vaadata seda kui konkreetset lõpulahingut ühes kindlas paigas, kui sümboolset kirjeldust maailmalõpust või kui mõlema kombineeritud motiivi. Arheoloogia on näidanud, et Megiddo ise oli tegelikult strateegiline ja ajalooliselt oluline paik, mis andiski n-ö loogilise tausta sellise nime tekkeks apokalüptiliseks pildiks.